« Tagasi

Perearst annab tervisenõu

Erinevad tervisehädad võivad meid tabada ootamatult. Selleks, et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuste ressurssi, tasub teada, millise probleemiga kuhu pöörduda.

Tartumaa perearst Urmas Takker annab nõu, millise tervisemurega inimene arstiabi vajab ning kust seda saab.

Kõhkluste korral võib nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt 1220, kust saab soovitusi nii koduseks raviks kui ka juhiseid õigesse tervishoiuasutusse pöördumise kohta.

 

Iseparanevatele haiguste puhul saab abi apteegist

Niinimetatud iseparanevate haiguste all mõeldakse lühiajalisi haigusseisundeid ja kergeid tervisehäireid, mille diagnoosimiseks ja ravimiseks ei ole vaja meditsiinilist sekkumist – need ei tekita pikaajalist kahju inimese tervisele ja lahenevad enamasti ise. Sellisteks tervisehäireteks on näiteks nohu, kurguvalu, köha ja gripisümptomid, samuti nõrk valu, allergiad, putukahammustused, seedehäired ning kõhulahtisus. „Nende murede korral saab abi apteegist. Käsimüügiravimite kasutamiseks ei vaja patsiendid eelnevaid analüüse, seega pääsevad nad ka uuringutega kaasneda võivatest ebamugavustest," sõnas perearst Urmas Takker.

Küll aga tuleb perearstikeskusega ühendust võtta kui ollakse terviseseisundi tõttu töövõimetu ja on vaja haiguslehele jääda. „Et vältida nakkuste edasi levitamist teistele inimestele soovitan haiguse korral jääda töölt, koolist ja lasteaiast koju või võimalusel töötada kodukontorist. Kui on kõhklusi, kuidas käituda ning millise raviga alustada, võib alati perearsti või -õega nõu pidada," juhendas Takker.

 

Perearsti poole tasub pöörduda nii ägeda haigestumise kui krooniliste probleemidega

Kui tervisemure ei lahene või ägeneb, tasub pöörduda perearsti poole. Kõige enam pöördutakse Takkeri sõnul perearstikeskusesse ägeda nohu, köha ja palavikuga, samuti lihas- ja liigesvaludega. „Ka meeleoluhäired on levinud põhjus arsti juurde tulemiseks. Need võivad olla nii erinevate tervisemurede sümptomiks kui põhjustajaks," kommenteeris Takker.

Peale selle on perearsti jälgimisel krooniliste haigustega patsiendid, kes vajavad aeg-ajalt raviskeemide ülevaatamist – näiteks siis kui vererõhk, pulss või kodused veresuhkru näitajad pole kontrolli all. „Kroonilisi haigeid kutsume ise aktiivselt vastuvõtule. Hüpotüreoosi, kõrgvererõhktõve, diabeedi või südame-veresoonkonnahaigustega patsientide puhul on äärmiselt oluline terviseseisundit pika aja jooksul jälgida ning vajadusel raviskeemis muudatusi teha," ütles Takker. Tema sõnul tuleks perearstiga kindlasti ühendust võtta ka siis, kui varasemalt arsti juurde pöördumise põhjuseks olnud kaebused ei lahene, ägenevad või tekivad uuesti.

Perearstid teevad ka tervisekontrolle erinevate tõendite väljastamiseks ja perearstikeskuses saab lasta end vaktsineerida erinevate vaktsiinvälditavate infektsioonide vastu. Peale riikliku immuniseerimiskava järgi tehtavatele vaktsiinidele soovitakse end sageli vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi ning A-hepatiidi vastu. Peale selle nõustatakse ja abistatakse perearstikeskuses patsiente jämesoolevähi sõeluuringul osalemise puhul.

 

Eriarsti juurde suunamise vajalikkuse otsustab perearst

Perearstidel on võimalik eriarstidega e-konsultatsioone teha, mis tähendab, et sageli ei ole patsiendil eriarsti juurde vaja kohale minna. Enamasti saab vajalikud analüüsid perearstikeskuses ära teha ja hoida seeläbi kokku patsientide aega. „Eriarsti juurde saadan patsiendi siis, kui vaevuste põhjuste täpsustamiseks on vaja teha lisauuringuid, mida perearstil pole võimalik teha, või kui teostatud uuringute järel ei selgu kaebuste põhjus. Samuti siis kui ravi ei anna soovitud tulemust ning on vaja kaaluda teisi  ravivõimalusi," ütles Takker.

Perearst tunnistab, et kõiki probleeme ei saa e-konsultatsiooni kaudu lahendada. „Küll aga aitab e-konsultatsioon välja selekteerida, kes ja millal eriarsti juurde jõudma peaks. Mõnedel erialadel ongi vastuvõtule saamiseks vaja teha eelnev eriarsti e-konsultatsioon, mille käigus eriarst otsustab vastuvõtule tuleku vajaduse," kommenteeris Takker.

 

EMO külastused jäägu traumade ja eluohtlike situatsioonide tarbeks

Mõnikord lähevad patsiendid EMOsse ootusega saada kiireid vastuseid oma terviseprobleemidele, mis tegelikult ajakriitilised ei ole. Lihtsate hädade ravi EMOs on aga keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures. „Otsuse, millal pöörduda tervisemurega EMOsse, teeb patsient oma teadmiste, emotsioonide ja varasema kogemuse pinnalt," ütles Takker.  

Seega on äärmiselt oluline, et patsientidel oleks teada, millistel juhtudel peaksid nad just EMOsse pöörduma. Nendeks on muuhulgas värsked traumad ja haavad ägeda verejooksuga, vigastatud kehaosa tugev paistetus ning liikuvuse piiratus. Samuti loomahammustused ja mürgistused. Ka kõrge palavik, mis ei allu palavikualandajatele, on põhjus EMOsse pöördumiseks. Kiiret sekkumist vajavad insuldi- või tromboosikahtlused, niisamuti õhupuudus ja hingeldamine.

 

Lisainfot selle kohta, millise probleemiga pöörduda perearsti juurde ja millal EMOsse leiab SIIT.