Elva Vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 16. märtsil 2023 välja Verevi järveäärse rannahoone arhitektuurikonkursi. Võistlustöid sai esitada 22. maini 2023 ning kokku laekus konkursile 36 tööd.

Žürii, kuhu kuuluvad Elva valla abivallavanem Kertu Vuks, arendusjuht Margus Ivask, vallaarhitekt Jaanika Saar, heakorraspetsialist Sten Saarekivi, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning Eesti Arhitektide Liidu liikmed arhitektid Eva Kedelauk ja Tomomi Hayashi, on välja valinud 9 parimat tööd.  

Žürii lähtub võidutööd välja valides peamiselt sellest, et lahendus arvestaks Elva linna ja Verevi järve kohaliku eripära ja miljööga. Oluline on, et lahendus oleks piirkonda rikastav ning et see vastaks lähteülesandes esitatud ruumiprogrammile ja mitmefunktsioonilisusele. Lahendus peab arvestama Verevi järve ja rannaala loodusliku keskkonnaga ning säästva planeerimise põhimõtete ja inim-mõõtmelisusega.  

Arhitektuurikonkursi auhinnafond 23 500 eurot jaguneb järgmiselt - 9000 eurot võidutööle, 7000 eurot teiseks jäänud kavandile, 5000 eurot kolmandale kohale tulnud kavandile ning 2500 eurot ergutuspreemia saanud tööle. Esimese preemia välja andmist toetab Eesti Kultuurkapital. Lisaks tunnustatakse Elva valla eriauhinnaga ka rahvalemmikut.

Verevi rannahoone arhitektuurkonkurss kuulutati välja, sest praegune ranna hoonestus on amortiseerunud ning ei vasta enam tänapäeva puhkaja nõudmistele. Rannahoone on Verevi järve ääres ajaloolise tähendusega ning rannakultuur ulatub Elvas ja Verevi järve kaldal juba ammusesse aega. Verevi järve esimene rannahoone ehitati aastal 1929, kuid 1970ndate lõpul see lammutati. 1977. aastal ehitati uus ja moodne, osaliselt vee kohal asunud, hoone. Peale 1997. aasta tulekahjut on aga rannaalale viimast hoonet jäänud markeerima vaid puitterrass. Hetkel paiknevad rannaalal vajalikke funktsioone täitvad rannavalvehoone, tualettide hoone ning rannakohvik eraldiseisvalt.   

Räägi kaasa – milline on Sinu lemmik võistlustöö? Mine Elva valla äppi, leia üles vastav kaart ning jäta oma vastus hiljemalt 27. augustiks!  

 

****************************************************************************************************************************************
 

31.08.2023 Verevi rannahoone arhitektuurikonkursi võidutöö on "VEER"

Võidutöö "Veer" autorid on Margit Argus, Karina Krestinov, Eliise Harjak, Mariia Korolova, Katri Mets, Katariina Teigar. 

 

30.08.2023 Nomineeritud tööd, mille hulgast selgub 31. augustil võidutöö, preemiate saajad ja rahvalemmik on: 

• "AEGA VEEL"
• "LAINE"
• "LESILA"
• "VEER"
• "VESIKIIL"

Täpsem info ürituse kohta on leitav siit →

 

****************************************************************************************************************************************

 

Võistlustöö "LESILA"

Uus rannahoone moodustab ümbritseva maastikuga orgaanilise terviku ning paindub diskreetselt ümber säilitatava kähara rannamänni. Rannahoone katused on osa maastikust ja võimaldavad seda ala kasutada täiendava tegevus- ja oleskelualana. Rannahoone maht on jaotatud kaheks, avades ülekäigurajalt lähenejale külgedelt raamitud järvevaate. Rannahoone on laudteede ja panduste abil ühendatud rannapromenaadi ja ujumisplatvormiga, mis võimaldab hoonesse ja veepiirini liikuda nii lapsevankrite kui ratastoolidega. Rannapromenaad lookleb laudteena üle rannaala ja ühendab Järve tee äärse parkla, laste mänguala ja spordiväljakud uue rannahoonega, jätkudes piki randa Tartu suunal.

Rannaala välisvalgustus lahendatakse järgnevalt: laste mänguala ja spordiväljakud vajavad ühtlast üldvalgust, mis lahendatakse metsa piiril paiknevate kõrgemate valgusmastide abil. Rannahoone eenduvad välised varikatused valgustatakse altpoolt üles suunatud ja terrassipinda uputatud valgustite abil. Rannapromenaad ja majaesised puitterrassid valgustatakse madalate maapinnale suunatud valgustipostide või terrassi seintesse/astmetesse uputatud ja maapinnale suunatud valgustite abil. Eesmärgiks on sumedat meeleolu loov pehme valguslahendus. Rannahoone katuseterrassid valgustatakse terrassipiirete sees paiknevate allapoole suunatud LED valgustite abil. Laste mänguala atraktsioonide valikul eelistatakse kodumaiste firmade toodangut. Osa välist mööblit disainitakse vastavalt konkreetsele asukohale ja vajadusele.

 

• "LESILA" visuaal 1
• "LESILA" visuaal 2
• "LESILA" visuaal 3
• "LESILA" visuaal 4

 

****************************************************************************************************************************************
 

Võistlustöö "LUIDE"

Elva Verevi rannahoone on kavandatud suvituskultuurile omaselt õhulise ja lendlevana. Hoone kõige iseloomulikumaks osaks on selle ruumiline katus, mis on lakke pööratud peegeldus rannaäärsetest liivaluidetest. Katus moodustab väliruumis laia varikatuse, mis pakub varju vihma ja päikese eest. Hoone tänavapoolne fassaad on veidi kinnisem, seevastu järvepoolne külg on avatud ja läbipaistev. Hoone on jaotatud kaheks osaks, mille vahelt varikatuse alt on otsetee randa. Hoone ühes pooles asuvad kohviku- ja seminaruumid, infopunkt ja saunakompleks, teises pooles meditsiinipunkt ja vetelpäästeruum, inventari laenutus ning rannakasutajatele mõeldud tualetid, dušid ja riietusruum. Hoone peasissepääsust avaneb vaade fuajeele ja kohvikule ning läbi klaasfassaadi rannale ja järvele. Saunakompleksi paremaks toimimiseks on nõutud ruumiprogrammile lisatud eraldi meeste ja naiste riietusruumid. Rannakasutajate jaoks on õuest ligipääsetavad duši- ja riietusruumid lisatud teise hooneosasse. Need ruumid saavad olla avatud ka siis, kui ülejäänud hoone on suletud.

Rannahoone väliruumi kujundus moodustab terviku hoone arhitektuuri ja katusemaastikuga. Rannahoone ja tänava vaheline ala on liigendatud erikujuliste sillutatud aladega, sealjuures suunab sillutise paigutus jalutajad hoone alt läbi promenaadi ja järve suunas. Hoone peasissepääs asub tänavapinnast veidi madalamal, kuhu viib trepp ja pandus. Hoone rannapoolset väliruumi liigendavad puidust terrassid, mis on orienteeritud lõuna- ja õhtupäikese suunas. Saali ees on suur terrass, mis toimib kohvikuterrassina või väliürituste korraldamiseks. Puhkeruum laieneb õueterrassile, mida kasutavad saunakülastajad. Terrassilaudis on paigaldatud väiksemate kolmnurksete tahkudena ja erisuunaliselt, et vältida suuri monotoonseid pindu ning markeerida tagasihoidlikult erineva iseloomuga väliruume. Vee äärde viib süvaimmutatud laudisega kaetud promenaad, mis on langevat reljeefi arvestades lahendatud kaldteena. Pandus vaheldub tasapindsete platvormidega. Neutraalset tooni promenaad sulandub maastikku ja toimib selle loomuliku osana. Promenaadi servadesse on integreeritud rannahoone arhitektuuriga sobituvad lamamistoolid ja pingid, mis pakuvad rannakülastajale erisuguseid puhkevõimalusi. Säilitatud on võimalikult palju olemasolevat haljastust ning arvestatud kohaliku maastiku eripäradega. Rannahoone arhitektuursel planeerimisel on arvesse võetud ka kauni võraga mändi, mis tekitab terrassidele meeldiva poolvarju. Olemasolevat kõrghaljastust on vähendatud ainult rannahoone ehitusalas. Olemasolev liivarannaala on säilitatud täies mahus. Rannahoone ja promenaadile viiva kaldtee vaheline ala haljastatakse liivaranda sobivate taimedega, et fikseerida pinnas eri kõrguste vahel. Hoone valgustuslahendus on kavandatud esile tõstma omapärast katusemaastikku. Seda võimaldavad sillutisse ja terrassidesse uputatud ülespoole suunatud valgustid. Promenaadi valgustavad madalad kõrkjaid meenutavad valgustid, mis loovad õhtuhämaruses jalutades hubase atmosfääri. Valgustid paigaldatakse ebakorrapäraselt rannataimede vahele. 3 Hoone arhitektuuriga kooskõlas on ka ranna- ja puhkeala väikevormid. Riietuskabiinid moodustavad terviku terrasside geomeetriaga ning nende ehitamisel on kasutatud sama puitmaterjali. Puhkealadel asuvate pinkide disainis on lähtutud luitemotiivist. Nõtke vormiga ja keskelt veidi murduvad pingid loovad endi ümber õdusa ruumi.
 

• "LUIDE" visuaal 1
• "LUIDE" visuaal 2
• "LUIDE" visuaal 3

 

****************************************************************************************************************************************
 

 

Võistlustöö "VEELOOJANG"

Rannahoone ja -koha kontseptsioon põhineb ideel luua atraktiivne ja funktsionaalne puhkeala, mis oleks sobilik väljendus ''rannahoone'' tüpoloogiast ja meeleolust. Koha vaib eelkõige eeldab mugavust ja otstarbekust, mispärast kavandasime hoone valdavalt ühele hästi ligipääsetavale korrusele. See ka tähendab vastavust ranna topograafiale ja ilmastiku variatsioonidele, kusjuures ka talikasutusele. Tee poolt on hoone kinnisem ja kaitstud. Järve poolt on hoone avatud päikesele ja vaadetele ning sujub üle rannategevustele.

Hoone välisilme on kujundatud kahe volditud origami-lehena. Need suhtlevad üksteisega teatud dünaamilisusega, kuid ka tasakaalustavad üksteist osalise sümmeetriaga. Kas need meenutavad tiibasid, mis peaaegu puudutavad üksteist taeva taustal, midagi maalähedast ja looklevat nagu tuultest vormitud rannaluited, või hoopis midagi zoomorfset loomariigist, jääb lõplikult määratlemata. Ideeks on väljendada looduse esteetikat, kergust ja harmoonia tunnet. Need mahud moodustavad ka füüsilise ja sümboolse ''portaali'', mis toimib maantee ja rannaala vahelülina. Portaal võimaldab igal möödujal nautida pilku järvele, ja tagab mugava juurdepääsu randa Tartu maantee poolt. Rõhuasetuses loodusele ja maastikule on kohapeal asuva ainulaadse männi säilitamine ja hoone arhitektuuri kaudu omaks võtmine. Katus, terrassid ja põhimaht on keskpunktis tahutud selle ümber, seda kaitstes ja esile tuues. Kompleksi külastajatel on võimalus nautida vaba aega terrassidel puuokste varjus. Ehitusala lõunaosas paikneb peahoone, kus asub kohvik ja saunakompleks aastaringseks kasutamiseks. Põhjapoolses hoones on vetelpäästeruum, laenutusruum, abiruumid ja tualetid suve hooajaliseks tarbeks.
 

• "VEELOOJANG" visuaal 1
• "VEELOOJANG" visuaal 2
• "VEELOOJANG" visuaal 3

 

****************************************************************************************************************************************
 

 

Võistlustöö "VEER"

"Veer" on ainulaadne arhitektuuriprojekt, mis ühendab endas Verevi järve ja ranna kaunist looduslikku konteksti. Meie eesmärk on luua unikaalne avalik ranna- ja saunahoone, kohvik ja seminarihoone, mis sulandub sujuvalt ümbruskonna maastikuga, järgides rannajoone vormi. Projekt koosneb kahest ühekorruselisest hoonest, mida ühendab ühine katuseterrass ja trepp. Sissepääs randa ja funktsioonidesse toimub katuse all asuvas avatud alal hoone vahel. Meie kujundus on liikuv ja meenutab paberilehte, mis on õhus lendamas. Hoone kontaktala, sealhulgas liivarand koos mänguväljakute, rannavõrkpalli väljakute ja riietusruumidega, on hoolikalt hõlmatud meie disainiga. Inimesed saavad kõndida katuse terrassil, nautides suurepäraseid vaateid Verevi järvele ja ümbruskonnale.

Hoone põhifunktsioonid on suunatud suvisel hooajal kasutamiseks, kuid pakume mitmeid kasutusvõimalusi ka teistel aastaaegadel. Ühes hooneosas on kohvik ja seminariruumid, teises osas asuvad rannavalve- ja saun-spaapiirkond. See hakkab olema oluline hoone kohalikele elanikele ning meie maastikukujundus loob suurepäraseid lisandusi järve looduslikule alale, luues meeldiva avaliku ruumi. "Veer" projekti eesmärgiks on pakkuda uusi vaatenurki, arvestades samas arhitektuurilist ja ajaloolist konteksti. Projekt toob esile Verevi järve ja rannamaja olulisuse ning loob unikaalse keskkonna, kus inimesed saavad nautida kaunist loodust ning samal ajal pakkuda mitmekülgseid funktsioone ja elamusi.

Võistlustöö põhiidee on pakkuda Verevi järve kaldale mitme-funktsionaalset ja piirkonda rikastavat rannakompleksi, mis tooks piirkonda lisaväärtusi ja toimiks ka rannahooaja välisel ajal. Rannahoone näol on tegemist kahest mahust koosneva hoonekompleksiga, mis on omavahel ühendatud varikatusega. Rannahoone on madal ühekorruseline maht, mille katusemaastik moodustab visuaalselt huvitava vormi, pakkudes külastajatele multifunktsionaalset katuseterrassi ja trepistikku. Katuseterrass langeb maapinnani lõuna küljel, võimaldades päevitajatel terrassil päikest nautida, samas on katuseterrass avatud ka järvele ja lääne küljele, tagades kaunid vaated ja päikeseloojangu nautimise võimaluse katuseterrassilt. Lisaks tagab langev katus ka rannahoonele varjestuse ning pakub päikese- ja vihmavarju ka väliterrassil. Hoone on arhitektuurilt piirkonda sobilik, olles avatud vaadetele, kuid varjestatud siseruumi ilmakaarte suhtes. Hoone vorm on rannahooneks sobilik, langev ja tõusev katus imiteerib laine motiivi. Maastikuarhitektuurne lahendus on vaheldusrikas ja kasutajasõbralik, võimaldades rannakompleksi alal liikumise ning ligipääsu veeni ka liikumisraskustega ja lapsevankritega kasutajatele.
 

• "VEER" visuaal 1
• "VEER" visuaal 2
• "VEER" visuaal 3
• "VEER" visuaal 4

Võistlustöö "VESIKIIL"

Verevi järve vaade ja siine loodusmaastik on üks Elva sümbolitest. Uus rannahoone püüab seda mitte häirida, vaid asukoha õhulist iseloomu tähenduslikumalt esile tuua. Rannahoone inim-mõõtmelisus on otsene: madal maht ei varja vaadet tänavalt järvele, ega domineeri ka ranna poolt vaadates. Tänava pool tuleb katus madalamale inimesest. Varieeruvad katusetahud on tänavapinnalt vaadates avatud servaga ega moodusta rannast eraldavat seina. Eripärane katusemaastik ei blokeeri vaadet, aga ei maskeeru ka murumättaks. Rannahoone asetus ja mahuline lahendus loob meeleoluka ja meeldejääva sissepääsu Verevi randa. Tartu maanteelt tulles avaneb (harjumuspärasest kohast) avar kadreeritud vaade astmetelt ja terrassilt. Hoone on liigendatud kaheks ja viidud osaliselt nõlva sisse. Kõrgemale on tõstetud ainult sõre ja taeva taustal (inter)aktiivse siluetiga ronimistorn teise osa katuseterrassil. Möödujale jääb silma ja meelde ronimistorn ning madal, erilise kujuga katus. See ei sarnane majaga. Hoone pikaksvenitatud läänekülg avaneb täielikult järve suunas. Teistesse suundadesse on avasid vähe. Kohviku esikülg läände on akende ja lükandustega avatav. Kohvikust on panoraamne vaade järvele. Suvise ülekuumenemise eest kaitseb eenduv varikatus ja lae-alune ristituulutus läbi hoone (loomulik jahutus). Kohvikul on kõrge siseruum. Kohvikuosa skulptuurne katus on veidi tõstetud. Katus on kujundatud kerge ja hoonemahu kohal "hõljuvana" ning see ei ole tehtud käidav. Teadlikult ei ole hoonele tehtud teist korrust.

 

 

 

Võistlustöö "VILKSAMISI"

Viis meetrit kõrguste vahet on võimas ja tugev asukoha karakteristik, mis tõstab maastikul liikuja justkui rannaala kohale ning võimendab avaraid vaateid. Liivakallas töötab oma tugeva tõusuga kui tribüün, mis koondab vaatajaid kümbluse vaatemängule. Uus hoone järgib olemasolevat reljeefi ja laotab end kogu ehitusala pikkuses laiali. Hoone paikneb ehitusala idapoolses küljes, mis toetab hästi ideed puutumatust loodusest või loodusliku elurikkuse säilitamisest. Rannahoone paikneb olemasoleva kõrghaljastuse vahel ja ümber, kuhu saab tulla päikesest puhkama või lihtsalt avaramat järvevaadet nautima. Triiphoone avab maksimaalselt vaateid järvele. Hoone on kui müratõke, mis loob eelduse rannahoone aktiivseks kasutuseks kogu aasta lõikes ning kohaks, millega kohalikud ennast samastada saavad ning kogukonna tunnet loovad. Uus rannahoone on ühekorruseline ja kavandatud treppide ja liftita. Piki järvenõlva looklev hoone on avatud nii hommiku- kui ka õhtupäikesele.

Uue rannahoone erinevad funktsioonid on kavandatud eraldi hooneosadesse, mis on omavahel ühendatud katusemaastiku ja terrassialadega. Peamine sissepääsuala on kui visiitkaart ja värav rannamaastikule.

Rannahoone on kavandatud vastavalt detailplaneeringu nõuetele, nii kõrguslikkuse kui ka asetuse poolest. Hoone on rajatud 1-kordsena, et luua maksimaalselt tugev side hoone ja maastiku ning rannaala vahel. Lisaks vähendab 1-kordse mahu kavandamine siselogistika küsimusi – puudub vajadus sisetreppide, panduste ja lifti jaoks. Promenaad ja hoone erinevad funktsioonid on tihedalt seotud ja kogu perimeetris tänavalt ligipääsetavad.

Rannavälisel hooajal on võimalik nii rannahoonet kui ka promenaadiala terviklikult kasutada. Loodud on sujuvad pääsud parkimisaladest hooneni. Lisaks saab kohviku ja saunakompleksi vahelist terrassiala osaliselt sulgeda talveaiaks, et tekitada mugava temperatuuriga vaheruum. Kohviku kasutus saab muutuda rannavälisel hooajal rohkem kaugtöökohtade jaoks või erasündmuste korraldamise paigaks.

 

• "VILKSAMISI" visuaal 1
• "VILKSAMISI" visuaal 2
• "VILKSAMISI" visuaal 3