« Tagasi

Mida teha kevadise koristuse käigus tekkivate jäätmetega?

Tuletame meelde, et lõkke tegemine tiheasustusaladel on keelatud ning toome välja võimalused, mida kodus tekkivate jäätmetega peale hakata.

Prügi põletamine koduaedades on päevakajaline just kevadel, kui võetakse ette suurpuhastus kodus ja aias. Aiamaal peenraid korrastades või viljapuid lõigates tekib aiaprügi, mida soovitakse lõkkes põletada.

Kuigi aiaprügist vabanemisel tundub põletamine kõige lihtsam viis, on lõkke tegemine Elva valla tiheasustusaladel * keelatud! Antud nõue tuleneb Elva vallas Elva vallavolikogu kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast § 6.lg 1, mis sätestab, et jäätmete, sealhulgas haljastusprahi põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

Haljastusjäätmeid tasub komposteerida

Haljastusjäätmete (lehed, taimejäänused ja oksad) tekkimisel on soovituslik need komposteerida. Oksad saab viia Elva linna Kirde 6 katlamaja kinnistu taha garaažide juurde okste kogumise platsile (kindlasti mitte viia katlamaja hoovi!). NB! Platsile viia ainult puitunud oksi, mis ei sisalda naelu. Ehitusprahti ja haljastusjäätmeid sinna viia ei tohi!

Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Elva valla haldusterritooriumil. Eeskirja alusel pakub Elva vallas korraldatud jäätmeveo teenust AS Eesti Keskkonnateenused. Kinnistu omanikud on kohustatud kinnistul tekkivad olmejäätmed üle andma veopäeval AS Eesti Keskkonnateenustele. Nii haljastusjäätmeid kui ka mistahes muid olmejäätmeid ja ohtlikke jäätmeid on keelatud lõkkes põletada.

Jäätmete põletamine kahjustab tervist

Pea meeles, et jäätmete põletamisel kahjustad enda ja naabrite tervist, seetõttu on see ka seadusega keelatud. Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada, sest põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette. Jäätmeid põletades paiskuvad mügised ained õhku ja me hingame neid ise sisse, samad ained langevad aias kasvavatele taimedele ning jõuavad meie kehasse aiasaadustega, näiteks marjade või köögiviljadega. Hajaasustusega piirkondades ** on lõkke tegemine lubatud, kuid ka siis ära pane kunagi lõkkesse midagi muud peale kuivade okste, immutamata puidu või kiletamata papi ja paberi.

Prügi põletamisega kaasnevad müüdid on visad kaduma. Sageli arvatakse, et kui vanasti põletati prügi ahjus ja lõkkes, siis järelikult võib seda teha ka nüüd. Aastate jooksul on jäätmed muutunud: kui mõnikümmend aastat tagasi pakiti toiduained paberisse ja klaastaarasse, siis praegu kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Samuti on kasvanud jäätmete hulk, sest tarbimine on muutunud ja suurenenud.

Kõige lihtsam viis jäätmetest vabaneda on need liigiti sortida: paberi- ja papijäätmed ning plastpakendid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaama.

Kuhu jäätmed viia?

Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee. Elva vallas olevate võimaluste kohta saab uurida ka omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast või valla kodulehelt, SIIT.

Kas teadsid, et...

  • jäätmete koostises on aineid, mis lõkkes põletades vabanevad keskkonda ning võivad tuulega kanduda oma koduaiast kaugemalegi. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mürgikokteil, mis sisaldab mh vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
  • Dioksiinid on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise põlemisel. Need on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, neid süües jõuavad mürgised ained meie organismi.

Jäätmekäitlusalaste küsimuste korral pöördu Elva vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole telefonil 5305 2500.

*tiheasustusala – Elva valla asustusüksused Elva linn, Rõngu alevik, Käärdi alevik, Rannu alevik, Kureküla alevik, Puhja alevik, Ulila alevik

** hajaasustusala- on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või neid ei ole üldse. Hajaasustusalaks on valdav osa Eesti külade territooriumist, sealhulgas põllu- ja metsalad ning loodusliku ilmega alad.



Elva vald soovib 2021. aasta lõpuks koguda miljon aktiivset kilomeetrit

Elva linna Pika tänava ehitusblogi

Elva valla üldplaneeringu blogi

Tutvu Elva Vallavalitsuse tegemistega nädalakirja abil!