Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega ja see on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks. 2026. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus ning perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 176 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad eelmisel kuul saadud netosissetulekuid (ja ära makstud elatise suurust, juhul kui toetuse taotleja maksab kellelegi elatist). Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele,  on kohalikul omavalitsusel õigus küsida dokumente, mis tõendavad viimase kuue kuu sissetulekuid ning võtta toetuse arvestamise aluseks viimase kuue kuu sissetulek. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Kui toetuse taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad:

• eluruumi kasutamise õigust (nt üürileping, esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);

• toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata varem tekkinud eluasemekulude võlgnevust jooksva kuu eluasemekulude hulka ja seda ei kaeta toimetulekutoetuse arvelt.

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on võimalik eluasemekulude hulka arvata ka kodu soetamiseks võetud laenumakse (sh intress ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse). Eluasemelaenu kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse juhul, kui:

• eluasemelaenu kodu ostmiseks on võtnud taotleja isiklikult või temaga ühist eluruumi jagav pereliige (abikaasa, elukaaslane, esimese ja teise astme üleneja või alaneja sugulane);

• eluasemelaenu osas on ära kasutatud maksepuhkus või on esitada dokument, miks laenupuhkust pole peetud võimalikuks;

• ei ole sõlmitud vabatahtlikku makseraskuste ennetamiseks mõeldud kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.

Esmakordsel taotlemisel tuleb esitada lisadokumendid, mis tõendavad eluaseme ostmiseks võetud laenu võtmist ja kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist, maksepuhkuse kasutamist või selle andmise keeldumisest panga poolt ning makseraskuste ennetamiseks sõlmitud kindlustuslepingu olemasolu ja selle ulatust. Juhul, kui laenulepingust ei selgu, millises osas on laen kasutatud eluaseme ostmiseks, tuleb täiendavalt esitada ostu-müügileping.