- Projekti nimetus eesti keeles: Sotsiaalset innovatsiooni ja kohalikku majandusarengut soodustavad ning digitaalselt toetatud elamupiirkondade renoveerimisprotsessid
- Projekti nimetus inglise keeles: Digitally enabled social district renovation processes for age-friendly environments driving social innovation and local economic development
- Projekti kestvus: 01.10.2022 – 30.09.2025 (36 kuud)
- Projekti kood: 101080025 — drOp — HORIZON-CL4-2021-RESILIENCE-02
Projekti põhieesmärk on tervikliku renoveerimismetoodika väljatöötamine, millest lähtuvalt kujundatakse linnalised asumid ümber kaasavateks nutikateks linnaosadeks. Projekt toetab uuendusi, mis parandavad linnaruumi, selle ligipääsetavust ja elukvaliteeti kõigi elanike jaoks tagades linnaosade arengu terviklikkuse füüsilises, sotsiaalses ja digitaalses valdkonnas. Projekt toetab ka kultuuri- ja loomemajanduse kasvupotentsiaali kasutamist ning sotsiaalse naabruskonna uuendamise protsesse, tugevdades sellega piirkonna elanike ühtekuuluvust.
Projekti eesmärk Elva jaoks on Nooruse korterelamute piirkonna tervikliku renoveerimismetoodika väljatöötamine, millest lähtuvalt peaks alast kujunema nutikas "linnaosa", parema linnaruumi kvaliteediga, ligipääsetavusega ja elukvaliteediga kõigi elanike jaoks. Tagatud peaks saama paranemine terviklikkuse füüsilises, sotsiaalses ja digitaalses valdkonnas. Projekt toetab ka kultuuri- ja loomemajanduse kasvupotentsiaali kasutamist ning sotsiaalse naabruskonna uuendamise protsesse, tugevdades sellega piirkonna elanike ühtekuuluvust ning kaasates protsessi ka ettevõtlikest inimestest koosneva sidusgrupi.
Nooruse kortermajade piirkond
Projekti raames on Elva valla pilootpiirkonnaks Elva linna Nooruse tänava kortermajade piirkond koos haljasalaga. Piirkonnas asuvad kortermajad Nooruse 1, Nooruse 3, Nooruse 6, Nooruse 7, Nooruse 13 ja Jaani 7, kavandatavate korterelamutega kinnistud Nooruse 1a, Nooruse 5a, üldkasutatav maa Nooruse 11 ning kontaktvööndis kehtiva ehitusõigusega (kaks kortermaja) asuv Jaani 4.
Vaata ka Nooruse piirkonna ideekavandi töötuba tutvustavat videot
Projekti partnerid:
Ayuntamiento de Ermua (Hispaania)
Promocion Economica de Ermua Sociedad Anonima (PROMO) (Hispaania)
Fundacion Tecnalia Research & Innovation (TEC) (Hispaania)
Mondragon Goi Eskola Politeknikoa Jose Maria Arizmendiarrieta (Hispaania)
Elva Vallavalitsus (Eesti)
Eesti Korteriühistute Liit (Eesti)
Institute of Baltic Studies (IBS) (Eesti)
Comune di Matera (COMT) (Itaalia)
Consorzio Materahub Industrie Culturali E Creative (MTHUB) (Itaalia)
Comite Europeen de Coordination De L'Habitat Social AisBL (HE) (Belgia)Veebileht
Projekti kulg
Nooruse õueala visiooniloome töötuba
12. augustil toimus Nooruse piirkonnas järjekordne töötuba. Nooruse kortermajade haljasalal toimunud kohtumisel osalesid lisaks kohalikele elanikele, vallavalitsusele töörühm, Balti Uuringute Instituudi (IBS) ja Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) esindajad ning kaasatud oli ka maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Maastikuarhitekt aitas kohalikel elanikel mõtestada varasemate töötubade käigus kogunenud hooviala lahenduse ideid ning leida mängu- ja puhkealadele, rajatistele, haljastusele ja liikluskorraldusele sh parkimiskohtadele parimad paiknemised ja lahendused. Koosloomest sünnib hooviala visualiseering koos rajamise soovituste ja juhistega, mida kogukond saab ideede elluviimisel alusmaterjalina kasutada. Valminud ideekavandit tutvustab Elva Vallavalitsus Nooruse piirkonna elanikele peagi!
Oma ideedest on aga võimalik märku anda veel kuni 1.septembrini, sest neil, kes ei saanud kohtumisel osaleda, on võimalik hooviala rikastav ja parandav idee lisada piirkonna jaoks loodud infokorje kaadrirakendusele, mis asub SIIN. Saadetud ideed edastame maastikuarhitektile, kes saab neid hooviala ideekavandil kajastada.
Projekti lõppkohtumine Dublinis
Elva vald osales juuni alguses projekti lõppkohtumise raames Dublinis toimunud ISHF-l (International Social Housing Festival), kus tutvustas drOp projekti raames Elva Nooruse piirkonna lugu „Korteriühistust kogukonnaks – tõhusad digitaalsed tööriistad ja nende kasutamise võimalused“ (from apartment association to community efficient tools and opportunities). Ettekande põhifookus oli suunatud kogukonnatunde tekkimisele Nooruse piirkonna füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna edendamisel, mis digitaalsete võimaluste rohkuse tõttu ja elanike individualistliku vaate tõttu võib olla isegi pärsitud. Tutvustati meetodeid ja andmebaase, mille kaudu Eestis ja Elva vallas on võimalik piirkonna andmeid koguda, räägiti elanikkonnas läbi viidud digitaalsest küsitlusest ja võimalusest selles osaleda ka vahetult kohapeal paberkandjal küsitlust täites). Tutvustati võimalusi, kuidas kohalik omavalitsus saab aidata kogukonnatunde tugevdamist. Seda näiteks innustades kogukonda osalema kaasava eelarve projektis, nõustades looma MTÜ rahastustaotluste tarbeks, korraldama piirkonnas kodukaunistamise võistlusi jms. Tutvustati ka võimalust kaasata kogukonda planeerimisotsuste tegemisse ja sh digitaalse andmekorjeplatvormi ARCGIS (kasutamist kaardirakendus) ideekorje läbiviimiseks.
Muuhulgas tutvustati ka võimalusi, mida kogukond ise saab digitaalsete vahendite abil kogukonna edendamiseks kasutada – kogukonna enda suhtlusplatvormid (ostan-müün-vahetan-hoian lapsi-janutan koera platvorm; korteriühist platvorm) ja erinevad taotlusvõimalused valla kaasavast eelarvest või rahastuse programmidest (nt LEADER).
Kokkuvõtvalt võib Nooruse piirkonna kogemusest öelda, et kogukonnatunde elavdamiseks ja kogukonna aktiveerimiseks ning tegevuste elluviimiseks on vaja entusiastlikke elanikke – sädeinimesi, kes inspireerivad teisi elanikke ja aitavad tekitada ja hoida aktiivset suhet omavalitsusega.
drOp projekti lõppkohtumisel korraldas projektimeeskond mõtteharjutuse „Tilgad, mis uhuvad minema projekti takistused“. Harjutuse mõte oli koguda ja jagada olulisi õppetunde erinevatest Euroopa linna taaselustamise projektidest. Eesmärk oli ühiselt mõtiskleda projektietappides esinenud väljakutsete üle ning jagada toimivaid lahendusi, luues ühist ja ülekantavat teadmiste baasi.
Kasutatu jõe metafoori, et kaardistada oma projekti teekond kolme etapi kaudu:
• ideede faas (allikas)
• planeerimisfaas (jõekeskkoht)
• ja elluviimine (suue)
Iga projekti ees seisnud väljakutsed sümboliseerivad „kive“, mis takistavad jõe voolu, samas kui lahendused ja õppetunnid on kui „tilgad“, mis aitavad teed siluda.
Õppetundide kogumise sessiooni läbiviimiseks kutsuti osalema sõsarprojekti SUPERSHINE liikmed ning drOp projekti partneritel paluti töötada eraldi gruppides vastavalt igale kaasatud linnale.
Allpool on toodud harjutuse tulemused:
drOp projekti replikeerimise tegevuskava
Projekti replikeerimise tegevuskava raames korraldatud töötoa eesmärk oli koguda projektipartnerite mõtteid ja arusaamu, et jäädvustada võtmenarratiivid, motivatsioonid, uuenduslikud aspektid, kordusväärtus ning drOp projekti jooksul saadud õppetunnid.
Eriti paluti drOp projektipartneritel mõelda ja sõnastada, mis teeb selle projekti ainulaadseks ja milline oli selle algne motivatsioon, tuues esile, mis eristab seda teistest renoveerimis- või sotsiaaleluaseme algatustest. Samuti paluti neil mõelda, miks teised—eriti kohalike omavalitsuste spetsialistid—peaksid hoolima projekti tulemustest ning kaaluma selle lähenemisviisi kordamist. Lisaks sooviti koguda olulisi õppetunde, mis saadi projekti jooksul, ning tuvastada, kes neist teadmistest kõige rohkem kasu võiks saada.
Töötoas saadud sisendiga täiendatakse tegevuskava, mille aluseks on senini olnud IBS-i meeskonna kogutud info erinevatest projekti tulemidokumentidest ja partneritega tehtud intervjuudest. Järgmine samm on andmete koondamine ja struktureerimine ning mõtlemine, kuidas neid selgelt, kaasahaaravalt ja arusaadavalt visualiseerida. Elva ja Matera omavalitsused on partnerid, kelle ülesandeks on replikeerimise tegevuskava ülevaatus enne septembrikuud.
Valminud on Nooruse piirkonna visioon 2035 ja tegevuskava
26. märtsil toimus Elva Kultuurikeskuses drOp projekti raames järjekordne Nooruse piirkonna elanike ja sidusgruppide kohtumine.
Sel korral tutvustati valminud Nooruse piirkonna visiooni ning töötoa käigus valideeriti tegevuskavas nimetatud tegevusi ja seati need võimalikku elluviimise järjekorda. Nooruse piirkonna arengueesmärgid on kogukonnatunde tugevdamine, elukeskkonna parendamine ja majandustegevuse elavdamine.
Nooruse piirkonna visioon on: Aastaks 2035 on Nooruse piirkond muutunud kvaliteetse avaliku ruumiga elamualaks, milles paiknevad renoveeritud hooned, kus elab aktiivsete eestvedajatega kogukond ning toimib aktiivne koostöö kohaliku omavalitsusega.
Nooruse piirkonna elanikest on tänaseks tekkinud aktiivne tuumik inimesi, kes on huvitatud piirkonna heast käekäigust ja arengust. Elanikud on esimesed mõtted tegevuskavast juba omaks võtnud ning tegutsevad ühise inforuumi loomise suunal.
Valideeritud tegevused seati prioriteetsesse järjekorda. Tegevuste järjestuse ülevaate annab järgnev illustratsioon.
Nooruse piirkonna teekaardiga saad tutvuda siin:
14.-16. oktoobril toimus Milanos drOp projekti partnerite järjekordne töökohtumine
Projektipartnerite seekordsel kohtumisel tegi juhtlinna Ermua töögrupp ülevaate Santa Ana piirkonna tegevuste osas. Pilootlinna kogemusi jagas kohtumisel ka Elva, keda esindasid Jaanika Saar ja Sirli Pippar. Tutvustati Nooruse piirkonna elanikega koosloomes toimunud töötoa tulemusi - piirkonna võimalikku tuleviku visiooni ning tegevuskava, et selle visiooni poole liikuda.
Kohtumine toimus Milano Base hübriidses kultuurihoones, mis on ümber ehitatud vanast rongitehase hoonete kompleksist ning antud seejärel kogukonna kasutusse. Hoone hõlmab endas palju pinda, mis on täidetud kõikvõimalike funktsioonidega. Tegevused hoones on pidevas vahetumises - majas asuvad büroopinnad, lavad etendusteks, söögikohad, kaugtöökohad, kohtumise- ja meelelahutuse kohad. Milano Base on hea näide leidlikkusest ja kogukonna võimest läbi koostöö pidevalt areneda ja muutuda.
Kohtumisel külastati ka Milano endises Paolo Pini psühhiaatriahaiglas (Museo d’Arte Paolo Pini) asuvat kaasaegse kunsti muuseumi, mis on tänaseks muutunud sümboolsest suhtlematuse ja eraldatuse kohast kohtumiste ja ideede vahetamise kohaks. Kunstimuuseumis on täna üle saja neljakümne teose ning kogu täieneb igal aastal uute kunstiliste sekkumistega. 1993. aasta lõpus, toona veel psühhiaatriahaiglana tegutsenud hoonekompleksis, valmis kunstnike ning patsientide koostöös suurejooneline seinamaaling, millest kunstiteraapia kasutamine alguse saigi. Muuseumi direktrissi sõnul annavad kunstiteraapia käigus tekkivad ideed võimaluse mentaalse „silla“ loomiseks patsientidega.
Kohtumise ühe osana külastati ka Milano äärelinna ehitatud sotsiaalmaju, kus enamus kortereid on sotsiaalkorterid. Kortermajade ümber rajatud avalik ruum ning tänavatasandile avanevad sotsiaalse suunitlusega tegevusruumid ning väikesed ärid olid loodud rikastama kohalikku elukeskkonda ning andma kvaliteeti elanike igapäevasesse ellu.
2. oktoobril kogunesid Nooruse tänava elanikud Elva Kultuurikeskusesse, et arutada oma naabruskonna tulevikuplaane drOp-projekti toel
Kohtumine oli Nooruse elanike jaoks juba kolmas ja osa pikemast protsessist, mille eesmärk on mõista Nooruse piirkonna arenguvõimalusi ning luua neid toetav visioon ja tegevuskava. Eelmises kahes töötoas pandi kokku piirkonna SWOT analüüs (tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs) ning arutleti piirkonda mõjutatavate trendide ja arengusuundade üle. eelneva põhjal koostati neli tulevikustsenaariumi.
Olles vaadelnud tulevikku eri nurkade alt, liiguti 2. oktoobri töötoas edasi konkreetse visiooni sõnastamiseni. Ühise arutelu käigus jõuti veendumusele, et piirkond peab arenema terviklikult ja läbimõeldult. Elanikud soovivad, et linnaruum oleks kaunis, hooldatud ja turvaline, hooned selles renoveeritud ning keskkond pakuks võimalusi kogukondlikeks ettevõtmisteks. Kõrgelt hinnatakse säästlikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi.
Töötoa lõppedes pandi paika ka tegevusplaan kuidas piirkonna arenguks seatud eesmärke saavutada. Nooruse piirkonna strateegia valmib sealse kogukonnaga koostöös aasta lõpuks.
Elva vallavalitsus korraldas Elva valla kaunis kodu 2024 konkursi raames Nooruse piirkonnas pilootprojekti "Kaunis kortermaja rõdu". Kandidaate sai konkursile esitada kuni 31. augustini 2024. Konkursile esitatud Nooruse 6 kortermaja kauni rõdu omanikke tunnustati Elva Kultuuri kinkekaardiga. Konkursi eesmärk oli tugevdada piirkonna kogukonnatunnet läbi kodukaunistamise.
Õppereis Rakverre „Korteriühistute renoveerimise ja linnaruumi planeerimise praktilised näited“
18. augustil toimus drOp, oPEN Lab ja BuildEST projektide ühine õppereis Rakverre, kus osalesid Elva ja Tartu korteriühistute elanikud ja esindajad. Õppereisi eesmärk oli tutvuda erinevate näidetega heast linnaruumi planeerimisest ning hoonete renoveerimisest.
Rakvere linn on tuntud oma edukate kortermajade renoveerimisprojektide ja uuendusliku linnaruumi planeerimise poolest, pakkudes mitmeid häid näiteid ka Lõuna-Eesti korteriühistutele, kes alles planeerivad oma kortermajade renoveerimist.
Õppereisi kohalik giid olid Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla, kes tutvustas esmalt ettekandes osalejatele Rakvere viimaste aastate renoveerimisprojektide suundumusi, uusi planeeringuid ja kuidas EKÜL korteriühistuid renoveerimisteekonnal toetab.
Ühiselt külastati mitmeid Lennuki ja Seminari tänava renoveeritud kortermajasid, mis pakkusid huvitavaid näiteid nii renoveerimis- kui hooviala lahenduste poolest. Eriliselt rõõmustas osalejaid presidendi auhinnaga pärjatud Kungla 5 korteriühistu ümbrus, mis oli professionaalse aedniku toel muutunud kauni haljastusega lopsakaks linnaaiaks. Kohaliku korteriühistu esindaja juhtimisel said osalejad lähemalt tutvuda ka ühe renoveeritud kortermajaga seestpoolt ning näha majasiseseid tehnilisi lahendusi ja vahetada renoveerimisteemalisi kogemusi.
Õppereis lõppes külastusega Rakvere Vallimäele, kus Andres Jaadla rääkis osalejatele Vallimäe renoveerimisprojektist, sealsest linnahaljastusest ja tulevikuplaanidest.
Osalejate sõnul said nad õppereisilt ohtralt mõtteid, inspiratsiooni ja julgust, et enda kortermaja renoveerimisprojektiga edasi liikuda.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi Euroopa Horisont leppest nr 101080025.
Õppereisil osalenud Rakvere Vabaõhukeskuse juures.
Kohtumine projektipartneritega Bilbaos, Hispaanias
Bilbaos toimunud üldkoosoleku käigus külastasid partnerid Otxar Opengela naabruskonnabürood, mis asub ühes Baski maa kõige haavatavamas piirkonnas. Opengela büroode mudel töötati välja Euroopa projekti Opengela (H2020, HIROSS4all, Home Integrated Renovation One-Stop-Shop for vulnerable districts) raames, mida juhtis Baski valitsus. Projekti eesmärk oli parandada energiatõhusust, ligipääsetavust ja üldist elukvaliteeti, pakkudes selleks tehnilist abi. Naabruskonnabüroo toimib protsessi jooksul katalüsaatori ja koordinaatorina, sekkudes aktiivselt, juhtides protsessi ning andes kogu vajaliku teabe selgelt ja midagi varjamata — isegi siis, kui mõni aspekt võib tunduda negatiivne.
13. märtsil toimus Elva Kultuurikeskuses rahvusvahelise Horizon projekti drOp kohtumine ja töötuba Nooruse tänava sidusgrupiga
Kohtumisele olid kutsutud Nooruse piirkonna aktiivsed elanikud, tühjade kinnistute arendajad, korteriühistuid esindav haldusfirma, Elva Vallavalitsuse planeerimise- ja ehitamise valdkonna ametnikud, Balti Uuringute Instituudi esindajad ning Eesti Korteriühistute Liidu esindajad.
Projekti Elva poolne juht Jaanika Saar tutvustas projekti kulgu ja eelmise töötoa SWOT analüüsi tulemusi.
Nooruse tänava SWOT analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda siin:
Eesti Korteriühistute Liidu esindajad tutvustasid häid näiteid kortermajade avaliku ruumi sh õuealade arendamise projektidest.
Teise töötoa sisuks oli piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsist tulenevalt piirkonna stsenaariumite arutelu. SWOT-ist joonistusid selgelt välja Nooruse piirkonna tugevad mõjuteljed, milleks olid kogukond - selle avatus, aktiivsus vs suletus ja passiivsus ning säästlikult arendatud vs edevalt arendatud avalik ruum.
Nooruse tänava stsenaariumite teljed.
Kohtumisest kujunes inspireeriv nelja erineva stsenaariumiga arutelu, mis on aluseks piirkonna tuleviku visiooni loomisel.
Töötuba nr 1 sidusgruppidega
17. jaanuaril toiminus Elva Kultuurikeskuses rahvusvahelise Horizon projekti drOp kohtumine ja töötuba Nooruse tänava sidusgrupiga.
Kohtumisele olid kutsutud Nooruse piirkonna aktiivsed elanikud, tühjade kinnistute arendajad, korteriühistuid esindav haldusfirma, Elva Vallavalitsuse planeerimise- ja ehitamise valdkonna ametnikud, Balti Uuringute Instituudi esindaja ja Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse esindaja.
Projekti Elva poolne juht Jaanika Saar tutvustas projekti kulgu ning andmete ja küsitluse tulemusel koostatud piirkonna analüüsi. Kohtumisele saabunud sidusgrupi esindajad jagunesid kolme laudkonda – füüsiline keskkond, majanduslik keskkond ja sotsiaal-kultuuriline keskkond. Laudkondade juhid Kärt Kuusik, Tartu Ülikooli RAKE esindaja Veiko Sepp ja arendusspetsialist Sirli Pippar suunasid laudkondi arutlema Nooruse piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude teemal ning leidma ka piirkonna arengut toetavaid edutegureid.
Kohtumine kujunes inspireerivaks aruteluks ning selle lõpuks lepiti kokku järgmine töötuba piirkonna stsenaariumite arutamiseks, mis toimub 13. märtsil.2024.
Kohtumine projektipartneritega
17.-18. oktoobril toimus Elva Kultuurikeskuses rahvusvahelise Horizon projekti dOop kohtumine.
Kohtumisel tutvustati projekti partnerlinnade Ermua (Hispaania) ja Matera (Itaalia) töögruppidele Elva linnas asuvat projektiala - Nooruse kortermajade piirkonda. Vallaarhitekt Jaanika Saar ning Hollandis linnaplaneerimist õppiv ja Elva Vallavalitsuses praktikal olev Kärt Kuusik tutvustasid Nooruse piirkonna andmeid, mida on võimalik leida andmekogudest ning samuti ka rahvaküsitluse tulemusi. Oma ülevaate projekti seisukorrast andsid ka juhtlinna Ermua töögrupp ning Matera töögrupp.
Kohtumine Nooruse tänava piirkonnas
Elva Vallavalitsus korraldas 28.09.2023 kell 17.00-19.30 Nooruse tänava haljasalal kohtumise projektipiirkonna elanikega. Kohtumisele kutsuti kõiki piirkonna elanikke, et kaasata neist võimalikult paljusid nende harjumuspärases keskkonnas. Kohtumise käigus tutvustati projekti ideed, milleks on lisaks piirkonna kvaliteetse avaliku ruumi lahenduste leidmisele ja kohalike elanike toomine piirkonna ümberkujundamise keskmesse.
Elanikel oli võimalik täita kohapeal küsimustik, mille sisu aitab hinnata piirkonna põhilisi probleeme aga ka väärtusi ning ootusi avalikule ruumile, kohalikule majanduskeskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele keskkonnale. Andmete analüüsimise järel hakkab töögrupp projekti partnerite ja koordinaatori ning sidusgrupi abil otsima ruumilahendusi, mille aluseks on just kohalike elanike ootused.
Kohtumine projektipartneritega Materas, Itaalias
Viimati uuendatud 20.11.2025
