Sel pühapäeval, 4. septembril 2022 tähistatakse Elva Vabatahtlike Tuletõrjeühingu 115. aastapäeva.

• Kell 10 toimub Elva Vabatahtlike Tuletõrjeühingu (VTÜ) üldkoosolek.
• Kell 13 toimub Elvas, Arbi järve ääres ohutuspäev politsei, kiirabi ning paljude sõprade ja koostööpartnerite osavõtul. Veepääste demo-show teevad ka neljajalgsed päästjad. Kõik on oodatud koha peale vaatama ja uudistama!  

Palju õnne Elva vabatahtlikele päästjatele – nii kahejalgsetele kui ka neljajalgsetele! Täitunud suure numbri puhul on Elva VTÜ kirja pannud ka ühingu saamisloo. Head lugemist!

 

115 aastat vabatahtlikkust Elvas – apteekrist ja advokaadist koerteni

Vabatahtlike tuletõrjujate koondumine seltsidesse ja ühingutesse oli Euroopas hoogne 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Vene Impeeriumi Balti kubermangus suurenesid peale 1905-1907 aasta revolutsiooni vabadused, rahvuslik liikumine sai veelgi hoogu. 1907 loodi näiteks Otepääl Eesti kool ja 1909 valmis uus koolihoone. Elvas aga asutati 1907 Pritsimeeste Selts ja seltsi uus hoone valmis 1909.

Tuletõrje seltsid olid oma algperioodil ka tähtsad kohalikud kultuurikeskused - see traditsioon võeti Eestis üle baltisakslastelt. Ka Elva pritsimeeste uues seltsimajas on 20. sajandi esimestel aastakümnetel tegutsenud kool, kirik, kohus, apteek, arst, spordiseltsid, orkestrid, laulukoorid, näiteringid jne. Seltsi uues hoones peeti ka kõik kohalikud peod.

Elva Tuletõrjeseltsi asutamise tõukeks oli Elva linna esimese aukodaniku, näitleja ja lavastaja Leopold Hanseni isa hukkumine tulekahjus aastal 1907. Elva Priitahtlik Tuletõrje Selts moodustati 1907. aastal apteeker Roman Redlichi ja advokaat Paul Martmaa eestvedamisel. Tuletõrjeseltsi esimeseks presidendiks valiti Roman Redlich. Vene ajal legendaarseks Elva tuletõrjujaks oli Julius Illus (1927-1994). Ta sündis Kambja valla väiketalus, kolis Elvasse 1947 ning aastatel 1964-1992 töötas ta Elva Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pealikuna. Ka tema järeltulevad 3 põlvkonda on tuletõrjujad ja vabatahtlikud päästjad Elvas.

Elva tuletõrje ühing saavutas kiiresti kõrge professionaalse taseme ka kahjutulede likvideerimisel ja tuleohutuse profülaktilises tegevuses. Pritsimeeste innukas eestvedaja enne Teist Maailmasõda oli Vabadussõja veteran Paul Martmaa, kelle tuletõrjetegevus leidis tunnustust koguni Lääne-Euroopas.

Nõukogude Liidu ajal saavutas Elvas ja selle ümbruses suure ulatuse asutuste ühiskondlike tuletõrje postide ettevalmistamine ja nende omavahelised võistlused, mis olid tõesti massilised. Silmapaistvad oma eriala asjatundjad ja fanaatikud olid Elvas: Leonard Post, Julius Illus, Rein Saarlaid jt. Elva
A-tugikomando aga saavutas hüüdnimega "Elva Sinised Välgud" vaprate lahingväljasõitudega üle-eestilise kuulsuse.

2017. aastal, kui Elva Vabatahtlikul Tuletõrjeühingul täitus 110 aastat, taastati ka Elva VTÜ lipp, mille originaal asub Tallinnas Tuletõrjemuuseumis. Uus lipp sai EELK tolleaegse Valga praosti ja praeguse Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu poolt õnnistatud 2016. aastal Nõos toimunud 15. Priitahtlike Pritsimeeste Foorumil. Õpetaja Ehasalu kuulub ise samuti vabatahtlike ridadesse.

Elva VTÜ põhiline tegevussuund on ennetustöö, st ühingul ei ole oma ruume ega väljasõiduvalmidust. Tegeletakse peamiselt tule- ja veeohutusealase ennetustööga – kodukülastused, veeohutusalane ennetus- ja infotöö ning koolitused. Elva Tuletõrje Seltsi eestvedajad läbi aegade olid ja on väga entusiastlikud, fanaatilised juhid, nt Rein Saarlaid, Ants Prüüs ja praegu Valvi Väli.

Tänapäevane Elva VTÜ eristub paljudest teistest vabatahtlike ühendustest ühe olulise detaili
poolest – 2010. aastal ühines vabatahtlikega Lõuna-Eestis ainus, omalaadne, veepäästekoeri treeniv grupp, kes sai nimeks "Märjad käpad". Grupp ühendab veepäästeks aretatud erinevatest tõugudest koeri – Newfoundlandi koerad, leonbergerid ja landseerid. Grupi eestvedajaks sai nii Päästeametis kui Elva VTÜs vabatahtlikuna tegutsev Valvi Väli. Kolm esimest koera, kellega tööle hakati, olid Valvi enda landseer Mio, Newfoundlandi koer Muska ja leonberger Tiffany. Nende kolme esimese vapra mälestusel põhineb ka „Märgade käppade" kogu sümboolika (lipud, logod, meened jm).

Sellel kevadel 14. tegevushooajaga alustanud grupis on pidevalt treenimas 10-15 koera. Selle omalaadse ühenduse igapäevatöö lisaks koerte päästevõimekuseks treenimisel on ohutuspäevadel osalemine, koolide, lasteaedade, lastelaagrite külastamine, avalikel veeohutusega seotud suurüritustel osalemine ja koolituste läbiviimine, aga ka lihtsalt linnaruumis liikumine eesmärgiga tutvustada veepäästekoeri, teadvustada veeohutusega seotud probleeme ja, mis seal salata - olla ka lihtsalt natuke "teraapiakoeraks" lastes end paitada, pildistada ja nunnutada. Grupi tegevus haarab kogu Eestit - on esinetud Värskast Virtsuni ja Haanjast Hara laheni.

Et treeningutel saavutatut hinnata, toimuvad sügiseti tasemeeksamid. Eksamiülesanded on grupi treenerite Valvi Väli ja Aare Ööpiku välja töötatud tuginedes teiste riikide praktikale, rõhutades reaalpääste aspekte ning võttes arvesse, mida on võimalik koera abiga vees teha. Ülesannete kogum on kinnitatud katusorganisatsiooni Päästeliidu poolt, samuti osaleb eksamikomisjonis nii Päästeliidu kui ka Päästeameti esindaja. Juba 4 aastat korraldab grupp suviti ka rahvusvahelist treeninglaagrit. Tihe on koostöö Läti samalaadse koertekoolituse rühmitusega.

Elva VTÜd ja selle liikmeid on läbi aegade tunnustatud. Peatreener Valvi Välit on autasustatud III klassi Elupäästja medaliga, Päästeamet tunnustas Elva VTÜd kui 2017. aasta parimat koostööpartnerit ennetustöös, treener Aare Ööpik sai Päästeameti Lõuna päästekeskuse tunnustuse pikaajalise ja pühendunud tegevuse eest veeohutusalases ennetustöös ja veepäästekoerte tutvustamisel. Mõlemad treenerid, Valvi ja Aare, kes igapäevaelus on samuti inimelusid päästvatel ametitel – Valvi Ida-Eesti Päästeametis ja Aare Tartu Ülikooli Kliinikumis  – omavad ka rahvusvahelist K9 instruktori litsentsi.

„Märjad käpad" on väga tänulikud, et nii suure ja auväärse ajalooga Elva VTÜ neid 12 aastat tagasi enda ridadesse võttis. Täna oleme üks suur vabatahtlike pere, teeme koostööd paljude teiste vabatahtlike päästjatega ning tunneme ka Päästeliidu juhtkonna poolset tugevat toetust, et veepäästekoerad saaks seadusega tunnustatud ja võrdse tegutsemisõiguse kõikide teiste valdkondade töökoertega.