« Tagasi

Piirkonnapolitseiniku seitse sooja soovitust, kuidas mitte käituda!

Viimased nädalal ja kuud on piirkonnapolitseinikele andnud üksjagu tööd põhjusel, et inimesed kipuvad „ohuolukordi" nähes neist pigem sotsiaalmeedia erinevates gruppides säutsuma kui korravalvuritele teatama või neilt abi paluma.

Jagatakse seitse sooja soovitust, mida mitte teha, kui oled omaarust näinud pealt mõnda rikkumist või arvad end mõne „paljastava" postitusega maailmaparandajaks tegevat:

1. Ära ole ükskõikne – kui sa märkad liikluses, tänaval või mujal enda ümber olukorda, mis vajaks operatiivtöötajate sekkumist, politseinike, päästjate või suisa meedikute sündmuskohale kutsumist, siis ära keera olukorrale selga vaid helista hädaabinumbril 112 ja kutsu abi.

2. Ära jaluta minema, kui näed, et oled võimeline abistama või olukorras omal käel selgusele jõudma – kui näed enda ümber olukorda, mis ei vaja ilmtingimata politseinike sekkumist, kuid laheneks sinu hea sõna või sõbraliku abikäe toel, siis ära jäta abivajajat üksi. Teinekord võid just sina olla olukorras, kus suvaline mööduja saab sind parimal võimalikul moel abistada.

3. Ära postita ega levita kontrollimata infot – kui arvad, et sattusid tänaval või mujal peale mõnele märkimisväärsele teole, siis enne selle info universumisse paiskamist veendu, et olukord oli tõesti nii kuis see kõrvalt tol momendil paistis. Võõrastest inimestest detailse ja delikaatse info jagamine, piltide tegemine ja isikuandmete vahendamine või mõtlematu laimamine on lubamatu, suisa karistatav.

4. Ära küta kogukonnas põhjendamatut paanikat – kui sa omad infot inimesest või olukorrast, mis võib ohustab ümberkaudseid, siis enne sotsiaalmeedias hoiatavate postituste tegemist anna sellest kindlasti teada politseile. Kogukonda hoiatavast aga samal ajal ka hirmutavast postitusest on halbade kavatsustega inimese tabamisel või ohtliku olukorra lahendamisel vähe kasu. Kaasates politseinikud saab kiirelt selgeks, kas ohtu on või ei ole, ning kui ei ole, saab selle sõnumi korrakaitsjate abil ka kogukonnani viia.

5. Ära avalda infot, mis võib kurjategija elu kergeks teha – kui märkad näiteks lahti unustatud ustega masinat linnatänaval või köidab su pilku sinna sisse avalikuks uudistamiseks unustatud väärtuslik vara, siis ära tee pahade kavatsustega inimese elu kergeks selle info ja üksikasjade sotsiaalmeediasse riputamisega. Pigem anna sest politseile teada, kes võtab masina omanikuga ühendust ja palub kiirelt olukorrale reageerida või sõidab patrull ise sündmuskohale olukorda kontrollima.

6. Ära pese oma „musta pesu" sotsiaalmeedia gruppides – kui oled naabri või tuttavaga tülli pööranud, siis ära klaari oma erimeelsust sotsiaalmeedia väikestes küla- või kogukonnagruppides, kus kõrvalised teie omavahelisest arusaamatustest osa saavad, liiati kaasa parastama hakkavad. Mine ja räägi naabriga otse, sest vahetu suhtlusega on suurem tõenäosus kiiresti üksmeelele jõuda ning tüli selja taha jätta.

7. Ära mõista kedagi süüdi kiirustades – kui oled veendunud, et keegi on midagi kurja korda saatnud või seaduse vastu mingil moel eksinud, siis anna sellest teada vastavale uurimisasutusele ja lase neil oma tööd teha. Jäta tegemata vastavasisulised laimavad, mustavad või omakohtul põhinevad järeldused ja postitused, sest kedagi ei tohi kohelda kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Liiati võid ise süüdistatava asemel selliselt käitudes uurimise alla ja kohtupinki sattuda.

 

Alik Säde

Tartumaa piirkonnapolitseinik