Elva vald moodustati 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Elva linna, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu valla ühinemise ning osaliselt Puka valla Aakre piirkonna külade liitmise tulemusena. 2021. aasta loenduse järgi kuulub peaaegu kogu Elva vald maalise asustuspiirkonna alla (Statistikaamet 2022a), kus ruutkilomeetril elab vähem kui 200 inimest. Vaid Elva linna puhul on tegemist väikelinnalise piirkonnaga (Elva valla arengukava 2024-2030 ja eelarvestrateegia 2024-2027. Lisa 1 Elva valla rahvastikuprognoos).
Elva linn on ajalooliselt välja kujunenud struktuuri tõttu jagatud asumiteks. Asumid on linnasisesed piirkonnad, mille eristamise aluseks on hoonestuse, avaliku ruumi ja looduskeskkonna iseloom ning peamiste transporditeede kulgemine. Üldjuhul on asumitele omane ka ühine kujunemislugu ja hoonete ehitusperioodiga kooskõlalised linnaehituslikud tunnused, mistõttu on neil terviklikuna oluline esteetiline miljööväärtus. Asum võib olla linnaelanike ruumiidentiteedi oluliseks kujundajaks.
Elva linna asumite nimetused kinnitati esmakordselt 24. aprillil 2017. aastal kehtestatud Elva linna üldplaneeringuga. Asumiteks on Kesklinn, Verevi, Üle-Raudtee, Kulbilohu, Mahlamäe, Peedu, Arbimäe, Kadaka ja Kruusa. Asumite kaart on leitav allolevalt lingilt.
Koostatava üldplaneeringuga on tehtud ettepanek Elva linnaga liita ka Käärdi alevik ja nimetada see Käärdi asumiks. Asumite piire korrigeeritakse Kesklinna ja Arbimäe asumite vahel ning linna piiri muutmise ettepaneku tõttu ka Käo külas ja Metsalaane külas. Üldplaneeringu kontekstis on asumid kasutatavad planeeringu eesmärkide saavutamisel, näiteks olemasoleva hoonestuse rekonstrueerimisel ja uushoonestuse püstitamisel hoonestuse sobivuse kaalumiseks.
Elva vallas on 6 alevikku: Käärdi, Kureküla, Puhja, Rannu, Rõngu ja Ulila alevik.
Puhja alevik
Puhja alevik asub Elva linnast 16 km põhjasuunas, alevikku läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee. Puhja aleviku peamiseks ruumiliseks väärtuseks on kihelkonnakiriku ümber kujunenud asulakeskus. Aleviku keskust iseloomustab maakasutuse mitmekesisus ning erinevate ajastute arhitektuuriga hoonestus. Hoonestus on asulakeskuse kohta liialt hõre ning seda on võimalik tihendada madala ja kaasaegse arhitektuuriga uushoonestusega. Alevikku läbiv maantee on võimalik kujundada puiestee tüüpi peatänavaks. Ajaloost on huviväärne Puhja Püha Dionysiuse kirik, kirikuaias on aastast 1988 Käsu Hansu ja Adrian Virginiuse mälestuskivi. Kiriku lähedal looduskaitsealuses pargis (2,6 ha) paikneb Vabadussõja mälestussammas (avati 1925, taastati 1988).
Rõngu alevik
Rõngu alevik asub Elva linnast 13 km edelas. Aleviku dominandiks on viie tee rist, seda läbivad Jõhvi-Tartu-Valga maantee ning Viljandi ja Võru maantee. Alevikku ilmestavad nn Kõver kõrts (endine kõrtsi- ja postijaamahoone, ennistatud 1989) ja Vabadussõja mälestussammas (avati 1934, taastati 1995). Aleviku põhjaserval kõrguval moreenseljakul, koolimaja juures asuval Hiugemäel on muistne hiis ja kalmekoht ning kultuuriloost tuntud Rõngu krahvi C. Manteuffeli matusekoht.
Käärdi alevik
Käärdi alevik paikneb Elva linna lõunapiiril ja on linnaga funktsionaalselt seotud. Käärdi nimi pandi Eesti esimese doktorikraadiga põllumehe Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidti (1876–1914) kodutalu Käärdi järgi, mis paiknes praeguse aleviku piirimail. Tegemist on linnatüüpi asulaga, kus puuduvad suuremad metsamassiivid ja looduslikud veekogud. Aleviku pind on reljeefse iseloomuga, moodustades kõrgendikke ja soostunud kohti. Alevikus paiknevad korterelamute ja üksikelamute piirkonnad ning alal on suur elamuarenduse (sh korterelamute) potentsiaal. Ühendusteed Elva linnaga on olemas, kuid sidus alevikusisene teedevõrk puudub, sest suur osa planeeritud võrgust on ehitamata.
Kureküla alevik
Kureküla alevik asub Võrtsjärve läheduses Elva–Sangla maantee ääres. Elva linnast jääb alevik 19 km kaugusele. Alevik moodustati 1977 senisest asundist, varasem Kureküla küla liideti Noorma külaga. Saanud oma ilme omaaegse sovhoosi keskasulana. See on kõige väiksema rahvaarvuga alevik Eestis. Elva valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kureküla alevik küla staatusesse.
Rannu alevik
Rannu alevik asub Võrtsjärve läheduses ja 14 km kaugusel Elva linnast. Praegune alevik on kujunenud mõisasüdame ümber, mille ruumistruktuur on ka aleviku peamiseks ruumiväärtuseks. Muinsuskaitse alune Rannu park on keskne avaliku ruumi objekt alevikus. Ruumikvaliteedi tõstmiseks on otstarbekas alevikku läbiv Elva tee (kauplusest kuni noortekeskuseni) välja arendada mõlemapoolse kõnniteega puiesteena, mida täiendaks selle kontaktalale rajatav haljastatud kogukonnaplats või -väljak.
Rannu mõisat on esimest korda mainitud 1471. Rannu küla paiknes Rannu kiriku lähedal lõunas (tänapäeval on see Kaarlijärve küla maal), kuid oli 19. sajandi lõpuks ilmselt juba mõisastatud või sulandunud Kurekülla. Mõisasüdamesse tekkis 1920. aastatel Rannu asundus, mis 1977 muudeti külaks.
Ulila alevik
Ulila alevik asub valla põhjaosas, Elva linnast 18 km kaugusel. Tartu-Viljandi maanteest jääb alevik 2 km kaugusele. Ulila aleviku näol on tegemist ajaloolise tööstusasulaga, Ulila elektrijaam valmis 1923, mis kasutas kütusena turvast. Peale Tartut varustas jaam elektriga Elvat ja Otepääd. Jaam lasti õhku 1944. Ulila Külaseltsi initsiatiivil paigaldati alevikku Ulila Jõujaam 100 aastapäevaks mälestustahvel, et austada kunagist võimsat elektrijõujaama, mis varustas elektrienergiaga peaaegu tervet Lõuna-Eestit ning selle asutajat Peeter Muna. Oluline on ajaloo väärtustamiseks ajaloolised tellisarhitektuuri kasutanud tööstushooned säilitada ja taastada.
17. sajandil tekkis Ulila mõis, mis 1762 eraldati ametlikult Kavilda mõisast. Mõis kuulus Puhja kihelkonda. 1970. aastaks kujunes mõisasüda Ulila alevikuks. Ulila kultuurimaja juures oli 70-ndate aluses laululava ning liigirikas suveaed. Ulila suveaed on inspireerinud Jüri Rosenfeldi ja Peeter Väljakut laulu "Ulila" loomiseks.
Elva vallas on 78 küla. Elva valla külad on Aakre, Annikoru, Astuvere, Atra, Ervu, Hellenurme, Härjanurme, Järvaküla, Järveküla, Kaarlijärve, Kaimi, Kalme, Kapsta, Karijärve, Kipastu, Kirepi, Kobilu, Konguta, Koopsi, Koruste, Kulli, Kurelaane, Kõduküla, Käo, Külaaseme, Lapetukme, Lembevere, Lilleküla, Lossimäe, Majala, Metsalaane, Mõisanurme, Mäelooga, Mäeotsa, Mäeselja, Mälgi, Nasja, Neemisküla, Noorma, Paju, Palamuste, Palupera, Palupõhja, Pastaku, Pedaste, Piigandi, Poole, Poriküla, Purtsi, Pööritsa, Pühaste, Raigaste, Rannaküla, Rebaste, Ridaküla, Rämsi, Saare, Sangla, Suure-Rakke, Tamme, Tammiste, Teedla, Teilma, Tilga, Tännassilma, Uderna, Urmi, Utukolga, Vahessaare, Valguta, Vallapalu, Vehendi, Vellavere, Verevi, Vihavu, Võllinge, Võsivere, Väike-Rakke.
Viimati uuendatud 21.02.2024
