Elva Vallavalitsus osaleb rahvusvahelises projektis drOp, mis seob elamukvartalite renoveerimise ja nende ligipääsetavuse parandamise uuenduslike digitaalsete lahenduste, sotsiaalse innovatsiooni ja kohaliku majandusarenguga.
Projekti põhieesmärk on tervikliku renoveerimismetoodika väljatöötamine, millest lähtuvalt kujundatakse linnalised asumid ümber kaasavateks nutikateks linnaosadeks. Projekt toetab uuendusi, mis parandavad linnaruumi, selle ligipääsetavust ja elukvaliteeti kõigi elanike jaoks tagades linnaosade arengu terviklikkuse füüsilises, sotsiaalses ja digitaalses valdkonnas. Projekt toetab ka kultuuri- ja loomemajanduse kasvupotentsiaali kasutamist ning sotsiaalse naabruskonna uuendamise protsesse, tugevdades sellega piirkonna elanike ühtekuuluvust.
Projekti eesmärk Elva jaoks on Nooruse korterelamute piirkonna tervikliku renoveerimismetoodika väljatöötamine, millest lähtuvalt peaks alast kujunema nutikas "linnaosa", parema linnaruumi kvaliteediga, ligipääsetavusega ja elukvaliteediga kõigi elanike jaoks. Tagatud peaks saama paranemine terviklikkuse füüsilises, sotsiaalses ja digitaalses valdkonnas. Projekt toetab ka kultuuri- ja loomemajanduse kasvupotentsiaali kasutamist ning sotsiaalse naabruskonna uuendamise protsesse, tugevdades sellega piirkonna elanike ühtekuuluvust ning kaasates protsessi ka ettevõtlikest inimestest koosneva sidusgrupi.
Nooruse kortermajade piirkond
Projekti raames on Elva valla pilootpiirkonnaks Elva linna Nooruse tänava kortermajade piirkond koos haljasalaga.
Piirkonnas asuvad kortermajad Nooruse 1, Nooruse 3, Nooruse 6, Nooruse 7, Nooruse 13 ja Jaani 7, kavandatavate korterelamutega kinnistud Nooruse 1a, Nooruse 5a, üldkasutatav maa Nooruse 11 ning kontaktvööndis kehtiva ehitusõigusega (kaks kortermaja) asuv Jaani 4.
Projekti nimetus eesti keeles: Sotsiaalset innovatsiooni ja kohalikku majandusarengut soodustavad ning digitaalselt toetatud elamupiirkondade renoveerimisprotsessid
Projekti nimetus inglise keeles: Digitally enabled social district renovation processes for age-friendly environments driving social innovation and local economic development
Projekti kestvus: 01.10.2022 – 30.09.2025 (36 kuud)
Projekti kood: 101080025 — drOp — HORIZON-CL4-2021-RESILIENCE-02
Projekti partnerid:
Ayuntamiento de Ermua (Hispaania)
Promocion Economica de Ermua Sociedad Anonima (PROMO) (Hispaania)
Fundacion Tecnalia Research & Innovation (TEC) (Hispaania)
Mondragon Goi Eskola Politeknikoa Jose Maria Arizmendiarrieta (Hispaania)
Elva Vallavalitsus (Eesti)
Eesti Korteriühistute Liit (Eesti)
Institute of Baltic Studies (IBS) (Eesti)
Comune di Matera (COMT) (Itaalia)
Consorzio Materahub Industrie Culturali E Creative (MTHUB) (Itaalia)
Comite Europeen de Coordination De L'Habitat Social AisBL (HE) (Belgia)Veebileht
Projekti kulg
Kohtumine Nooruse tänava piirkonnas
Elva Vallavalitsus korraldas 28.09.2023 kell 17.00-19.30 Nooruse tänava haljasalal kohtumise projektipiirkonna elanikega. Kohtumisele kutsuti kõiki piirkonna elanikke, et kaasata neist võimalikult paljusid nende harjumuspärases keskkonnas. Kohtumise käigus tutvustati projekti ideed, milleks on lisaks piirkonna kvaliteetse avaliku ruumi lahenduste leidmisele ja kohalike elanike toomine piirkonna ümberkujundamise keskmesse.
Elanikel oli võimalik täita kohapeal küsimustik, mille sisu aitab hinnata piirkonna põhilisi probleeme aga ka väärtusi ning ootusi avalikule ruumile, kohalikule majanduskeskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele keskkonnale. Andmete analüüsimise järel hakkab töögrupp projekti partnerite ja koordinaatori ning sidusgrupi abil otsima ruumilahendusi, mille aluseks on just kohalike elanike ootused.
Kohtumine projektipartneritega
17.-18. oktoobril toiminus Elva Kultuurikeskuses rahvusvahelise Horizon projekti dOop kohtumine.
Kohtumisel tutvustati projekti partnerlinnade Ermua (Hispaania) ja Matera (Itaalia) töögruppidele Elva linnas asuvat projektiala - Nooruse kortermajade piirkonda. Vallaarhitekt Jaanika Saar ning Hollandis linnaplaneerimist õppiv ja Elva Vallavalitsuses praktikal olev Kärt Kuusik tutvustasid Nooruse piirkonna andmeid, mida on võimalik leida andmekogudest ning samuti ka rahvaküsitluse tulemusi. Oma ülevaate projekti seisukorrast andsid ka juhtlinna Ermua töögrupp ning Matera töögrupp.
Töötuba Sidusgruppidega
17. jaanuaril toiminus Elva Kultuurikeskuses rahvusvahelise Horizon projekti drOp kohtumine ja töötuba Nooruse tänava sidusgrupiga.
Kohtumisele olid kutsutud Nooruse piirkonna aktiivsed elanikud, tühjade kinnistute arendajad, korteriühistuid esindav haldusfirma, Elva Vallavalitsuse planeerimise- ja ehitamise valdkonna ametnikud, Balti Uuringute Instituudi esindaja ja Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse esindaja.
Projekti Elva poolne juht Jaanika Saar tutvustas projekti kulgu ning andmete ja küsitluse tulemusel koostatud piirkonna analüüsi. Kohtumisele saabunud sidusgrupi esindajad jagunesid kolme laudkonda – füüsiline keskkond, majanduslik keskkond ja sotsiaal-kultuuriline keskkond. Laudkondade juhid Kärt Kuusik, Tartu Ülikooli RAKE esindaja Veiko Sepp ja arendusspetsialist Sirli Pippar suunasid laudkondi arutlema Nooruse piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude teemal ning leidma ka piirkonna arengut toetavaid edutegureid.
Kohtumine kujunes inspireerivaks aruteluks ning selle lõpuks lepiti kokku järgmine töötuba piirkonna stsenaariumite arutamiseks, mis toimub 13. märtsil.2024.
13. märtsil toimus Elva Kultuurikeskuses rahvusvahelise Horizon projekti drOp kohtumine ja töötuba Nooruse tänava sidusgrupiga.
Kohtumisele olid kutsutud Nooruse piirkonna aktiivsed elanikud, tühjade kinnistute arendajad, korteriühistuid esindav haldusfirma, Elva Vallavalitsuse planeerimise- ja ehitamise valdkonna ametnikud, Balti Uuringute Instituudi esindajad ning Eesti Korteriühistute Liidu esindajad.
Projekti Elva poolne juht Jaanika Saar tutvustas projekti kulgu ja eelmise töötoa SWOT analüüsi tulemusi.
Nooruse tänava SWOT analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda siin:
Eesti Korteriühistute Liidu esindajad tutvustasid häid näiteid kortermajade avaliku ruumi sh õuealade arendamise projektidest.
Teise töötoa sisuks oli piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsist tulenevalt piirkonna stsenaariumite arutelu. SWOT-ist joonistusid selgelt välja Nooruse piirkonna tugevad mõjuteljed, milleks olid kogukond - selle avatus, aktiivsus vs suletus ja passiivsus ning säästlikult arendatud vs edevalt arendatud avalik ruum.
Kohtumisest kujunes inspireeriv nelja erineva stsenaariumiga arutelu, mis on aluseks piirkonna tuleviku visiooni loomisel.
Projekti eesmärk on võimaldada Aakre küla lastele kvaliteetset vaba aja veetmist värskes õhus kasutades kaasaegseid mänguvahendeid ning luua piirkonna lastele ning noortele turvaline mängimise keskkond. Projekti käigus luuakse Aakre Rahvamaja kõrvale täiesti uus mänguväljak, mis on mõeldud kasutamiseks päris pisikestest lastest kuni kümnendada eluaastani. Mänguväljakule on planeeritud mängulinnak koos kiikude, ronila ning liumäega, liivakast koos lelukastiga, pargipink ning korvpallirõngas.
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (MTÜ Valgamaa Partnerluskogu), omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
31.12.2024
2019. aastal tehti algust Kentsi paisjärve taastamisega, ning PRIA ja MATA rahastusmeetmete tulemusel on tänaseks loodud Elva valda unikaalne puhkepiirkond ning turismisihtkoht. Varasemalt kinnikasvanud paisjärv on puhastatud, rajatud uus paisuregulaator, loodud on parkla, supelrand, rajatud vajalikud kommunikatsioonid, paigaldatud on kalastuspurded, pingid ning prügikastid. Rajamisel on ümber paisjärve kulgev matkarada.
Tulevikus on plaanis paisjärve ümbrusesse tuua mitmekesised vaba aja veetmise võimalused erinevatele sihtgruppidele ja huvilistele (discgolf, kalastus, seiklusrajad, wakepark, veepealne seikluspark, ujumiskohad, palliplatsid, loodusmatkad, vabaõhuüritused), et projekti tulemusena tekiks aastaringselt kasutatav puhkepiirkond.
Projekti kulg:
I etapp:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA) - toetussumma 210 667€ .
Projekti I etapi käigus toimusid järve puhastustööd, kaevati välja sete ning järv kujundati.
II etapp:
PRIA (Tartumaa Arendusselts) suurprojektid - toetussumma 132 192€ .
Projekti II etappis rajati parkla, teenindusala koos kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, elektriühendused), remonditi järve paisutav paisuregulaator ning paigaldati puhkealadele vajalik statsionaarne inventar (prügikastid, pingid, riietuskabiinid ja stendid). Lisaks rajati puhkealadele kalastuspurded ning ujumis- ja paadisild rannaalale.
III etapp
PRIA (Tartumaa Arendusselts) - toetussumma 56 509,12€ .
III etapis rajatakse Kentsi paisjärve ümber 4,5 kilomeetrine matkarada. Raja arendamise eesmärk on soodustada nii tervislikku eluviisi, turismipiirkonna arendamist kui mitmekesistada kogukondlikke võimalusi.
Investeeringut toetab EAFRD MAK 2014–2020 Leader-meetme raames ja Tartumaa Arendusselts.
Elva vallavalitsus 650 000€ (I-II etapp) omafinantseering. III etapp eeldatav omafinantseering 15 000€.
Tegevuste periood: I-II etapp 2019-2023. III etapp 2024.
Reku sadamala ehitamine on vajalik esmajoones valla elanikkonna vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas kutseliste kalurite, aga ka harrastuskalastajate huvitegevuse ning loodusmatkade soodustamiseks. Tegevuse tulemusena valmib kaasaegne sadamaala randumisalade, akvatooriumi, paadisildade, slippide ning parklaga, mis on üks vähestest peatumispaikadest Emajõel Tartu linna ning Võrtsjärve vahel.
Sadamaala arendus on osa Tartumaa Omavalitsuste Liidu koordineeritavast ühisprojektist „Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine“, mille rahastamist toetab Euroopa Liit. Sadamaala valmimise tähtaeg on 2026. aastal, käesoleval aastal on planeeritud sadamaala I etapi projekteerimine ning ehituse hange.
Meede:
Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond, Tartumaa Omavalitsuste Liidu ühisprojekt "Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine"
Rahastaja:
Rahastamist toetab Euroopa Liit. Reku sadamaalal planeeritud tööde elluviimiseks eraldatud toetus on 758 624€ ning eeldatav kogumaksumus on 1 028 000€ . Omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
30.08.2023 - 30.08.2026.
Konguta kooli õuealale rajatav madalseiklusraja arendustegevuse sisend tuli Konguta kooli õpilasesinduselt. Alates 7. eluaastast sobilik madalseiklusrada on mõeldud kasutamiseks küll peamiselt Konguta Kooli õpilastele, kuid on avalikult kättesaadav kogu piirkonna lastele. Projekti raames on plaanis kavandada kooli territooriumile madalseiklusrada vähemalt 4 raja ning 10 atraktsiooniga.
Investeeringut toetab Euroopa põllumajandusfond (EAFRD) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 Leader-meetme raames ja Tartumaa Arendusselts.
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (Tartumaa Arendusselts) toetus 13 873,92€ . Omafinantseering Elva vald. Eeldatav kogumaksumus: 17 600€ .
Projekti periood:
06.07.2023 - 31.12.2024
sisu
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (MTÜ Valgamaa Partnerluskogu), omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
31.12.2024
sisu
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (MTÜ Valgamaa Partnerluskogu), omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
31.12.2024
sisu
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (MTÜ Valgamaa Partnerluskogu), omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
31.12.2024
Elva vald taotles toetust Riigi Tugiteenuste Keskuselt vallavalitsuse hoone (Kesk 32, Elva) rekonstrueerimiseks ning sai toetusele positiivse otsuse. Toetust saadakse „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus" meetmest ning toetust jagab Eesti riik.
Projekti eesmärgiks on Elva Vallavalitsuse hoone energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Projekti tulemusel paigaldatakse hoonesse soojustagastusega ventilatsioon, soojustatakse välisseinad ning pööningu vahelagi, vahetatakse aknad ning uksed, soojustatakse sokkel, rekonstrueeritakse kütte- ning elektrisüsteem. Hoonele paigaldatakse päikesepaneelid ning vahetatakse katusekate.
Vallavalitsuse rekonstrueerimine on vajalik just eelnimetatud põhjustel, kuid kõige enam kannatab sisekliima just suvel, mil temperatuurid maja siseruumides küündivad talumatult kõrgeks ning seda just seetõttu, et puudub korralik ventilatsioonisüsteem. Rekonstrueerimise tulemusena saavutatakse hoones A-energiaklass.
Elva vallavalitsuse rekonstrueerimise projekti koostamisega alustati 2023 aastal, mil võetakse ette projekteerimise hange. Ehitustööd jäävad prognoosi kohaselt 2024 aastasse. Riigi toetus Elva vallavalitsuse hoone rekonstrueerimisele on 577319,40 eurot, mis on 62,93% projekti kogumaksumusest. Ülejäänud osa on Elva valla omafinantseering. Projekti lõppmaksumus kujuneb hangete tulemusel.
sisu
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (MTÜ Valgamaa Partnerluskogu), omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
31.12.2024
Mahlamäe jalg- ja jalgrattatee on ühenduslüliks Elva kesklinna ja Mahlamäe rajooni vahel. Kergtee kogupikkus on 613 meetrit ja laius 2,5 meetrit. Ühe olulisema täiendusena ühendati kergliiklustee Peedu tee ääres paikneva Uuta bussipeatusega.
Kergliiklustee ja tänavate ristumised on lahendatud valgustatud ülekäiguradadega, millest üks on nutikas ülekäigurada. Nutikal ülekäigurajal on ka liiklusloendur, mis mõõdab nii kerg- kui sõiduteel liiklejate arvu, aga ka kiirust. Kergtee ääres on olemas istepingid ja prügikastid. Lisaks on kergtee äärde paigaldatud ka Elva valla esimene avalik jalgratta remondipukk.
Kergliiklustee projekteeris Lacados OÜ, ehitustööd teostas TAVT OÜ, ülekäiguradade valgustuse rajas EST Networks OÜ ning nutika ülekäiguraja paigaldas AS Bercman Technologies. Tööde kogumaksumus oli 201 710 eurot, millest 119 009 eurot rahastas Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liit Next Generation EU vahenditest.
Toetuse andmise eesmärk oli suurendada jalgrattaga ja jalgsi liikujate osakaalu ning aidata Elva vallal leida lahendused teelõikudele, mis senini on takistanud igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist ja teenustele ligipääsetavust.
Ehitustööd algasid 2023. aasta märtsikuus ning tööd valmisid määratud tähtajaks, 17. augustiks.
Vaata valminud jalg- ja jalgrattateest pilte SIIT!
Meede:
"Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse"
Rahastaja:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti periood:
18.04.2022 - 17.08.2023
sisu
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (MTÜ Valgamaa Partnerluskogu), omafinantseering Elva vald.
Projekti periood:
31.12.2024
Projekti eesmärgiks oli täiendada Puhja noortekeskuse inventari kaasaegsete seadmetega, mille abil saavad noored ennast teostada ning arendada ettevõtlikkust läbi erinevate, kogukonda kaasavate ürituste korraldamise. Projekti käigus soetati Puhja noortekeskusele mängukonsool, mängud, litsents online keskkonna kasutamiseks ning puldid. Noorte poolt peetava kohviku jaoks soetati välitelk ning mõned toidu valmistamiseks vajalikud vahendid. Filmiõhtute ning ühisvaatamiste korraldamiseks soetati helisüsteem, projektor ning sülearvuti. Noortekeskuse ruumi hubasemaks muutmiseks soetati projekti korras telerialus ning kardinasiinid ja pimendavad kardinad. Projekti laiem eesmärk on anda noortele võimalus ettevõtlikkuse arendamiseks kohviku ning kinoõhtute korraldamise läbi. Investeeringut toetab EAFRD MAK 2014–2020 Leader-meetme raames ja Tartumaa Arendusselts.
Meede:
Leader projektitoetus
Rahastaja:
PRIA (Tartumaa Arendusselts ), omafinantseering Elva vald.
Toetussumma: 2 824,49€ , kogumaksumus 3 037,87€ .
Projekti periood:
05.2022 - 12.2024
Elva linnasüdame kaasajastamise projektiga muudeti linna peatänav atraktiivsemaks ning mugavamaks jalgsi ja rattaga liikujale, loodi juurde tänavaäärseid parkimiskohti ning korrastati ja rikastati haljastust. Arhitektuuriline lahendus leiti EV 100 arhitektuuriprogrammi "Hea Avalik Ruum" käigus väljakuulutatud ideekonkursi tulemusena. Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse suurus 1 010 000,60 eurot.
Elva linna Kesk tänavaga seoti keskväljak ning Arbi järve äärne puhkeala. Puhkealale planeeritud rannarajatise (platvormi) ühendab linna keskväljakuga mõtteline erinevate funktsioonidega (lamamistoolide ja päikesevarjudega päevitusala, ranna- ja kohvikumajake, võrkkiikede, lauatennise, õuemale ja mudilaste mänguala) sisustatud kiir. Oma väärika koha linnaväljakul säilitab ka kiire servale jääv Presidendi tamm. Kaasajastatud avalik linnaruum tagab elanikele ja külastajatele atraktiivse ja mugava keskkonna ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks ning arendamiseks vajalik taristu.
Projekti kulg:
- Märtsis 2016 toimus võidutöö "Sõstrapõõsaste vahel" eskiisi väljapanek Matkakeskuses.
- Juulis 2016 paigaldati toonase Elva Linnavalitsuse esisele muruväljakule konteiner, milles võidutööd interaktiivselt rahvale tutvustati. Installatsiooni osaks olid ka muruväljakule istutatud sõstrapõõsad.
- 17.11.2016 toimus eelprojekti tutvustamise avalik väljapanek ja arutelu, mille käigus esitatud ettepanekutega arvestati osaliselt ka põhiprojekti koostamisel.
- 14.05.2018 toimus Kultuurikeskuses valminud põhiprojekti tutvustus. Arhitektide Diana Taalfeldi ja Ülle Maiste tutvustusest saab ülevaate siit.
- 29.11.2018 allkirjastati Elva Kesk tänava ja lähiümbruse rekonstrueerimise leping ühispakkumuse teinud ettevõtjaga OÜ RTS Infraehitus ja Wesico Project OÜ. Elva linnasüdame ehitustööd lõppesid 2020 aasta novembris.
Projekti eesmärk
Eesmärk oli Kentsi paisjärve taastamine, millega loodi Elva vallas ja kogu Tartumaal võimalus unikaalse puhkepiirkonna ning turismisihtkoha tekkimiseks. Projektiga kavandatu suhteliselt väikesele maa-alale väga mitmekesised vaba aja veetmise võimalused erinevatele sihtgruppidele ja huvilistele (discgolf, kalastus, seiklusrajad, wakepark, veepealne seikluspark, ujumiskohad, palliplatsid, loodusmatkad, vabaõhuüritused) ning projekti tulemusena tekiks aastaringselt kasutatav puhkepiirkond.
Projekti tegevused
- puhastatakse paisjärv (ca 45 ha) - puhastustööde käigus kaevatakse välja sete, järv kujundatakse, pais rekonstrueeritakse ning järv paisutatakse;
- rajatakse külastajate jaoks vajalik infrastruktuur (parklad, kommunikatsioonid);
- remonditakse paisuregulaator;
- paigaldatakse puhkealade inventar;
- rajatakse kalastuspurded, ujumis- ja paadisild.
Projekti elluviimise rahastus
Elva vallavalitsus 650 000 € (I-II etapp)
TAS suurprojektid toetussumma 132 192 €
MATA toetussumma 210 667 €
Projekti I etapp viidi ellu MATA toetuse abil. Selle käigus toimusid järve puhastustööd, kaevati välja sete (45 ha) ja järv kujundati.
Projekti II etapp viidi ellu LEADER toetuse abil läbi Tartumaa Arendusseltsi suurprojektide toetusvooru (projekt Kentsi paisjärve taastamine ja puhkeala arendamine) koostöös sihtasutusega Elva Kultuur ja Sport.
II etapi tegevuste raames rajati külastajate tarbeks parkla ning puhkepiirkonna teenindusala koos vajalike kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, elektriühendused), remonditi järve paisutav paisuregulaator ja paigaldati puhkealadele vajalik statsionaarne inventar (prügikastid, pingid, riietuskabiinid ja stendid). Lisaks rajati puhkealadele kalastuspurded ning ujumis- ja paadisild rannaalale. II etapi raames kasutati toetust summas 132 192€, kogumaksumus oli 264 385 eurot.
Biojäätmete ehk aia- ja köögijäätmete üleandmine jäätmevedajale või alternatiivina kinnistusisene kompostimine muutub Elva vallas kohustuslikuks hiljemalt 2023 aasta lõpuks. Elva vald taotles toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) jäätmete liigiti kogumise lahendamiseks ning sai positiivse rahastusotsuse. Esialgsete plaanide kohaselt soetatakse toetuse abiga 122 kiirkompostrit ja 106 biofilterkaanega biojäätmete konteinerit.
Kodukompostreid ja biojäätmete konteinereid saab taotleda Elva vallas asuvatele kinnistutele, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul. Eelisjärjekorras saavad kompostreid taotleda tiheasustusaladel elavad elanikud (nt Elva linn, Rõngu alevik, Käärdi alevik, Rannu alevik, Puhja alevik). Taotlemise täpsemad tingimused avaldame koos taotlusvooru avamisega.
Kindlasti ei pea kodukompostrite ning biojäätmete konteinerite omanikud muretsema kui neil ei ole eelnevaid teadmisi komposteerimisest. Projekti raames toimub ka komposteerimiskoolitus ning on välja töötatud juhendid ning flaierid asjakohase infoga.
Projekti rahastatakse Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest. Projekti toetus on 34 981,82 eurot ning projekti eeldatav kogumaksumus on 41721,60 eurot.
Projekti eesmärk on toetada Konguta piirkonna kogukonna tervist toetavaid liikumisharjumusi ja laiendada aktiivse vaba aja veetmise võimalusi sportimisvõimaluste parandamise ja mitmekesistamise abil. Eesmärgi täitmiseks projekteeriti ja ehitatati Konguta piirkonna tihedaimale elamualale, Annikoru külasse, skatepark koos ilmastikukindla lauatennise lauaga. Sihtrühmaks on Annikoru külas elavad inimesed ja Konguta piirkonnas elavad ja Konguta Koolis õppivad lapsed.
Annikoru rulapark avati 1. juunil 2022. Annikoru rulapargi projekti koostas ja ehitas Betoondetail OÜ. Objekti kogumaksumus koos lisatöödega oli 34 758 eurot. Rulapargi ehitust toetas Tartumaa Arendusselts läbi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi LEADER programmi 20 640 euroga.
Projekti realiseerimise käigus teostati katendi freesimine, uue aluse ehitus, paigaldati uued tänavavalgustuspostid, uus kahekordne asfaltkate ning ehitati sadevee juhtimine. Olemasolev nõuetele mittevastav lai ristmik Elva-Kintsli tee ristumisel Peedu teega ehitati kaasaegseks ohutuks ristmikuks.
Projekti eel oli teekate antud lõigul amortiseerunud rasketranspordi tõttu ning muutunud ajapikku vajumise tõttu ebatasaseks. Kärneri ja Lootuse tänavate tee profiil oli ebaühtlase kumerusega. Peedu teel olid katendisse tekkinud pikirööpad ning tee servadesse mõrad tulenevalt asjaolust, et teelõik ei olnud ehitamise käigus kavandatud rasketransporti taluma. Veoste keskmine raskus on läbi kümnendite tõusnud ning läheneb veokite riiklikule massipiirangule. Peedu tee, Kärneri tänava ja Elva-Kintsli tee ristmik asub 12% langusega kurvi keskel. Teelõik oli rasketranspordi poolt sõidetud rööbastesse, mis ei võimaldanud sadeveel ühtlaselt teepeenralt ära valguda, vaid juhtis vee suure kaldega ristmikule. Seetõttu toimus suuremate vihmasadudega teepeenra pidev ärauhtumine.
Projekti maksumus: 543 718,49€
Toetuse summa: 216 240,00€
Projekti kaasrahastas Majanduse- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Investeeringu tulemusel rekonstrueeriti vastavalt põhiprojektile Pika tänava katend ja aluspõhi, mis olid amortiseerunud. Sademevee ärajuhtimise süsteemi uuendamisega vähendati teele tekkivaid veekahjustusi ja vajumeid. Investeeringu tulemusel paranes tee seisukord, liiklusvoog ja –ohutus, toodangu/kaupade kvaliteetsus ning tagatud on teekatendi pikemaajalisem vastupidavus. Tänu Pika tänava rekonstrueerimise projektile vähenevad ka tee hooldus- ja püsikulusid.
Teekate antud lõigul oli rasketranspordi tõttu amortiseerunud ning sellest tulenevalt vajunud ning muutunud ebatasaseks, künklikuks ning auklikuks. Pikk tänav on ainsaks Elva linna raudteetransporti teenindavaks tänavaks. Tänava rekonstrueerimist on takistanud investeeringu väga suur maht, mis on Elva valla eelarvele üle jõu käinud. Üheks peamiseks probleemiks oli sõidutee laius, vahemikus Tartu maantee kuni Kalda tänav, mis ületas kohati 11 meetrit. Lai tänavaruum soodustas kiiruse ületamist, mis omakorda tõstis liiklusõnnetuste tekkimise riski ning suurendas ebamõistlikult teehoolduse kulusid. Kogu tänava kanalisatsioonikaevude kaaned, veekaevude kaaned ning veetorustiku kaped ei olnud tänavaga tasapindsed ning vajasid tõstmist.
Käesolevast projektist eraldiseisvana reostati Pikal tänaval tänavavalgustuse uuendamine - KIK-i projekti ''Elva linna tänavavalgustuse renoveerimine'' raames.
Projekti kaasrahastas Majanduse- ja Kommunikatsiooniministeerium 477 699 euroga kohalike teede ehitamise juhtumipõhise investeeringutoetuse meetmest ning Rahandusministeerium 738 962 euroga Covid-19 eriolukorra investeeringutoetuse meetmest.
Tööd teostatu 2021. aasta jooksul.
Investeeringu tulemusel rekonstrueeriti Kirde ja Urva tänavate vaheline Tartu ja Valga maantee lõik, vältimaks tee seisundi halvenemist ja ennetamaks koormuspiirangute kehtestamise vajadust. Projekti käigus teostati tasandusfreesimine, sadevee- ja kanalisatsioonikaevude teega tasapinda viimine, aluse kruntimine, uue katendi paigaldamine ja markeerimine. Tänu rekonstrueerimisele paranes sadevee äravool tänavalt, vähenesid liiklusohtlikud olukorrad, mis tulenesid pikenenud pidurdusteekonnast ning vähenesid kahjustused autodele, mis tekkisid vajunud ning pragunenud kaevude ning kehva tee üldseisundi tõttu.
Suurest liikluskoormusest tulenevalt olid investeeringu teostamise eel kaevude servad pragunenud ning tänavasse olid kulunud pikirööpad, mis ulatusid tee katendi aluskihini. Rööpasse kulumine tingis ka seda, et takistatud oli normaalne sadevee äravool, mis omakorda kahjustas teed, pikendas autode pidurdusteekonda ning põhjustas ebamugavust jalakäijatele.
Projekti maksumus: 237 829,20€
Toetus: 100 000,00€
Projekti kaasrahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Projekti käigus teostati tasandusfreesimine, sadevee-ja kanalisatsioonikaevude teega tasapinda viimine, aluse kruntimine, tasanduskihi laotamine ja uue katendi paigaldamine. Lisaks teostati projektiväliselt väiksemaid kaasnenud lisatöid nagu näiteks bussiooteplatvormi ehitus ja sadevee juhtimise kraav ja äärekivide paigaldus. Projekti teostamisel ilmnes vajadus täiendava asfaltkatte ehituseks, et mahasõidud saaksid nõuetele vastavalt sõiduteega kokku viidud.
Suurest liikluskoormusest tulenevalt olid sadevee- ja kanalisatsioonikaevude servad pragunenud ning tänavasse kulunud pikirööpad. Rööpasse kulumine tingis ka seda, et takistatud oli normaalne sadevee äravool, mis omakorda kahjustas teed, pikendas autode pidurdusteekonda ning põhjustas ebamugavust jalakäijatele. Valga maantee katendi seisund oli halb ning vajas hädavajalikku rekonstrueerimist vältimaks seisundi kriitiliseks muutumist.
Projekti maksumus: 162 937,20€
Toetuse summa: 100 000,00€
Projekti kaasrahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Elva Vallavalitsus esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele siseministri 13.02.2015 a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" alusel taotluse toetuse saamiseks Käärdi alevikus paikneva kergliiklustee rajamiseks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahuldas valla taotluse ja eraldas projektile „Käärdi aleviku Mesika tänava kergliiklustee" toetuse summas 279 157,90 eurot. Projekti kogumaksumus oli 328 421,07 eurot ning valla omaosalus sellest 49 263,17 eurot. Projekti kaasrahastatati Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.
2020. aasta sügisel valmis Mesika tänava kergliiklustee. Ehitas KV Infra OÜ, omanikujärelevalvet teostas Tarindiprof OÜ ning projekteeris Palmpro OÜ. Koos projekteerimise ja omanikujärelevalvega kujunes ehituse maksumuseks 299 017,46 eurot.
Mesika tänava piirkond on kasvav elamupiirkond, projekti eesmärk oli kergliiklustee väljaehitamisega parandada ligipääsu töökohtadele ja avalikele teenustele (sh lasteaiad ja koolid) Elva linnas, eraldades jalakäijate ja jalgratturite liikluse sõiduteest. Kergtee väljaehitamine parandab oluliselt ligipääsu vallakeskusesse Elvasse ja samas muudab piirkonda atraktiivsemaks lastega peredele. Lisandväärtuseks on nii jalakäijate kui sõidukijuhtide turvalisuse ja ohutuse tõstmine, paranenud on võimalused tervislike eluviiside viljelemiseks.
2019. aasta juulikuu lõpuks valmis Viljandi mnt kergtee, ehitaja RoadWest OÜ. Rõngu alevik asub tiheda liiklusega maanteede ristumiskohas. Ristmiku vahetus läheduses paiknevad teenuskeskus, raamatukogu, side, kauplused, toitlustus, perearst, hooldusravikeskus, rahvamaja, kirik, bussijaam ja piirkonna suurim tööandja AS Promens. Samuti saab ristmikult alguse tee koolimajja ja lasteaeda. Kergliiklustee rajamine keskusest Viljandi suunal tagab valla elanikele töökohtade ja avalike teenuste parema kättesaadavuse ning ohutuse. Rõngu alevikus on olemas toetav kergteede võrgustik, mille ühendamisel rajatud kergteega paraneb otseselt paljude inimeste ühendus töökohtade ja avaliku teenuse pakkujatega.
Elva Vallavalitsus esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele siseministri 13.02.2015 a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" alusel taotluse toetuse saamiseks Rõngu alevikus paikneva kergliiklustee rajamiseks.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahuldas valla taotluse ja eraldas projektile „ Rõngu-Viljandi maantee kergliiklustee" toetuse summas 354 497,11 eurot. Projekti kogumaksumus oli 417 055,43 eurot ning valla omaosalus sellest 62 558,32 eurot. Projekti kaasrahastatati Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Elva linna lähistele, Kurelaane külla, Elva reoveepuhasti naabrusesse rajati Elva linna keskkonnajaam.
Projekti eesmärgiks oli Elva valla jäätmekäitluse, sh jäätmete liigiti kogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine ning jäätmete äraandmise teenuse kvaliteedi parandamine. Keskkonnajaama rajamise tulemusel väheneb keskkonnareostus ja suurendatakse taaskasutusse suunatavate jäätmete osakaalu. Rajatud jäätmejaamas saab vastu võtta kõiki jäätmeid, sh bio- ja haljastus- ning tekstiilijäätmeid.
Projektiga rajati uue keskkonnajaama asfaltplats koos piirdeaia (ca 5000 m2), mehitatud valve, kommunikatsioonide ja ohutusvahenditega.
Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest. Projekti kogumaksumus oli 386 582,88 eurot, toetus 181 127,34 eurot ning ülejäänud osa Elva valla omafinantseering.
Sisu
sisu
sisu
Viimati uuendatud 16.04.2024