Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest see võimaldab jäätmete paremat taaskasutamist ja ringlussevõttu, vähendades seeläbi prügilasse sattuvate jäätmete hulka ning säästes loodusressursse ja energiat. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Jäätmetes sisaldub palju meile vajalikke ressursse. Esmatähtis on jäätmeid vähem tekitada - vältida tarbetuid oste, suunata endale mittevajalikud esemed korduskasutusse ja katkised esemed võimalusel ära parandada. Kui aga siiski jäätmed tekivad, on oluline need liigiti koguda. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik ringlusse võtta. See tähendab, et jäätmed töödeldakse nii, et nendes sisalduvast materjalist toodetakse uus tooraine, mida kasutatakse uute toodete valmistamiseks. Liigiti kogumata jäätmete ringlussevõtt on aga oluliselt kulukam ja sageli hoopis võimatu.
Mõned lihtsad nipid, kuidas vähendada jäätmete teket:
1.Vähenda ja väldi jäätmete teket:
- Pudelivee asemel joo kraanivett, mida saad kaasa võtta korduvkasutatava pudeliga;
- Võta poodi kaasa oma (riidest/paberist) kott või korduvkasuta kilekotti;
- Ostes puu- ja juurvilju, kasuta korduvkasutatavaid kotte või karpe;
- Kontrolli „parim enne“ kuupäevi, et vältida toidujäätmete tekkimist;
- Prindi vähem või kasuta kahepoolset printimist;
- Kasuta postkastil „Ainult tellitud post“ kleebist;
2. Korduvkasuta:
Toodete korduvkasutamine on jäätmetekke vähendamise järel teine parim valik. Esemete korduvkasutamine vähendab materjali ja energia kasutamist. Korduskasutamine sobib igapäevaellu – anneta vanad riided ja mänguasjad, poes käi enda kotiga, harva minevaid tööriistu rendi, paranda esemeid ja kodumasinaid, eelista laetavaid patareisid ning täidetavaid tooteid jne.
Materjalid liigiti kogumiseks:
Erinevad jäätmeliigid
Segaolmejäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud / lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad / kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- piimapakid
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel ära võtta. Panditaara tuleb eraldi koguda!
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušhigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
Pakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldavad toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid plastikust
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama.
Elva valla elanikele on jäätmejaamas ja jäätmekogumiskohtades mitmete jäätmete äraandmine tasuta.
Ohtlikud jäätmed on
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus.
Suurjäätmed on:
- mööbel
- madratsid
- kardinapuud
- vaibad
- kraanikausid
- WC-potid, vannid jms
Enim küsitud küsimused
Eesti Keskkonnateenused AS poolt pakutav teenus on kõikidele Elva valla elanikele kohustuslik ning sellest ei ole võimalik vabastust saada. Segapakendite minimaalne veosagedus on kord 12 nädala jooksul ja maksimaalne kord 4 nädala jooksul.
Elva valla pakendikonteinerid asuvad järgmistes kohtades:
- MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) pakendipunktid
- MTÜ Eesti Pakendiringlus pakendipunktid
- OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) pakendipunktid
Mis on pakend ja kelle käest ma saan pakendikoti?
Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles. Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakendikoti saadab igale kinnistule vedaja. Peale pakendikoti tühjendust paneb vedaja kinnistule uue koti. Kott pannakse kas postkasti või segaolmejäätmete konteineri kaane vahele. Juhul, kui kinnistule ei ole mingil põhjusel kotti jõudnud palume esimese koti ise soetada. Selleks sobivad kõik tavapoest ostetavad läbipaistvad prügikotid (150 l).
Kas enne pakendijäätmete äraviskamist tuleb pakend ära pesta?
Pakend tuleks loputada selliselt, et see ei määriks teisi pakendeid. Otseselt pesema pakendit ei pea. Näiteks mahla- või piimapaki puhul piisab ka lihtsalt pakendi sisu tühjendamisest.
Mida teha pakendiga, mis on määrdunud ning mida ei ole võimalik ära pesta?
Selline pakend tuleks panna segaolmejäätmetesse, et mitte rikkuda teisi taaskasutusse suunatavaid pakendijäätmeid.
Miks peab pakendid enne konteinerisse panekut kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.
Mis saab pakendist edasi?
Pakendiauto kogub need kokku ja edasi lähevad pakendid veel täiendavale sorteerimisele. Pakendijäätmete taaskasutamine toimub nii Eestis kui välismaal. Pakenditest valmistatakse uusi tooteid – näiteks sekundaarsest plastist prügikotte, aiamööblit, lillepotte jpm. Klaas sulatatakse ja vormitakse uuesti pudeliteks ja purkideks. Sekundaarset metalli on võimalik kasutada väga laialdaselt – mobiiltelefoni korpusest kuni auto varuosadeni. Taaskasutatud paberist ja papist tehakse Räpina Paberivabrikus pakkenurki, kirjatarbeid, dokumendi kaasi ja palju muud.
Mis on biojäätmed?
Biojäätmed on toidu- ja köögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed, mis tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning suunata ringlusse. Selleks on kaks võimalust - anda jäätmed üle jäätmevedajale või need ise kompostida.
- Jäätmevedajale üle andmiseks tuleb biojäätmed koguda selleks ettenähtud jäätmekonteinerisse. Biojäätmete konteiner võib olla 140 või 240-liitrine, soovi korral võib see olla naabriga ühine. Biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt korra kahe nädala jooksul, aga kindlasti võib seda teha ka tihemini. Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmeid.
- Kompostimine on lubatud elamumaa sihtotstarbega kinnistul. Toidu- ja köögijäätmete kompostimiseks kasutatav komposter (või kompostikast) peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Mõlemad kompostimisviisid ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut. Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
Kellel on lubatud biojäätmeid kompostida?
Biojäätmeid on kompostida lubatud eramajades ning seda nõuetele vastavas kompostris kompostida. Kortermajadel ja ettevõtetel on kohustus köögi- ja sööklajäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo korras jäätmevedajale.
Millist anumat biojäätmete kogumiseks kasutada?
Võta köögis kasutusele nõu biojäätmete kogumiseks näiteks aukudega plastkarp, et niiskust ei tekiks või soeta spetsiaalne biofiltrit omav biojäätmete ämber (näiteks selline). Biojäätmeid võib koguda toas asuvasse anumasse või paberkotti. Tavaline kilekott biojäätmete kogumiseks ei sobi, sest see ei lagune. Tavalise kilekoti sattumine biojäätmete konteinerisse rikub kogu mahutis oleva sisu ning see ei liigitu enam biojäätme alla. Märjad jäätmed tuleb enne äraviskamist nõrutada – nii väldid liigse niiskuse sattumist mahutisse, mahuti määrdumist ning biokottide kiiret lagunemist.
Miks peab eraldi biojäätmeid koguma, kui segaolme jäätmevedu toimub korrapäraselt?
2021. aasta mais jõustus jäätmeseaduse muudatus, mis kohustab biojäätmeid tekkekohal eraldi koguma. Kui biojäätmeid ei ole võimalik tekkekohal kompostida, tuleb need üle anda jäätmevedajale.
Kas ise ehitatud komposter sobib?
Jah, sobib, kuid see peab vastama järgmistele nõuetele:
- komposter peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud (on takistatud lindude ja näriliste ligipääs kompostile);
- komposter ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut;
- komposter peab paiknema oma kinnistul vähemalt 4 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust.
Kas biojäätmete konteineris peab olema vooderduskott?
Vooderduskott ei ole kohustuslik, kuid on soovitatav. Juhul, kui ei kasutata vooderduskotti on vajalik konteinerit peale tühjendust seest veega puhastada.
Kuidas panna biokonteinerisse biolagunevad jäätmed?
Jäätmed võib konteinerisse panna kas lahtiselt, paberkotis või biolaguneva kotiga. Eesti Keskkonnateenused AS sõnul on soovituslik biolagunevad jäätmed konteinerisse panna, kas lahtiselt või paberkotiga. Soovitatav on vältida igasugused kilekotte (ka biolagunevaid), sest nende eraldamine biojäätmetest põhjustab edasisel käitlusel probleeme.
Kas veosagedus on lubatud ka harvem kui üks kord kahe nädala jooksul?
See ei ole võimalik, kuna soojade ilmadega lähevad jäätmed harvema tühjendussagedusega haisema ning külmade ilmadega külmuvad jäätmed konteinerisse kinni.
Kas biojäätmete äravedu saab tellida perioodiliselt, mitte graafikuliselt?
Perioodiliselt ei ole jäätmevedu tellida võimalik. Jäätmevedu peab olema graafikuline.
Kust ma saan endale soetada biojäätmete kogumiseks konteineri?
Konteinerit on kõigil võimalik endale soetada suurematest ehituspoodidest või pöördudes AS Eesti Keskkonnateenuste poole telefonil 738 6700 või [email protected].
Kas ma pean kohapeal kompostimisest teavitama Elva vallavalitsust?
Ei pea. Oluline on teada, et eramajade omanikud, kes ei anna toidujäätmeid mahutiga jäätmevedajale üle, loetakse automaatselt toidujäätmete kohtkompostijateks. Seega kui elanik soovib kasutada jäämete üleandmise teenust, peab ta vastava teenuse jäätmevedajalt tellima. Kui elanik soovib korraga nii kompostida (nt ainult suvel) kui kogumismahutiga koguda ja jäätmeid jäätmevedajale üle anda, siis see on ka võimalik.
Juhendmaterjale leiab ka järgnevatelt linkidelt:
Lisainfo ja kontakt
Jan Siimson
Keskkonnaspetsialist
Seotud viited
Viimati uuendatud 08.05.2025
