Loomadega seonduv üldinfo

Lemmik- ja metsloomadega seotud üldine info.

Kasside ja koertega seotud probleemide korra pöördu Elva valla heakorraspetsialisti Sten Saarekivi poole tel 5886 1600 või [email protected].

Leitud loomad toimetatakse Tartu Koduta Loomade Varjupaika (Tartu Roosi tn 91 K), info leitud looma kohta avaldatakse varjupaiga kodulehel http://www.loomadevarjupaik.eu/.

Kui märkad hulkuvat looma:

  •  Esmaspäevast reedeni kell 8.00-16.30 tel 5886 1600 või [email protected].
  • Töövälisel ajal ja nädalavahetusel kui ohus on inimese või looma tervis ja elu, läbi häirekeskuse 112. 
  • Vigastatud või linna eksinud metslooma leidmisel tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil 1313.

Seotud õigusaktid:

Veterinaarteenust Elva vallas osutavad

  • Lüüdik&Kalja OÜ, asukoht Kesk 19, Elva tel 5675430
  • Paarisjalga OÜ, asukoht Jaani 12, Elva tel 55 78806
  • Volitatud veterinaararst Aivar Lastik, tel 51 36245

Elva valla territooriumil elav koer ja kass:

1. Peab hiljemalt olema kiibistatud veterinaari juures.

2. Peab olema registreeritud lemmikloomaregistris LLR.ee, seda ka juhul kui loom on registreeritud varasemalt mujal registris. Oma looma registreerimine LLR.ee või eesti.ee kaudu on loomapidajale tasuta, toiming on lihtne ja kiire.

Lemmikloomade registreerimisel lemmiklooma registris on vajalik esitada vähemalt alljärgnevad andmed:

  1. omaniku nimi, isikukood, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress;
  2. looma liik, tõug, sugu, nimi, sünniaeg või vanus, värvus, eritunnused või looma kirjeldus.

NB! Lemmiklooma kannavad registrisse veterinaararstid kohapeal, kui nad on Teie looma ära vaktsineerinud ja kiibistanud. Loomaomanik saab samuti oma loomad ise registrisse kanda LLRi portaalist, tutvuda seal oma olemasoleva looma andmetega, uuendada oma kontakte. Samuti saab vajadusel Teie looma registreerida ka KOV ametnik. 

Loom tuleb registreerida LLR Lemmikloomaregistris, siis on vallaametnikel olemas ka ülevaade omanduses olevatest lemmikloomadest. See võimaldab lahti pääsenud ja hulkuva looma kiiremini peremehega kokku viia.

Veterinaarteenust Elva vallas osutavad: 

  • Lüüdik&Kalja OÜ, veterinaararst Tõnu Kalja, tel 56 469773
  • Paarisjalga OÜ, asukoht Jaani 12 Elva, veterinaararst Hille Laos tel 55 78806
  • Volitatud veterinaararst Aivar Lastik, tel 51 36245

Haukuvad koerad

Sagedane on probleem, kui naabri koer haugub või ulub, mis võib vaikust ja rahu armastavat inimest väga häirida. Soovitame esimese lahendusena rääkida koeraomanikuga rahumeelselt ning püüda leida lahendus (kas koera ööseks tuppa võtmine, haukumisvastaste rihmade kasutamine või koera välja õpetamine). Pöörduge vallavalitsuse poole alles seejärel, kui naabriga ei ole võimalik rääkida ja probleem ei laabu.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/kui-koera-haukumine-hairib/

Hulkuvad loomad

Kui Te toidate hulkuvaid loomi, siis tuleb nendega ka tegeleda, st koristada nende tekitatud reostus ja tagada heakord. Kui te hulkuvat looma enda vastutusele ei soovi, siis tuleb kohe helistada vallavalitsuse heakorraspetsialistile, kes kutsub loomapüüdjad. 

Kui linnas või külas liigub ringi kass või koer, tuleks esmalt veenduda, kas tegemist ei ole ehk kellelegi kuuluva loomaga, kes teeb oma igapäevaseid ringe. Kui on kahtlus, et loom on hädas, teeb hädakisa või on alatoidetud, siis teavitage sellest vallavalitsuse heakorraspetsialisti.

Lemmikloomade ujutamine 

Elva valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 4 p 1 järgi on koera või kassi ujutamine ja pesemine avaliku supluskoha ujumistsoonis suplushooajal (1. juunist 31. augustini) ja purskkaevus keelatud. Seega ei ole eeskirja järgi lubatud koeri ujutada Arbi ja Verevi järve ääres, sest need on avalikud supluskohad.

Elva Paisjärve supluskoht ja ka näiteks Vaikne järv ei ole küll märgitud avaliku supluskohana, kuid sellegipoolest palume ujutada koeri supluskohast eemal või leida muu lahendus koera jahutamiseks. Näiteks on Paisjärve lasketiirupoolses otsas võimalik ujutada koeri ilma, et sellega häiritaks rannas viibijaid. Järvede külastajate seas võib olla allergikuid või loomi tavapärasest rohkem pelgavaid inimesi. Palume seetõttu mõistvat suhtumist lemmiklooma ujutamisel.

NB! Tuletame meelde, et avalikus kohas loomaga liikudes tuleb tagada inimeste ja teiste loomade ohutus kasutades jalutusrihma ning vajadusel ka suukorvi. Kindlasti tuleb koristada oma looma järelt ka väljaheited.

Metsloom linnas

Linnadesse kolinud terved metsloomad ei vaja abi. Metsloomad on inimasustuse juures olnud alati üsna tavapärane nähtus. Viimastel aastatel on inimeste kodude juures näha rohkem loomi ning peale oravate ja siilide liiguvad linnas vahel ka sageli rebased ja kährikud.

Üks põhjus on kindlasti elupaikade vähenemine ning inimasustuse laienemine. Aladel, kus on alati olnud mets, on nüüd uued elamurajoonid. Kuna metsas elavad loomad ei ole veel jõudnud endale uusi elupaike leida, siis tuleb sellega arvestada.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/

Rebased linnas

Üks põhjus, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga.

Teine põhjus on inimasustusega kaasnev suurem hulk toitu. Inimasustuse juures on alati ka ohtralt närilisi, keda rebased söövad. Peale selle kipuvad aga inimesed oma toidujäätmeid ripakile jätma. Lahtised kompostihunnikud on rebaste jaoks kui kaetud pidulaud. Ka kergesti ligipääsetav prügikast on väga mugav koht kõhu täitmiseks. Seega tuleb kohtades, kus rebased linna kipuvad, kindlasti ehitada kinnised kompostikastid ning muuta prügikast loomadele ligipääsmatuks.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/rebased-linnas/

Varesed linnas

Paljud kohalikud omavalitsused on hädas vareste ja hakkide suurte kolooniatega. Sagedaseim koloonia tekkepõhjus on lahtised kompostihunnikud või muu lindudele küllaldaselt süüa pakkuv jäätmete ala. Esmane, mida kolooniaga võitlemisel teha tuleks, on kinniste kompostikastide ehitamine ning prügikastide lukustamine. Samuti toidujäänuste regulaarne koristamine avalikest kohtadest.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/varesed-linnas/

Loomapidamisega kaasnevad mitmed kohustused. Allpool on toodud ülevaade olulisematest punktidest, mida iga kohusetundlik loomaomanik peaks teadma ja järgima.

  • Lase oma loom loomaarsti juures registreerida ja märgistada mikrokiibiga.

  • Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral. See on väga tilluke, poole riisitera suurune elektrooniline asi, mis paigutatakse lemmiklooma naha alla. Seetõttu ei saa mikrokiip ära kaduda või keegi seda eemaldada. Mikrokiibi sees on Sinu lemmiklooma registreerimisnumber.

  • Vaatamata mikrokiibi olemasolule lase oma loomal alati kanda kaelarihma, millele on kirjutatud Sinu telefoninumber, koera nimi ja aadress. Looma märgistamine ja omaniku andmete olemasolu kaelarihmal võimaldab koera või kassi leidmisel kiiresti omanikuga ühendust võtta ka inimesel, kellel puudub mikrokiibi lugeja.

  • Linnas ja alevis jalutamisel peaks loom olema alati rihmastatud hoidmaks ära looma sattumist autoõnnetusse. Jalutades oma looma rihma otsas on oluline ka selleks, et loom ei häiriks kaaskodanikke.

  • Korista alati oma looma järelt. Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad korjata oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata. Pea meeles, et vastav kohustus on ette nähtud valla koerte ja kasside pidamise eeskirjas

  • Kadunud lemmikloomi saab otsida Tartu Koduta Loomade Varjupaiga kodulehelt või tel 5333 9272. Kui varjupaigal looma kohta teavet ei ole, võta ühendust vallavalitsuse heakorraspetsialistiga. Soovitav on panna ülesse valla teadetetahvlitele või Internetti info looma kadumise kohta koos looma kirjelduse ja oma kontaktandmetega.

  • Tegele oma loomaga iga päev ning võimalda talle piisavalt liikumist. Kui Sa hoiad koera õues ketis, siis käi temaga vähemalt kord päevas jalutamas, sest ka loomal peab olema vaheldust ning see aitab rahuldada tema loomupärast uudishimu. Eriti oluline on loomaga tegelemine looma noores eas, kuna see aitab loomal sotsialiseeruda ning määrab paljuski, milliseks kujuneb looma iseloom. Seetõttu pole näiteks kutsikaeas koera ketispidamine soovitatav.

  • Hoolitse selle eest, et Sinu loom saaks vajalikku arstiabi ja et ta oleks õigeaegselt vaktsineeritud. Marutaudi vastu vaktsineerimine on kohustuslik.

  • Kui Sa soovid oma ellu uut lemmiklooma, siis külasta kindlasti kodutute loomade varjupaika, kus ootavad vastutustundlikku ja armastavat peremeest paljud kodutud loomad. Enne lemmiklooma võtmist, olgu selleks kass, koer või mõni muu loom, uuri selle looma pidamise kohta võimalikult palju välja ning veendu, et Sa suudad talle vajalikku elukeskkonda pakkuda.

  • Hoolitse oma looma eest kogu tema elu jooksul. Arvestades sellega, et kassi keskmine eluiga on 17 aastat ning koera keskmine eluiga on 12 aastat.

Vastutaja

Sten Saarekivi

Heakorraspetsialist

Viimati uuendatud 12.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?