Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valiti Tartu

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Euroopa kultuuripealinnu valitakse 1985. aastast. Sellest on saanud Euroopa Liidus kultuurivallas üks mõjukamaid ettevõtmisi, mis toob linnale lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turistide arvu.

"2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil," ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

2024. aasta kultuuripealinna konkurss algas tunamullu novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid Eesti linnadest taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvalikus sõelale Narva ja Tartu.

„Olen rõõmus, et meil oli lõppvoorus tõeline ja tugev konkurents. Mõlemad linnad, nii Narva kui ka Tartu tegid ära väga põhjaliku töö. Kuigi võitja on selgunud, andis juba kandideerimisprotsess ise kõigile meie linnadele, kes kaasa lõid, väga hea võimaluse tõsta kultuuri tähtsust ja rolli linna ja laiemalt piirkonna arengus. Sellepärast maksab kõiki häid ideid alati edasi arendada ja need ellu viia," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses, Euroopa Komisjon omistab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot. Taotlusi hindas 12-liikmeline rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Kandideerinud linnad pidid koostama tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi, mis soodustab nii linna kui ka naabruskonna osalemist ning meelitab kohale külalisi kogu riigist ja Euroopast. Programmil peab ühtlasi olema püsiv mõju ning see peab aitama kaasa linna pikaajalisele arengule. Samuti peavad linnad alati näitama, et neil on kohalike omavalitsuste toetus ja võimekus projekti ellu viia. Euroopa institutsioonid ja asutused nimetasid komisjoni kümme esindajat – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning ühe Regioonide Komiteest. Eesti ekspertidena osalesid komisjoni töös Anu Kivilo ja Mikko Fritze.

„Kandideerimine sundis kogukondi iseendasse vaatama ja oma võimalusi ja suutlikkust hindama. Soovin Tartule jõudu, sest nüüd hakkab ideede elluviimise faas, mis on kindlasti töömahukas, kuid toodab end tagasi kasu ja tähelepanuna, mis on seotud kogu Euroopa huviorbiidis olemisega," märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor välissuhete alal Toivo Riimaa.

Lisaks Eestile saab 2024. aastal kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn. Viimaste seast selgub kultuuripealinn 25. septembril, Austriast valitav kultuuripealinn aga saab teatavaks 12. novembril.

Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv. Järgmisel aastal kannavad tiitlit Horvaatia sadamalinn Rijeka ning Iirimaa linn Galway. 2021. aastal on tiitlikandjad Elefsina Kreekast, Timisoara Rumeeniast ning Novi Sad Serbiast, 2022. aastal aga Leedu linn Kaunas ning Esch-sur-Alzette Luksemburigst. 2023. aastal on kultuuripealinnu üks ning see tuleb Ungarist. 

Rohkem informatsiooni kultuuripealinnade kohta on Euroopa Komisjoni kodulehel ning

Kultuuriministeeriumi koduleheküljel.