Roheline vald

Säästlik ruumiplaneerimine 

Valla ruumiline areng tugineb piirkondade arengueeldustele. Olulisemad ruumilised eeldused, millele areng toetub, on looduslikud, asendist tulenevad või varasema arenguraja tulemus. Seetõttu, lähtudes ruumilistest eeldustest, osad valla piirkonnad kasvavad ja teised kahanevad. Kasv toimub valdavalt läbi olemasoleva asustuse tihendamise, mitte asustusalade laienemise arvelt. Seetõttu luuakse üldplaneeringuga tiheasustatud piirkondades võimalused kompaktsuse tõstmiseks, krundid on väiksemad kui hajaasutatud piirkondades ning eelistatud on ehitamine eelkõige asulasisestele tühjadele aladele, vältides asulate laialivalgumist. Hajaasustatud piirkondades seevastu seatakse tingimused, millega tagatakse maapiirkonnale omane hajus asustusstruktuur, väärtustatakse maalist piirkonda kui elukeskkonda kus säilivad looduslikud ja maastikulased väärtused ning väärtuslik põllumajandusmaa. Seetõttu on üldplaneeringus oluline tingimus elamu maaüksuse miinimumsuuruse määramine, milleks on 1 ha. 

Rekonstrueerimine ja efektiivsem ressursikasutus

Säästlikku ruumiplaneerimist silmas pidades eelistatakse erinevate avalike teenuste osutamist olemasolevate hoonete ja taristu baasil, vajadusel neid rekonstrueerides, laiendades, osaliselt lammutades või mittevajalikke ruume uutes funktsioonides kasutusele võttes. Eesmärk on elavdada ka elukeskkonda ja tagada efektiivsem ressursikasutus juba olemasolevate teede ja tehnovõrkude baasil.

Avaliku ruumi kujundamise põhimõtted

Avaliku ruumi kujundamine toetub Elva valla arengukava ja üldplaneeringuga kavandatud ruumilise arengu visioonile. Avalikku ruumi mõistetakse üldplaneeringus kui ruumi, mis on olenemata omandivormist igaühele tunnetatav. Ruumilises arengus tähtsustatakse inim- ja looduskeskkonna tasakaalustatust, säästlikku kavandamist ja võimalikult vähese ökoloogilise jalajäljega sekkumist, mistõttu tuleb erilist rõhku pöörata rohealade ja haljastuse rollile avaliku ruumi kujundamisel. Avaliku ruumi haljastuses on eesmärk linna, asulate ja külakeskuste ning oluliste külastatavate looduslike objektide heakord ja esteetiline ilu, lähtudes seejuures säästva arengu printsiibist. Seda pakuvad korras ja tasakaalustatud süsteemiga haljasalad, mis on meeldiva keskkonnaga ning võimaldavad mitmekülgset liikumist, virgestust ja rahvasporti. Hea tulemuse saavutamiseks tuleb säilitada ja kavandada linna ja asulate haljasmaad nii, et need oleksid piisavalt lähedal elamupiirkondadele, mitmeotstarbelised ja ühendatud linna ja asula ümbruse haljasalade ja metsadega.

Kliimamuutuste mõju leevendamine

Kliimamuutuste mõju leevendamiseks määratakse üldplaneeringus lisaks rohevõrgustikule ka haljastuse ja kõrghaljastuse osakaalu miinimumnõuded hoonestatavatel maaüksustel. Looduskeskkonna kui olulise elukeskkonna osa säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks seatakse tingimused rohevõrgustiku toimimiseks, väärtuslikele maastikele ja väärtuslikule põllumajandusmaale. Inimtegevusest tuleneva põhja- ja pinnavee reostusohu vältimiseks antakse tingimused ühisvee ja -kanalisatsiooni ning reovee kohtkäitlusele. Kliimamuutuste mõju leevendamisse panustavad ka tingimused taastuvenergeetika arendamisele, lokaalküttele ja kaugkütte piirkondadele.