Elva vallavalitsuse nädalakiri 29.03-4.04.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 29.03.–4.04.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Esmaspäeval, 29. märtsil osales haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm projekti ”Sport koolis” tutvustavas infotunnis. Eesti Olümpiakomitee on käivitamas pilootprojekti, mis on suunatud laste liikumisharjumuste kujundamiseks. Eesmärk on tutvustada esimeste klasside õpilastele võimalikult palju erinevaid spordialasid ning toetada mitmekülgsete liikumisoskuste kujunemist ja selle omandamist. Projektiga saavad 1. klasside õpilased lisaks riiklikus õppekavas olevatele liikumistundidele valida 2-4 sporditundi nädalas, mida korraldavad kvalifitseeritud treenerid. Projekt käivitatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Olümpiakomitee rahastab projekti juhul kui omavalitsus panustab vähemalt sama palju kui EOK. Pilootprogrammi raames rahastatakse 2021. aastal ühes maakonnas ühte kooli, kuid ambitsioonid on suuremad. Elva gümnaasium on osalenud eduka näidiskoolina selles projektis juba sel õppeaastal.  

Teisipäeval, 30. märtsil osales abivallavanem Marika Saar Tartu 2024 programmiliini Sound of Souls, mille eesmärk on kontsertrännak ehk väljasõidud erinevatesse Tartumaa ja lähiümbruse pühapaikadesse ning unustatud kohtadesse. Korraldamisele tuleb rahvusvahelise mastaabiga muusikafestival, mis tooks erinevatesse Tartu pühakodadesse ja pühamutesse esinema tuntud ja tundmatud elektronmuusikud Eestist ja välismaalt. Kohtumisel osales ka Puhja seltsimaja juhataja Kaja Udso ning rääkisime paikadest, kuhu võiks Elva vallas kontsertrännak tulla. Esimesena vaadatakse üle Kavilda Ürgoru võimalused.  

Algas lasteaedade rühmade komplekteerimine 

Aprillis algab lasteaedade rühmade komplekteerimine. Elva valla lasteasutustesse on õigus saada lasteaiakoht lapsel alates pooleteise aasta vanusest, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Elva vald. 

Vallas on kehtestatud kaks teeninduspiirkonda: maa- ja linnapiirkond. Elva linna lasteaedadesse saavad eelisjärjekorras koha linna sissekirjutusega lapsed ning maapiirkonna saavad I eelistuseks märkida just maapiirkonnas elavad perekonnad. 

Elva vallavalitsus on liitunud haridusteenuste haldamise infosüsteemiga ARNO. Elva valla ARNO süsteemi saab lapsevanem siseneda ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kõigil lastevanematel on soovitav ARNO süsteemi sisse logida ning enda ja oma lapse andmed üle kontrollida. Süsteemis saab lapsevanem ise avaldust muuta, tagasi võtta ja koha kasutamise lõpetada. Vajadusel on abi ja nõuga toeks valla haridusspetsialist, kelle poole võib alati pöörduda (kontaktid artikli lõpus). 

Aprilli teisel ja kolmandal nädalal komplekteeritakse lasteaedade rühmad ARNO süsteemis olevate andmete ja järjekorra alusel. Teade lasteaiakoha pakkumise kohta edastatakse automaatselt ka lapsevanema e-postile. Palume kindlasti kontrollida üle süsteemis olevad kontaktandmed. Lapsevanem saab lasteaiakoha pakkumise ARNO süsteemis kinnitada või tagasi lükata. 

ARNO veebilehe ja täpsema info rühmade komplekteerimise ja teeninduspiirkondade kohta leiate Elva valla kodulehelt elva.ee/lasteaiakohad

Auli Mäesalu, haridusspetsialist  
auli.maesalu@elva.ee või tel 58864201 

 

Elva vald vabastab lasteaias mittekäivate laste vanemad kohatasust

29. märtsil toimus Elva vallavolikogu e-istung, kus otsustati seoses koroonaviiruse piirangutega Eestis vabastada Elva valla nende laste vanemad lasteaia kohatasust, kelle lapsed ei kasuta teenust ajavahemikus 15. märts kuni 11. aprill. Otsus võeti vallavolikogus vastu 21 poolthäälega. 

Elva vallavanem ja valla kriisikomisjoni esimees Heiki Hansen ütles, et kõik Elva valla lasteaiad ja -hoiud hoitakse avatuna selleks, et neil vanematel, kel on tarvis viia laps aeda või hoidu, oleks see võimalus olemas. "Meie soov on kohatasu vabastamisega motiveerida vanemaid jätma lapsed koju, et vähendada sellega kontakte. Arvet ei esitata neile, kelle laps ei käinud nimetatud perioodil kordagi aias või hoius," selgitas ta ja täpsustas, et arvet ei esitata aprillikuu eest. 

Vallavanema sõnul on lasteaiad- ja hoiud avatud eelkõige neile vanematele, kel ei ole võimalik kaugtööd teha. "Kui juhtub, et erandkorras on sel perioodil vaja laps siiski üheks-kaheks päevaks lasteaeda viia, siis saab teha vallavalitsusele põhjendatud avalduse ning meil on võimalik erandkorras vanem osalustasu maksmisest vabastada või osalustasu määra vähendada," selgitas Hansen.  

"Praegu on näha, et suurem osa vanemaid on leidnud võimaluse lapsed koju jätta. Eelmise nädala lõpus olid Elva valla lasteaedade ja –hoidude kohtadest täidetud 29%." Vallavalitsuse tungiv soovitus on  leida võimalus laste koju jätmiseks. "Koroonaviirusesse nakatunute arv riigis on jätkuvalt kõrge. Igaüks meist saab aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele," toonitas Hansen. 

Elva vallas on kehtestatud lasteaiakohatasu ühes kuus: Aakres 25 eurot, Valgutas, Rõngus, Puhjas, Rannus ja Kongutas 30 eurot ning Elva linnas 45 eurot. 

Elva vallavalitsus otsustas märtsi alguses teha volikogule ettepanek vabastada teenust mitte kasutavate laste vanemad kohatasu maksmisest. Ettepaneku tegemisest teavitati ka valla infokanalites. 

6. aprillil pikendati kohavabastust, selle kohta saab lugeda SIIT

SOTSIAAL JA TERVIS

Aprillikuus toimub üleminek uuele sotsiaaltranspordi korraldusele 

Elva vald muudab aprillikuu jooksul sotsiaaltranspordi korraldust andes selle ülesande Tartumaa ühistranspordikeskusele ning veoteenuseid hakkab osutama OÜ Tartaline. Sotsiaaltranspordi teenuse vajaduse hindamise ja otsuse teeb jätkuvalt vallavalitsus. 

Tegemist on katseprojektiga, mille eesmärk on leida sobiv sotsiaaltranspordi korraldusmudel, mis aitab kaasa erivajaduse, hoolduskoormuse ja toimetulekuraskustega inimeste osalemisele igapäevaelus ning vabastabsotsiaaltöötajad transporditeenuse osutamisest.  

Elva valla abivallavanem Marika Saar ütles, et Elva vallas oli sotsiaaltranspordi teenus väga hästi korraldatud. „Usun, et see jätkub ka peale ümberkorraldusi. Sotsiaaltranspordi teenuse vajaduse hindamise ja otsuse teeb jätkuvalt vallavalitsus, kuid sõite korraldatakse maakonnas keskselt," kirjeldas ta ja lisas, et nüüdsest on olemas dispetšerteenus, mis tähendab, et inimestel on võimalus oma sõite tellida igal äripäeval kell 8–17 ning klientide teenindamine toimub kell 7–19.  

Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu sõnul tähendab see projekt seda, et üle maakonna on kättesaadav selline transporditeenus, mis vastab võimalikult hästi konkreetse sõitja erivajadustele. „Vajadusel abistatakse sõitjat transpordivahendile saamisel, teenust saab kasutada ratastooli või liikumisraskustega sõitja ning samuti on valmidus raamitranspordiks," selgitas ta. Kui see on vajalik ja eelnevalt teada, tagatakse ka tõstjate abi ning erivajadusega sõitja pääseb transporditeenusele. Ootamatute erijuhtumite korral osutatakse sotsiaaltransporditeenust ka töövälisel ajal. 

Katseprojekti eesmärk on võimalikult paindlikult, vajaduspõhiselt ja mõistliku ressursikuluga luua terviklik üle maakonna toimiv süsteem. Projekti raames töötatakse välja IT-lahendus, mis tõhustab transpordi logistilist planeerimist, läbisõidu arvestust ja aruandlust. 

Kuna tegemist on katseprojektiga, analüüsitakse Aunapuu sõnul jooksvalt teenuse osutamise käigus tekkivaid probleeme ja laekuvat tagasisidet nii sõitjatelt kui ka vedajalt. „Saadud tagasiside edastatakse Sotsiaalministeeriumile, et kavandada ühiselt edasisi tegevusi. Sõitjate rahulolu, mõistlik kulubaas ja projekti õnnestumine on eeldus, et süsteemi vajalikkus oleks teadvustatud riiklikul tasemel ning meie tegevused oleksid jätkusuutlikud," rääkis Aunapuu. 

Elva abivallavanem Marika Saar ütles, et kindlustunnet maakondlikule sotsiaaltranspordi korraldamisele üleminekuks andis ka teiste ühistranspordikeskuste positiivne kogemus, kes on jõudnud seda teenus juba sel viisil korraldada. „Kindlasti tuleb lähikuudel ette ka segadust, nagu ikka uute asjade korraldamisega, kuid palun varuda kannatust. Alati võib pöörduda nõu ja abi saamiseks oma piirkonna sotsiaaltööspetsialisti või sotsiaalnõuniku poole." Saar loodab, et pilootprojekti tulemusena leiab ka riik edaspidi täiendavaid ressursse sotsiaaltranspordi korraldamiseks, kuid omaette väärtuseks peab ta ka maakonna omavalitsuste koostöökogemust sotsiaalteenuse korraldamisel.  

Maakonna ühtne hinnakiri kergitas Elva valla sisest transpordi hinda kuni paari euro võrra, kuid Tartusse sõitmise hind langes. „Omavalitsusel on õigus hinnakirjas teha soodustusi ning selleks tuleb pöörduda Elva valla sotsiaal- ja terviseosakonda," lisas Saar.  

Kõigile sotsiaaltranspordi kasutajatele on sel teemal edastatud ka infolehed.  

Sotsiaaltransport on oluline teenus, millest sõltub ka teiste teenuste kättesaadavus ning seega on selle korraldamine üks riigi prioriteet. Pikas plaanis on lõppeesmärk, et teenuse abil on suurenenud nende inimese tööjõuturul osalemine, kes peavad täna lähedasi hooldama.  

Projekt on algatatud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi meetmest "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse „Eakatele, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused". Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfond, 15% on kohalike omavalitsuste omaosalus.  

Katseprojekt kestab kaks aastat ning projektiga on ühinenud kõik Tartumaa omavalitsused, välja arvatud Tartu linn.  

Lisainfo teenuse kohta leiab valla kodulehelt: https://www.elva.ee/sotsiaaltransporditeenus

Lisainfo: 
Marika Saar, abivallavanem 
marika.saar@elva.ee või tel 522 7013 

 
Kolmapäeval, 31.märtsil osales Milvi Sepp Tartumaa valdade sotsiaalvaldkonna juhtide kokkusaamisel. Külalised olid Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu ja projektijuht Aarne Suits, kes rääkisid sotsiaaltransporditeenuse üleandmisest valdadele. Liikumise Kodukant juhatuse liige Eha Paas tegi ettekande vabatahtlike kaasamise võimalustest hoolekandes.  Tartumaa omavalitsuste liidu haridusnõunik Kairi Vasemägi rääkis TOL-i tegevustest haridusvaldkonnas ja Kammeri Kooliga seotud projektist.  
JUHTIMINE


29. märtsil toimus vallavolikogu istung


Elva vallavolikogu XXXIX istung toimus 29. märtsil veebikeskkonnas. Istungi päevakorras oli seitse otsuse ja üks määruse eelnõu. Kaks päevakorrapunkti olid ettekanded. 

Aktsiaselts Emajõe Veevärk tegevusülevaade. Aktsiaseltsi juhataja Andres Aruhein andis ülevaate aktsiaseltsi tegevusest ja tulevikuplaanidest. AS Emajõe Veevärk on omavalitsustele kuuluv äriühing, mille aktsiatest kuulub 38,7% Elva vallale. AS Emajõe Veevärk on Eestis kõige suuremal territooriumil tegutsev vee-ettevõte, mis haldab üheteistkümne omavalitsuse 105 asulas ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni objekte, millel on kokku üle 33 000 tarbija. Volikogu liikmed tundsid huvi äriühingu arengusuundade vastu, esitati küsimusi nii laienemise kui ka dividendide maksmise kohta. 

Volikogu kinnitas 2021. aasta I lisaeelarve. Elva valla 2021. aasta I lisaeelarve on koostatud vajadusest korrigeerida riiklike õigusaktidega eraldatud summasid, võtta eelarvesse 2020. aasta eelarves kavandatud, aga lõpetamata jäänud tegevused ning võtta eelarvesse 2020. aasta eelarve sihtotstarbelised jäägid, nõuete ja kohustuste muutused ning likviidsete varade jääk. 2021. aasta I lisaeelarve maht on 6 651 861 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 266 538 euro võrra ja kulud 1 048 781 eurot. Investeerimistegevuse kulude eelarve suureneb kokku 5 134 376 euro võrra. 

Volikogu kehtestas Elva linnas Verevi järve rannaala detailplaneeringu. Detailplaneering algatati vallavolikogus 2018. aasta juunis. Detailplaneeringu eesmärk on luua õiguslik alus Verevi järve rannaalal supelranna väljaarendamiseks ja seni kehtivast suurema ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu kehtestamise järel on võimalik alustada Tartu mnt 16 krundile avalikkusele suunatud aasta läbi kasutuses olev mitme funktsiooniga hoone (rannahoone/ujula/spaa) rajamise ettevalmistamisega. Detailplaneeringu materjalid ja korduma kippuvad küsimused SIIN

Volikogu nõustus keskkonnaloa andmisega AS-ile Tootsi Turvas Ulila II turbatootmisala avamiseks. AS Tootsi Turvas taotleb Ulila II turbatootmisala mäeeraldist seoses vajadusega säilitada piirkonnas olemasolev tootmisvõimsus ning seda suurendada. Tegevuskohaks on Ulila II turbatootmisala katastritunnusega (60502:004:0035) ja Laeva metskond 11 (60502:004:0036). Ulila II turbatootmisala mäeeraldise pindala 127,75 ha ja teenindusmaa pindala 148,39 ha. Mäeeraldise piirides on seisuga 31.01.2012 vähelagunenud turba aktiivset tarbevaru 201 tuhat tonni, millest kaevandatavat varu on 201 tuhat tonni ja hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru on 579 tuhat tonni, millest kaevandatavat varu on 535 tuhat tonni. Keskkonnaloaga on lubatud maksimaalselt kaevandada 31 tuhat tonni aastas ja loa kehtivusaeg on 30 aastat. Maavara kavandatakse kasutada põllumajanduses ja energeetikas. 

Volikogu otsustas vabastada lapsevanemad ajutiselt kuuks ajaks koolieelse lasteasutuse kohatasu maksmisest. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. märtsil üle Eesti ranged piirangud seoses Covid-19 viiruse levikuga. Volikogu otsuse alusel on lapsevanemad kohatasu maksmisest vabastatud 15. märtsist kuni 11. aprillini juhul, kui laps ei ole selle perioodi jooksul kordagi lasteasutuses käinud. Sama põhimõte laieneb ka Elva vallas tegutsevatele lastehoidudele. See tähendab, et nende laste, kes teenust ei kasuta, vanematele ei esitata aprillikuu eest lasteaia või -hoiukohatasu arvet. Vallavalitsusel on õigus vabastuse aega pikendada. 

Elva linnas Tamsa tee 4 kinnistu kasuks servituudi seadmine. Elva linnas Tamsa tee 4 asuva kinnistu omanik esitas Elva vallavalitsusele 04.02.2021 avalduse teeservituudi seadmiseks, tagamaks juurdepääsu kinnisasjale. Elva vallavara eeskirja järgi võib vallavara koormata isiku nõudel ja kasuks põhjendatud juhul. 1994. aasta maareformiga on Tamsa tee 4 majapidamisele jäänud juurdepääsutee maaüksuse koosseisu arvamata. Servituut seatakse Elva linnas, Tamsa tee 4 (katastritunnus 17004:006:0001, sihtotstarve elamumaa) kinnistu kasuks, suurusega ligikaudu 60,99 m². Koormatav Tamsa tee 4a kinnisasi kuulub Elva vallale (katastritunnus 17001:001:0201), sihtotstarbega üldkasutatav maa. Teeservituut seatakse tasuta ning tähtajatult. Tee hooldamine ja korrashoid jääb tee kasutaja kanda. 

Volikogu otsustas omandada kinnistu. Elva linnas asuv J. Kärneri 10a kinnistu on vallale vajalik maa-ala J. Kärneri tänavalt juurdepääsuks vallale kuuluvale kinnistule J. Kärneri tn 12a, kus asub kuur ja kasutusest väljas olev pumplahoone koos puurkaevuga. Elektrilevi OÜ nõukogu 21.12.2020 koosoleku protokolli alusel on olemas nõusolek kinnistu J. Kärneri tn 10a võõrandamiseks vallale hinnaga 180 eurot. Vallal tuleb tasuda ka kinnistu omandamise kulud (notari tasu ja riigilõiv). 

Kinnisasja otsustuskorras valla omandisse taotlemine. Otsuse kohaselt taotleb Elva vald endale Väike-Rakke külas asuva Rajaratta kinnistul asuvat juurdepääsutee koos teenindusmaaga. Rajaratta kinnisasi on riigi omandis, kinnisasja valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maa-amet on andnud teada, et kavandab Rajaratta kinnisasja võõrandamismenetluse algatamist. Rajaratta kinnistul asuv tee on jalakäijatele ja jalgrattaga sõitjatele avalik ja tagab ligipääsu Võrtsjärve kallasrajale. Teele on seatud ka kahele erakinnistule juurdepääsu tagav reaalservituut. Selleks, et vältida tee aluse maa eraomandisse võõrandamist, teeb Elva vald Maa-ametile ettepaneku Rajaratta kinnisasja jagamiseks ning jagamise tulemusena tekkiv teealune kinnisasi taotleda valla omandisse. 

Volikogu otsustas võõrandada Elva linnas Tartu mnt 1-2 korteriomandi. Elva linnas Tartu mnt 1 kinnistul asub seni säilinud Elva linna vanim hoone, mis on ehitatud 1837. aastal (oli Uderna postijaama postipoiste elamu). Selles on kaks korteriomandit, millest üks (registriosa nr 2365304, eluruum nr 2) kuulub Elva vallale. Hoone on tehniliselt halvas seisukorras ja vajab põhjalikku remonti. Halva seisukorra tõttu arvati 1997. aastal endine Uderna postijaama postipoiste elamu mälestiste nimekirjast välja. Elva vallavolikogu tegi 1.02.2021 otsuse nr 215 omandada vallale endise omaniku pärijalt elamus ka korteriomand nr 1. Nii oleks saanud vald kinnistu ainuomanikuks. Pärijaga aga ei saavutatud kokkulepet ja ta võõrandas märtsikuu alguses temale kuulunud korteriomandi. Vallale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks korraldab vallavalitsus enampakkumise. 

Vallavalitsuse ülevaade. Vallavanem Heiki Hansen tegi istungil ülevaate vallavalitsuse, osakondade ja valla asutuste tööst. 

Istungi protokolli, vastuvõetud otsuste ja ettekannetega saab tutvuda dokumendiregistris.

Istungit saab järelvaadata Elva valla Youtube-i keskkonnas

 
Kolmapäeval, 31. märtsil osales vallavolikogu esimees Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve ühendus koosolekul ja osales meetme “Konkurentsivõimeline ettevõtlus” hindamiskomisjoni töös. Hindamisel oli 13 projekti. 
ARENDUSVALDKOND

Esmaspäeval, 29. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks Arukate külade programmi tegevuste arutelul. Arukate külade programmis osalevad Tartumaalt Luunja vald ja Ulila alevik. Programm on külakogukondade arendusprogramm, mis stardib selle aasta juunis. Arukate külade arenguprogrammiga viiakse läbi järgmised tegevused: korraldatakse temaatilised strateegiapäevad strateegia koostamiseks; viiakse ellu piloottegevused (iga küla viib ellu vähemalt ühe strateegia raames välja töötatud piloottegevuse) ning lisaks toetavad külade eestvedajaid mentorid. Programmi kohta saab lähemalt lugeda siit.

 

Elva vallavolikogu kehtestas Verevi järve ranna-ala detailplaneeringu 

29. märtsil toimus Elva vallavolikogu e-istung, kus kehtestati Elva linnas Verevi järve ranna-ala detailplaneering. Otsus võeti vallavolikogus vastu 14 poolthäälega. 

Detailplaneeringu kehtestamise eesmärk oli luua õiguslik alus Verevi järve ranna-ala supelranna väljaarendamiseks ja ehitusõiguse määramiseks.   

Elva abivallavanem Kertu Vuks selgitas, et detailplaneeringu kehtestamine annab võimaluse ehitada Tartu mnt 16 krundile avalikkusele suunatud aasta läbi kasutuses olev mitme funktsiooniga hoone, näiteks rannahoone koos ujula või spaaga. „Detailplaneering on läbinud kõik menetlusetapid ehk planeering on volikogus vastu võetud, see on olnud avalikul väljapanekul arvamuste esitamiseks, toimunud on ka avalik arutelu, mille järel planeeringut täiendati," selgitas Vuks. Peale selle kiitis rahandusministeerium detailplaneeringu heaks selle aasta 22. veebruaril. 

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada multifunktsionaalne rannahoone, mis võimaldaks selle kasutamist aasta läbi. 

Detailplaneeringuga vähendatakse hoonestusala ulatuses Verevi järve kalda ehituskeeluvööndit, mistõttu on tegu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 

Detailplaneeringuga korrastatakse ka parkimiskorraldust. Nimelt on planeeringuga kavandatud 89 aasta läbi kasutatavat parkimiskohta Järve tänava äärde, Tartu maantee järvepoolsele küljele ja Järve tänava parklasse. Peale selle luuakse 66 hooajalist parkimiskohta Tartu maantee parkmetsapoolsele küljele. 

Detailplaneering näeb ette sademeveesüsteemi rajamist Tartu mnt ja Järve tänavale. Sademevesi puhastatakse vastavate puhastussüsteemidega. 

Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisaluse pind 2120 m2.  

Verevi ranna-ala jääb avalikku kasutusse. 

Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga.  

Verevi rannaala detailplaneeringu küsimused ja vastused  

Seoses 29. märtsil vallavolikogus kehtestatud Verevi rannaala detailplaneeringuga, oleme kokku pannud peamiselt küsitud küsimused ja nende vastused.  

1. Miks ei kavandata Verevi randa ainult rannahoonet? 

Verevi järve rannaalal paiknevad erinevad randa teenindavad hooned, mis on tugevalt amortiseerunud ning ei paku supelrannas tänapäevaseid vaba aja veetmise võimalusi. Enne detailplaneeringu algatamist kaaluti ka ujula paiknemise võimalikke asukohti Elva linnas. Kuna Verevi ranna maa-ala kuulub munitsipaalomandisse, valiti rannahoone/ujula rajamise alaks Verevi järve rannaala. 

Ebaotstarbekas on rajada ainult rannahoone funktsiooniga hoonestust, sest enamuse aja aastast seisab hoone kasutuseta. Seetõttu on mõistlik kavandada mitmefunktsiooniline hoone, mida saab kasutada ka väljaspool rannahooaega. 

2. Kas kogu ranna-ala ehitatakse täis? 

Ei. Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisalune pind 2120 m². 

3. Kui suurt hoonet ranna-alale kavandatakse? 

Tartu maantee poolses küljes on hoone maksimaalne kõrgus ca 10,3 m (hinnanguliselt 2 maapealset korrust). Kavandatav hoone asub suure langusega alal ja järve suunas tekib hoone astmeline langemine. Hooneosade kõrgused on paika pandud absoluutkõrgustega ja hoonestusala jagatud neljaks ehitise suurima lubatud kõrgusega tsooniks. Hoone astmelisust kirjeldava joonise leiad: https://www.elva.ee/verevi-jarve-ranna-ala-detailplaneering

4. Kas randa ehitatakse betoonist hall kastikujuline hoone? 

Ei. Detailplaneeringu seletuskirjas on esitatud detailplaneeringu eskiisi illustreerivad vaated. Illustreerivatel piltidel kujutatud „hall kast" ei iseloomusta kavandatavat hoonet, vaid näitab planeeringualale kavandatava hoonestuse asukohta ja selle ligikaudset ruumilist mahtu. 

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on sätestatud, et Verevi rannaala on arhitektuurivõistluse nõudega ala. See tähendab, et hoone parim arhitektuuriline lahendus selgitatakse välja võistlustööga. Detailplaneeringus tuuakse põhijoonisel, seletuskirjas ja illustratsioonide abil välja planeeringuala ehitusõigus (hoone lubatud kõrgus, krundi sihtotstarve, lubatud hoonete arv jms), mis on võistluse alus. 

5. Kas rand jääb avalikku kasutusse? 

Jah. Elva linna kehtivas üldplaneeringus on kirjas, et Verevi rannaala on ettenähtud avalikult kasutatava piirkonnana inimestele puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatiste ja rannahoonega. Seda võimalust ei võeta kelleltki ära, rannaala jääb avalikku kasutusse ning seda ei muudeta ärimaaks. Rannaala kasutamise otstarve on 90% ulatuses üldkasutatav maa ja 10% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa. 

6. 29. märtsil 2021 kehtestati vallavolikogus detailplaneering. Mis saab edasi? 

Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga. 

7. Mis saab Verevi rannaalal varasemalt kehtestatud detailplaneeringust? 

Kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kehtis rannaalal Elva linnavolikogu kehtestatud Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneering, mille järgi võis randa ehitada kuni 400 m² suuruse rannahoone. See detailplaneering muutus kehtetuks. 

Lisainfo selle detailplaneeringu kohta, rohkem küsimusi ja selgitusi alati ka valla kodulehelt: https://www.elva.ee/verevi-jarve-ranna-ala-detailplaneering

TURISM & TURUNDUS
Teisipäeval, 30. märtsil osalesid abivallavanemad Marika Saar ja Kertu Vuks, kommunikatsioonijuht Merilyn Säde ja turismijuht Hemminki Otstavel Brand Manuali töötoas. Brand ManualI meeskond andis tagasisidet Elva valla praeguste infokanalite visuaalsele poolele ning tegi ettepanekuid, mismoodi võiks turundusele edaspidi läheneda. Samuti vaadati üle Elva kui turismisihtkoha persoonad ning väljakutsed ja võimalused. 
Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 22.03-28.03.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 22.03.–28.03.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

KRIISIINFO
  • Olukord on tõsine, kuid liigume õigel teel. Jätkame samamoodi. Näeme esimesi märke nakatumise näitajate paranemisest, kuid nakkuse levik on endiselt ulatuslik ja haiglates on rekordiliselt palju patsiente. Eesmärk on vähendada haiglaravi vajajate arvu, selleks peame vähendama viiruse levikut ja kiirendama riskirühmade vaktsineerimist. 

  • Tulemus tuleb vaid üheskoos pingutades. Inimeste tubli käitumine ja riiklikud meetmed kontaktide vähendamiseks on suutnud nakkuse levikut pidurdada ja annavad lootust, et suudame kriisi ületada. 

  • Väärtustame tervishoiutöötajate tööd. Ka need, kes püsivad tugeva tervise juures, ei tohi unustada neid, kes on raskelt haiged ning kelle elu ja tervise eest arstid, õed ja hooldajad iga päev võitlevad. 

  • Kasuta võimalust, kui sind vaktsineerima kutsutakse. Pandeemiast ei ole muud väljapääsu kui vaktsineerimisega. Esmajärjekorras vaktsineeritakse riskirühmi, kellel on suurem risk raskelt haigestuda. Kõik vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise eest. 

Elva vallavalitsus jätkab kaugtööga 

Seoses koroonaviiruse leviku ja olukorraga riigis otsustati, et Elva vallavalitsus jätkab 25. aprillini kaugtööga. 

See tähendab, et elanikke nõustatakse eelkõige telefoni ja e-kirja teel.  

Ametnikega on võimalik kohtuda vaid erandjuhtudel ja ainult sel juhul, kui ametnikuga on kohtumiseks aeg eelnevalt kokku lepitud. Elva vallamajja ja teenuskeskustesse ei ole võimalik ilma eelnevalt ette registreeritud ajata tulla. 

Sotsiaal- ja terviseosakonna ametnike kontaktid leiate SIIT. Sotsiaaltööspetsialisti, lastekaitsespetsialisti või sotsiaalnõunikuga kohtumiseks tuleb aeg ette registreerida pöördudes ametniku poole kirja või telefoni teel. 

Kõikide ametnike kontaktid leiate SIIT

Erinevaid taotlusi palume esitada e-keskkonnas. Paberkandjal dokumendid palume tuua Elva vallavalitsuse maja ees olevasse eraldi märgistusega postkasti (Kesk 32, Elva) või teenuskeskuste juures olevatesse postkastidesse. 

Piirangutega seotud info ja juhised: https://www.kriis.ee/et

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Elva valla noored saavad taas omaalgatusfondist rahalist toetust taotleda 

Elva vallas elavatel 7–26aastastel noortel on võimalik taotleda noorte omaalgatusfondist rahalist toetust oma ideede ja projektide teostamiseks. Taotlus tuleb esitada 11. aprilliks. 

Toetuse eesmärk on noorsootöö arendamine ning noorte omaalgatuse ergutamine Elva vallas. Toetust võib taotleda noorteühendus, seltsing (nt õpilasesindus) või vähemalt 7-aastane füüsiline isik. Alla 18-aastase isiku või isikute noorteühendust peab toetuse taotlemisel esindama vähemalt üks täiskasvanu. 

Toetuse määr on ühe omaalgatusprojekti kohta kuni 600 eurot ja iga taotleja saab esitada vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale ühe taotluse. Projekte hindab komisjon kokkulepitud kriteeriumite alusel. Toetust eraldatakse selleks ette nähtud vahenditest, mis on eraldatud riigi eelarvest huvihariduse ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetusena. 

Eelmises voorus said toetust teiste seas sellised projektid nagu Rõngu noortematk Kagu-Eestisse, kitarrid Ulilasse ja "Teeme Rannu pere- ja noortekeskuse trepikoja kauniks". 

Lisainfo ja taotlemine SIIN

Kolmapäeval, 24. märtsil osalesid abivallavanemad Marika Saar ja Kertu Vuks ning kommunikatsioonijuht Merilyn Säde Loov Elva koostöökogu virtuaalkohtumisel. Kohtumine on osa Tartumaa kultuurijuhtide arengu- ja koolitusprogrammist, kus otsitakse vastuseid Elva valla kultuuri ja loomemajanduse võtmeküsimustele: kuidas suurendada loomeettevõtjate hulka ja parendada koostööd?; kuidas luua füüsiline ruum ja seda toetav keskkond?; kuidas suurendada kultuuri, turismi ja loomeettevõtluse omavahelist koostööd? Järgmine kohtumine toimub aprilli lõpus ning vahepeal tuleb tegeleda koduse ülesande lahendamisega.  

Kolmapäeval, 24. märtsil toimus volikogu spordikomisjoni virtuaalne koosolek, kus oli peamiseks teemaks FC Elva ja Eesti Jalgpalli Liidu esindajate ülevaade tekkinud olukorrast seoses FC Elva endise tegevjuhi juhtumiga. Koosolekul anti ülevaade antud juhtumi osas tehtud otsustest ja tegevustest ning kriisiabi spetsialist tegi ettekande, kuidas märgata ja ära tunda kahtlaseid juhtumeid ning kuidas kahtlustuste korral reageerida.  

Reedel, 26. märtsil osalesid Marika Saar ja Merilyn Säde Tartu 2025 omavalitsuste infokoosolekul. Tegemist on regulaarse infovahetuse koosolekuga, kus sel korral keskenduti vabatahtliku kampaaniale ning piirkondlike infopäevade korraldamise ettevalmistusele.  
ARENDUSVALDKOND

Esmaspäeval, 22 ja 23. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks Eesti 2035 aruteludel. Tegemist oli Euroopa liidu uut toetusperioodi ettevalmistavate aruteludega.   

22. märtsil keskenduti poliitikaeesmärgi ”Nutikam Eesti” alaeesmärkidele. Nutikama Eesti saavutamiseks tuleb toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse struktuurimuutust ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE-de) arengut. Loodetavasti muutub ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise kaudu Eesti ambitsioonikate äriideede kasvulavaks ning ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtete tegutsemiskeskkond peab soosima nutikate lahenduste loomist ja katsetamist. Kindlustada tuleb teaduse rahvusvahelist kõrget taset ning edendada ettevõtete, teadlaste ning valitsusasutuste koostööd. Töötubades “Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine” ja “Nutika spetsialiseerumise ja teadusvõimekuse kasvatamine”  arutati väljakutsete üle, mis Eestis nendes valdkondades on ning kuulati ära osalejate ettepaneku. Muu hulgas toodi välja, et loomemajandusvaldkonda tuleks samuti teiste valdkondade seas esile tõsta; VKE-de toetamisel võiks olla suuremat kasu klastrite loomisest, mis koondaksid ja võimestaksid ettevõtjaid ning nende huvisid. Murekohana toodi mitmel korral välja asjaolu, et VKE-de võimekus ja huvi teadusasutustega koostööd teha on pigem vähene ning arendada tuleks ettevõtete innovatsioonivõimekust. 

23.  märtsil oli fookuses “Rohelisem Eesti“, kus räägiti lähemalt Eesti 2030 energiapoliitika eesmärkidest, milleks on:

  • viia taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42% (16 TWh) (2019 ~32%); 
  • energiatõhususe suurenemine ja energiajulgeoleku;
  • ning varustuskindluse säilitamine.
Üldpõhimõtted, millest lähtutakse on:
  • turupõhised lahendused kõigepealt => kõik tulevikukindlad (kliimaneutraalsed) lahendused on oodatud;
  • toetatakse turutõrgete ja -barjääride ületamist ja meetmeid, kus sotsiaalmajanduslik kasu on kõrge, aga otsene kasu vähene ning  konkurentsipõhisus. 
Töötoas keskenduti rohepöörde elluviimiseks vajalikele muudatustele. Eestil on vaja muutuda tänapäevaseks, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ning majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Probleem on põlevkivi kasutamine, mis viib Eesti negatiivses mõttes ELi juhtriikide hulka. Eesti majanduse kasvuhoonegaaside heitkogus ühe SKP euro kohta on ELi keskmisega võrreldes ligi kaks korda suurem.

Suur mure on ka jäätmetega, mille teke on võrreldes 2000. aastaga Eestis enam kui kahekordistunud. EL-i keskmisest allapoole on langenud Eesti põllumajandussektori tootlikkus, sest suur osa põllumajandustoodetest eksporditakse töötlemata kujul. Nagu ka VKE-sid puudutavas töötoas välja toodi, on probleem Eesti ettevõtete vähene teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (2018. aastal 0,59%). Hoolimata Eesti teaduse kõrgele tasemele sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele olulisi uusi teadmistepõhiseid lahendusi. Eesti ekspordis domineerivad tööjõumahukad valdkonnad, mis on üha süveneva palgasurve tõttu tugeva löögi all. Pikemalt räägiti ka sellest, mis aitaks uuenduslikke rohetehnoloogiad kasutusele võtta ning kuidas luua rohefondi.  
Eesti 2035 viis strateegilist sihti:
Kolmapäeval, 24. märtsil osales Kertu Vuks EAS-i sihtkohtade arendamise arutelul. Modern Mobility meeskond tutvustas MaaS XT kasutusvõimalusi turismivaldkonnas ning tutvustas Saaremaa pilootprojekti.  Eesti maaturismi ühingu eestvedaja andis ülevaate ühingu tegevusplaanidest ning koostöövõimalustest. Võrumaa jagas kogemusi turismiinfokeskuse teenuse delegeerimisel erasektorile. Peale selle anti ülevaade puhkaeestis.ee turismiprofessionaalile mõeldud veebilehe uutest funktsioonidest.  

Kolmapäeval osalesid Kertu Vuks ja planeeringuspetsialist Maarika Uprus ruumilise planeerimise digiprojektide ümarlaual. Rahandusministeerium tutvustas riigi plaane digitaalse planeeringuandmete süsteemi loomisel. Üleriigilise andmekogu eesmärk on tagada kõikidele digitaalsetele planeeringutele kiire ja ühtne ligipääs veebikeskkonnas ning andmete maksimaalne masinloetavus. Eesmärk on siduda planeeringute andmed teiste andmekogudega (nt ehitisregister). Kuna palju kehtestatud planeeringud on ainult paberil, proovitakse olemasolevad planeeringud enne andmekogusse kandmist digitaliseerida.  

Rahandusministeerium analüüsib ka planeeringute menetluse infosüsteem loomise vajadust. Vastav otsus tehakse järgmisel aastal. Vajadus üleriigilise menetlussüsteemi järele on suur, kuna omavalitsustes kasutatakse väga erinevaid infosüsteeme, menetluse protsess ei ole hästi kättesaadav, puudub ühtne planeeringute kooskõlastamise keskkond ja automaatne andmevahetus, mistõttu on asjaajamise osakaal suur.  

JUHTIMINE

Esmaspäeval, 22. märtsil toimus volikogu eestseisuse e-koosolek, kus osalesid vallavolikogu esimees Maano Koemets ja vallavanem Heiki Hansen. 

Eestseisus arutas volikogu 29. märtsi istungi päevakorra projekti. Eestseisusesse kuuluvad volikogu fraktsioonide juhid ja volikogu esimees. Projektis oli 11 päevakorrapunkti, üks määruse ja seitse otsuse eelnõu ning 3 informatiivset punkti. Heiki Hansen tutvustas eelnõude sisu. Arutati muudatuste üle. Kokkuvõttes eestseisus kinnitas päevakorra esitatud kujul.  

 

Kolmapäeval, 24. märtsil toimus Elva valla hallatavate asutuste, sihtasutuste ja osaühingute juhtidega kohtumine, kus osalesid vallavanem Heiki Hansen, abivallavanem Marika Saar, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm, vallasekretär Salle Ritso ja kommunikatsioonijuht Merilyn Säde. Vallavalitsus korraldas veebruarikuus juhtide hulgas küsitluse, mille eesmärk on parandada koostööd vallavalitsuse ja asutuste vahel. Kohtumisel anti ülevaade küsitluse tulemustest ning vallasekretär andis ülevaate erinevatest õigusaktidest, mis kehtivad ka hallatavatele asutustele. ON hea meel, et meie juhtide motivatsioon on kõrge ning koostööd vallavalitsusega peeti heaks, ka infovahetust hinnati kõrgelt. Samas tehti ka konkreetseid ettepanekuid koostöö parandamiseks, ühiste koolituste ja meeskonna ürituste korraldamiseks.  

VALLAMAJANDUS
Teisipäeval, 23. märtsil osales vallavanem Heiki Hansen ELVL Teede ja transpordi töörühma koosolekul. Arutati teeregistri andmete korrastamisega seotud teemasid ja avalikus kasutuses olevate erateede õiguslikku määratlemist ning sellest tuleneva riikliku teehoiutoetuse jagunemist omavalitsuste vahel. Tegemist oli töökoosolekuga, kus osalesid ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. 
ETTEVÕTLUS & TURUNDUS
Reedel, 26. märtsil osalesid Marika Saar, Kertu Vuks ja Merilyn Säde Turunduslabori konverentsil. Turunduslabori konverents oli 12 tundi kestev üritus, kus oli väga palju huvitavaid teemasid ka omavalitsuste kontekstis. Marikat kõnetasid kõige enam ettekanded, mis olid seotud persoonade loomisega, soovitusturunduse ja persoonibrändinguga. Omavalitsuse vaatest üks paremaid ettekandeid oli kindlasti teemal, kuidas ennast töötajatele turundada. Samuti avati seminari raames uusi vaatenurki kogukondade arendamisele ja kaasamisele ning jagati kogemusi, mis teeb ühest kogukonnast kogukonna ning mida teha selleks, et seda hoida.  

8. aprillil toimub mentorklubi kohtumine teeninduskultuuri teemadel 

Elva vald kutsub kõiki huvilisi mentorklubi järgmisele kohtumine 8. aprillil kell 18 Zoom keskkonna vahendusel. Sel korral jagab oma kogemusi ja mõtteid teeninduskultuuri teemadel Heli Tooman.  

Heli on Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent ning turismi- ja teenindusvaldkonna ekspert, kes on kirjutanud arvukaid teadusartikleid ja avaldanud muid publikatsioone turismimajanduse ja teeninduskultuuri teemadel.  

Mentorklubi seminarile on oodatud kõik teemast huvitatud ettevõtjad/ettevõtlushuvilised. 

Palume osalemise registreerida siin hiljemalt 6.04.2021. 

Kõikidele registreerunutele edastatakse kohtumisel osalemiseks link Zoomi keskkonda päev enne seminari toimumist. 

Kohtumiseni Mentorklubis 8. aprillil kell 18. 

Lisainfo: 
Kertu Vuks, abivallavanem 
kertu.vuks@elva.ee

KOOSTÖÖ & KOGUKOND

Esmaspäeval, 22. märtsil osales volikogu esimees Maano Koemets Maaelu visiooni nädala e-konverentsil “Millised võiksid välja näha Euroopa maapiirkonnad tulevikus?” 

Euroopa Komisjon ja Euroopa maaelu arengu võrgustik korraldasid 22.–26. märtsil Maaelu visiooni nädala e-konverentsi. Eesmärk oli maapiirkondade tuleviku üle arutlemine, mille vorm oli rikkalik programm, mis hõlmas kõrgetasemelisi ettekandeid ja arutelusid, e-turuplatsi, e-töötubasid ja erisuguseid tegevusi. Volikogu esimees võttis iga päev osa ühest-kahest töötoast või plenaaristungist. Osalejaid oli 36 riigist kokku 860, Eestist 22. Kuigi maaelu ja linnaelu ei ole mõtet  vastandada, on selge, et maaelu oma terviklikus tähenduses on linnaelust erinev nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Konverentsi eesmärk ei olnud erisuste rõhutamine vaid sisuline, piireületav ja vanusest sõltumatu arutelu teemal, milline peaks nägema välja maaelu 2040. aasta Euroopas.  

Kokkuvõtvalt nägi vallavolikogu esimees nädala jooksul kümneid erinevate riikide maapiirkondade inimeste ettekandeid ja arutelusid rohujuure tasandilt Euroopa komisjoni tasemeni. On koostatud hulgaliselt strateegiaid ja seatud eesmärke, et maaelu edendada ja toetada. Sellest kõigest on olnud kasu, sest peale soovi probleemidega tegeleda on maaelanikule vaja ka poliitilist toetust riigi ja omavalitsuse tasemel. Toetus ilma strateegiata ei ole aga sihipärane. Kõige olulisem on maal elavate inimeste endi aktiivsus, haritus ja tahe muuta maaelu sama heaks või isegi paremaks kui linnaelu. Võimalusi selleks on ja maapiirkondade erisused on ainult kasuks. Omavalitsuste roll on arvestada maaelu eripäradega, toetada seal, kus tingimused on ebavõrdsed, koostada maaelu eripärasid arvestades üldplaneering ja arengukava ning määrata toetusi, mis aitaks maaelu edendada.  

23. märtsil osales Mikk Järv SA Tartumaa Turism nõukogu koosolekul, kus juhataja tutvustas 2020. aasta majandusaasta aruannet. Arvestades keerulist aastat, võib olusid silmas pidades hinnata tegevust edukaks. Erinevate osapoolte koostöös suudeti oludele reageerida kiirelt ja paindlikult ning korraldada edukad kampaaniad (siseturukampaania, Metsast taldrikule). Nõukogu otsustas majandusaasta aruande kinnitada. 
Neljapäeval, 25. märtsil esines abivallavanem Kertu Vuks konverentsil “Kogukonna roll ja võimalused kohalikes omavalitsustes”. Konverentsi korraldasid Eesti Külaliikumise Kodukant koostöös Eesti linnade ja valdade liidu, Eesti Leader liidu ja Lääne-Viru omavalitsuste liiduga. Konverentsi eesmärk teadvustada, millised on kohalike omavalitsuste jaoks kogukondade kaasamise kasud ja väljakutsed. Kertu Vuks tutvustas oma ettekandes Elva vallavalitsuse meeskonna praktikaid kaasamisel. Väga põneva ettekande tegi Mikk Lõhmus, kes jagas oma kogemust Lääne-Nigula valla näitel keerukate uusarendusprotsesside elluviimisel. Kogukondade praktikat tutvustasid Elmo Saul Otepää Külade Ühendusest ja Virtsu kogukonna eestvedaja Jüri Mõniste. Teaduspõhisema vaate kogukondade  kaasamisele lisas Tallinna ülikooli dotsent Katri-Liis Lepik.  
Neljapäeval, 25. märtsil osales volikogu esimees Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond hindamiskoosolekul, kus hindamisel oli üks projekt. 
Laupäeval, 27. märtsil toimusid virtuaalsed Külade Kärajad. Külade Kärajatel jagasid abivallavanemad Kertu Vuks ja Marika Saar vallavalitsuse infot ning Tartumaa loometalgute korraldajad kutsusid üles osalema sügisestel talgutel. Kõige aktiivsemad arutelud toimusid viitade ideekorje, tunnustuspinkide, kaasamise hea tava ja Tartu 2024 ettevalmistuse teemadel. Meelis Külaots ja Mari-Liis Vanaisak tutvustasid planeeritava Elva kogukonnamängude kontseptsiooni. Pärast info edastamist toimusid arutelud rühmades, kus keskendusime teemadele: kuidas ja milliseid kanaleid kasutades peaks Elva vallas kaasamine olema korraldatud?; millega võiks Elva vald eriliselt silma paista Euroopa Kultuuripealinna projektis?; milline on sinu arvates Elva turismibränd?; kogukonnamängud edasiarenduse küsimused. Aitäh kõigile aktiivsetele kärajatele, loodetavasti toimuvad järgmised Külade Kärajad juba maikuus Ulila Suveaias. 
VARIA

SA Elva kultuur ja sport nõukogu otsib sihtasutusele juhatuse liiget 

SA Elva kultuur ja sport nõukogu on välja kuulutanud konkursi, et leida juhatuse liige, kes tunneb spordi-, turismi- ja kultuurivaldkonda ning kellel on visioon ja kirg nende valdkondade arendamiseks Elva vallas. Kandideerimise tähtaeg on 15. aprill. 

SA Elva kultuur ja sport on Elva valla sihtasutus, mille tegevused on Elva linna kultuurivaldkonna edendamine, kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise korraldamine. Samuti olemasolevate kultuuri-, spordi- ja turismiobjektide majandamine, haldamine ja arendamine ning turismialase arendustöö edendamine ja piirkonna kultuuri-, spordi- ja turismialase maine kujundamine. 

Juhatuse liikme ülesanne on koostöös meeskonna ja mitmete koostööpartneritega arendada spordi-, turismi- ja kultuurivaldkonda Elva vallas ning juhtida valdkondadega seotud arendusprojekte. 

Juhatuse liikme konkurss on kuulutatud välja seoses praeguse juhatuse liikme lepingu lõppemisega. 

Sobiv kandidaat on avatud suhtlemisstiiliga koostöösuhteid loov ning hea terviktaju ja analüüsi- ning planeerimisoskusega. 

Sobival kandidaadil on: 

  • kõrgharidus; 
  • meeskondade juhtimise kogemus;
  • strateegilise planeerimise, finantsplaneerimise ja eelarvestamise oskus; 
  • protsesside kujundamise, planeerimise ja juhtimise kogemus; 
  • pingetaluvus, olete avatud ja initsiatiivikas; 
  • väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas; 
  • kasuks tulevad kogemused turundusvaldkonnas. 

Kandideerimiseks on tarvis esitada: 

  • motiveeritud avaldus koos palgasooviga; 
  • elulookirjeldus; 
  • video pikkusega maksimaalselt kaks minutit teemal "Milline on minu panus Elva muutmisel silmapaistvamaks kultuuri-, spordi- ja turismivallaks?" 

Juhatuse liikme leping on tähtajaline ja sõlmitakse viieks aastaks. 

Oma kandideerimisdokumendid palutakse esitada e-aadressile marika.saar@elva.ee hiljemalt 15. aprilli südaööks. 

Lisainfo leiab SIIT

Lisaküsimusi võib julgelt küsida SA Elva kultuur ja sport nõukogu esimehelt Marika Saarelt (tel 522 7013 või e-aadressil marika.saar@elva.ee). 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 15.03-21.03.2021

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 15.03.–21.03.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS & KULTUUR

Esmaspäeval, 15. märtsil osales haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm huvihariduse veebikonverentsil “Mis tuuled puhuvad?”. Ettekanded andsid ülevaate tänasest olukorrast huvihariduses. Konverentsist osa võtnuid innustati rohkem kasutama visualiseerimist oma töö eesmärkide seadmisel, räägiti mitteformaalõppest noorsootöötajate ja täiskasvanuhariduse koolitajate vaates ja arvutimängudest kui õppeprotsessi osast. Tutvustati uut noorteinfo rakendust “Infohunt”, mis on noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele mõeldud üle-eestiline infoportaal kiiremaks ja lihtsamaks info edastamiseks. Lähemalt päevast saab lugeda siit: Huvihariduskonverents VI

Teisipäeval, 16. märtsil kohtusid abivallavanem Marika Saar, Mare Tamm ja kultuurispetsialist Veronika Nikolajeva veebi teel valla raamatukogude töötajatega. Infokoosolekul anti ülevaade raamatukogude töös kehtivate piirangute ja reeglite kohta. Praegu on valla raamatukogud oma lugejatele avatud ja raamatute laenutus toimub peamiselt kontaktivabalt ettetellimisega. Kohapeal tuleb jälgida, et lugemissaali täituvus ei oleks rohkem kui 25 protsenti. Hoolega kasutatakse raamatute tagastuskaste, mis asuvad õues ja kuhu saab loetud raamatu tagastada igal ajal. Elva linnaraamatukogu juures saab kasutada laenutamiseks väljas asuvat raamatukappi.  

ARENDUSVALDKOND
Teisipäeval, 16. märtsil osales Kertu Vuks Eesti planeerijate ühenduse korraldatud Webcafe’l, mille fookuses oli sel korral Planeerijate ühenduse tellitud detailplaneeringute koostamise teoreetilis-praktilise juhendmaterjali tutvustus. Juhend annab soovitusi planeerimisprotsessi paremal kujundamisel, kaasamisel ning planeerijate meeskonna valiku kohta nii omavalitsuse, planeeringust huvitatud isiku kui ka kaasatavate osapoolte vaatest. Samuti selgitatakse kvaliteetse ruumiplaneerimise põhimõtteid ja valdkonna trende ning detailplaneeringute seoseid teiste strateegiliste dokumentidega. Kõik huvilised saavad dokumendiga tutvuda siin

Vallavalitsus otsib Elva spordi- ja puhkepargi projekteerijat 

Elva vallavalitsus otsib Elva spordi- ja puhkeala projekteerijat. Oma pakkumuse saab esitada Riigihangete registris ning pakkumuste esitamise tähtaeg on 25. märts 2021. 

Hanke objekt on Elva spordi- ja puhkepargi Kalda 4 kinnistul asuvate hüppemägede, vaatetorni, administratiivhoone ja muude dokumentides nimetatud rajatiste projekteerimistööd. 

Põhiprojekti mahus tuleb lahendada hoone asendiplaaniline osa, arhitektuurne osa, sh sise-arhitektuurne ja eriosade lahendused. Projekti koosseisus tuleb anda lammutusprojekt kinnistul paiknevale olemasolevale hüppetornile ja amortiseerunud abitaristule. 

Spordi- ja puhkepargi projekti koosseisus kavandatakse olemasoleva suusahüppetorni rekonstrueerimisel ja laiendamisel vaateplatvorm kõrgusega 30m, administratiivhoone ja ronimissein. Kinnistule lisatakse looduslikku nõlva ära kasutades ja spordi- ja puhkepargi kasutusvõimaluste laiendamiseks veel 15 m ja 10 m hüppetorn, vabastiili park ja ca 50 m pikkune mäe teenindamiseks mõeldud tõstuk. 

Projekteerimise tähtaeg on 31.05.2021. 

VALLAMAJANDUS

Vallavalitsus ootab pakkumusi Elva Tartu mnt ja Hellenurme kergliiklusteede ehituseks 

Elva vallavalitsus ootab Riigihangete registri kaudu pakkumusi Elva Tartu mnt kergliiklustee ja Hellenurme kergliiklustee ehituseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 5. aprill kell 10. 

Projekteeritud Tartu mnt kergliiklustee asub Elva linnas Kulbilohu ja Vestika tänava vahelisel lõigul Tartu mnt ääres ning hakkab tulevikus ühendama Elva linna ja Nõo valla kergliiklusteed. 

Kergliiklusteele on projekteeritud valgustus, et teed saaks aktiivselt kasutada ka pimedamal ajal. 

Hellenurme kergliiklustee asub Elva vallas Hellenurme külas riigi kõrvalmaantee nr 23173 Hellenurme-Päidla tee (km 0,0-0,47) ääres. Projektiga ehitatakse välja ka tänavavalgustus Hellenurme-Oriku teele. 

Objektide valmimise tähtaeg on 5 kuud alates hankelepingu sõlmimisest (lepingu sõlmimise eeldatav tähtaeg on aprill 2021). 

Rannu kooli ehitustööd  

 

Rõngu kogukonnakeskuse ehitustööd

 

Rannu alevikus lammutatakse Ringtee 17 asuvat endist ühislauta  

KOMISJONID
Teisipäeval, 16. märtsil toimus vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni e-koosolek, kus osalesid abivallavanem Marika Saar, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm ja haridusspetsialist Auli Mäesalu. Koosolekul anti ülevaade tasandusrühma loomisest ja õpetajate töötasude palgaseirest, abivallavanem tutvustas Kammeri koostöökooli loomise plaane ja selleks tehtavaid ettevalmistustöid ning anti ülevaate koroonakriisiga seonduvatest teemadest.  
 

Teisipäeval toimus majanduskomisjoni e-koosolek, kus osalesid vallavolikogu esimees Maano Koemets ja abivallavanem Mikk Järv. 

Komisjon arutas volikogu otsuse eelnõu “Arvamuse andmine Aktsiaselts Tootsi Turvas Ulila II turbatootmisala keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu kohta.” Mikk Järv tutvustas komisjonile volikogu eelnõu. Tegemist on arvamuse andmisega Keskkonnaameti korralduse eelnõule, millega annab Keskkonnaamet 30 aastaks AS-le Tootsi Turvas keskkonnaloa turba kaevandamiseks ja vee erikasutuseks Elva vallas Teilma külas (Ulila aleviku kõrval). Kaevandamisala suurus on 127 ha. Mahud on 30 aasta jooksul kaevandamiseks 201 000 tonni vähelagunenud turvast ja 535 000 hästilagunenud turvast. Aastane maksimaalne kaevandatav kogumaht 31 000 tonni. Tegelikud tootmismahud on tänasest kaevandamisalalt kuni 10 000 tonni aastas. 

Taotletavad uued maa-alad on välja toodud sinisega. 
Tootsi Turba esindaja Evelin Krekker selgitas komisjonile, miks Tootsi Turvas vajab uue ala rajamist, kui olemasolevas kaevandamisalas on samuti suured varud. Põhjus on selles, et Ulila maardlas on 2/3 varudest hästilagunenud turvas (kütteturvas), mida on raske realiseerida ilma vähelagunenud turbata. Komisjon nõustus eelnõu suunamisega volikogu istungile. Eelnõuga saab tutvuda siin.
 
Kolmapäeval, 17. märtsil toimus arengu- ja planeeringukomisjoni e-koosolek, kus osalesid Maano Koemets, Mikk Järv, Kertu Vuks ja planeeringuspetsialist Maarika Uprus. Maarika Uprus andis ülevaate praegustest planeeringutest. Koroonakriisi tõttu otsustas vallavalitsus edasi lükata kahe planeeringu avalikud arutelud (H.Raudsepa 3 planeeringu ja Peedu ravikodu eskiislahenduse arutelud). Rõngu Pagar OÜ ettepanekul algatati Rõngu alevikus Valga mnt 4a ja Pagari põik kinnistute detailplaneering. Üldplaneeringu menetluses on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, eskiisjoonise ja seletuskirja eelnõude läbivaatamine, et suunata need avalikule väljapanekule. Kertu Vuks tutvustas Verevi detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu ja sellele eelnenud menetlusetappe. Eelnõu on esitatud Elva vallavolikogule. Komisjonis hääletati ja eelnõu volikogule suunamise poolt oli 6 ja vastu 3 komisjoni liiget. Eelnõuga saab tutvuda siin.
 
Neljapäeval, 18. märtsil toimus rahanduskomisjoni e-koosolek, kus osalesid Maano Koemets, Heiki Hansen ja Mikk Järv. Rahanduskomisjoni päevakorras oli Elva valla 2021. aasta I lisaeelarve, J. Kärneri 10 a omandamine, Tamsa tee 4 kasuks servituudi seadmine, Tartu mnt 1-2 korteriomandi võõrandamine enampakkumise korras. Samuti räägiti lastevanemate lasteaia kohatasust vabastamisest üheks kuuks seoses koroonaviirusega. Komisjon kiitis eelnõud heaks ning suunas volikokku. Eelnõudega saab tutvuda siin.

Samal päeval toimus ka kultuurikomisjoni koosolek, kus osales Marika Saar. Kultuurikomisjonis oli teemaks Tartu 2024 kultuuripealinnaks valmistumise sammud ning rääkisime Elva valla kogukonnamängude korraldamisest.  

Samuti toimus sotsiaal- ja tervisekomisjoni koosolek, kus osalesid Marika Saar ning sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja Milvi Sepp. Milvi andis ülevaate valdkonna 2020. aasta statistikast ning tutvustas hoolekandeprojekti. Samuti tutvustati plaani alustada tervise- ja heaoluprofiili koostamisega ning anti ülevaate sotsiaaltranspordi ümberkorraldamise seisust.  

TURISM & ETTEVÕTLUS

Vallavalitsus ootab valla ettevõtjatelt tagasisidet seoses koroonaviiruse leviku ja piirangutega 

Elva vallavalitsus soovib koguda infot, missugused on Elva vallas tegutsevate ettevõtete murekohad seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud piirangutega. 

Oleme selleks koostanud lühikese küsimustiku, millele palume vastata hiljemalt 30. märtsiks, küsimustiku täitmine võtab kuni 10 minutit. Küsimustiku leiate siit.

Küsitluse eesmärk on saada ülevaade meie piirkonna ettevõtjate praegusest olukorrast ja väljakutsetest, millega silmitsi seisate. 

KOOSTÖÖ & KOGUKOND
Kolmapäeval, 17. märtsil osales kommunikatsioonijuht Merilyn Säde Läänemereäärsete linnade liidu (UBC) strateegia rakkerühma e-töötoas.Tegemist oli teise samateemalise töötoaga, kus osalesid UBC-sse kuuluvate linnade esindajad ja UBC esindajad. Arutati, missugune võiks olla UBC strateegia ja visioon 2030. aastani. Rakkerühma eesmärk on töötada välja soovituste, ettepanekute ja reaalsete tegevuste dokument, mida esitletakse UBC juhatusele. 
Neljapäeval, 18. märtsil osales abivallavanem Marika Saar läbirääkimiskoolitusel. Koolituspäeval võeti põhjalikult läbi kõik läbirääkimiste etapid, esimeseks etapiks on ettevalmistamine, kus peaks läbi mõtlema, mis on läbirääkimiste eesmärk, kas soovitakse kokkuleppeid muuta, pikendada, uusi kokkuleppeid luua või on põhjuseks hoopis suhete (taas) loomine. Lisaks loomulikult info hankimine ning ka oma positsiooni analüüsimine. Läbi tuleb mõelda näiteks, kuidas me paistame partneri pilgu läbi, kas läbirääkimiste aluseks on koostöö või võitlus, millist strateegiat me kasutame ja milline on meie meeskonna rollijaotus. Oluline on teada ka valdkondade trende, sest nende pealt on võimalik kalkuleerida lahendusi ja strateegiaid. Uurisime ka erinevaid strateegiad lähemalt: “pehme-karm”, “karm-pehme”, “avalikud ja varjatud eesmärgid”, “võit-kaotus”, “põhifookuse valik”, “max-min piiride seadmine”. Järgnevatel koolituspäevadel keskendutakse läbirääkimiste järgmistele etappidele, milleks on läbirääkimiste sissejuhatav osa, põhiteema käsitlemine, kokkuvõtted ja järgnevate läbirääkimiste ettevalmistus.  
Reedel, 19. märtsil osales Kertu Vuks Maal elamise päeva infoseminaril. Maal elamise päev toimub 25. septembril ning sel aastal juba kolmandat korda. Maal Elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida sobiv elupaik maal. Seminaril andis korraldusmeeskond ülevaate 2020. aasta toimunud Maal elamise päevast, jagati kogemusi ja õppetunde ning selgitati selle aasta ürituse korraldusega seonduvat. Sel aastal osaleb Maal elamise päeval ka Elva vallavalitsus ning kõik valla kogukonnad on väga oodatud üritusel kaasa lööma. Täpsem info Maal elamise päeva kohta on leitav https://maalelamisepaev.ee/  
Reedel 19. märtsil osales Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve ühendus volinike koosolekul, kus kuulati ära veebruaris toimunud taotlusvooru projektitoetuse taotlejate ettekanded. Võrtsjärve Ühendus on kohalik LEADER-i tegevusrühm, mis korraldab PRIA maaelu toetuste jagamist maapiirkonna vabaühendustele ja ettevõtjatele. Meetmes “Konkurentsivõimeline ettevõtlus” esitati seekord 13 taotlust ja meetmes “Atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond” 15 taotlust.  
 

Vallavalitsus ootab tagasisidet: kus on Elva vallas puudu vajalike objektide viidad?

Elva vallavalitsus ootab 18. märtsist 18. aprillini ettepanekuid, kus on Elva vallas puudu oluliste objektide asukohaviidad. Ootame tagasisidet just nende oluliste objektide osas, mida on viida puudumise tõttu keeruline leida.

Missuguseid objekte silmas peame? Ootame ettepanekuid vaatamisväärsuste, loodusobjektide, spordirajatiste, hoone või rajatise või mõne muu objekti viida osas. Oluline on silmas pidada, et viidatavad objektid oleksid avalikus kasutuses.

Oma ettepaneku saate sisestada kaardirakenduses, kuhu saate märkida puuduva viida asukoha. Kaardirakendus asub SIIN.  

Esitatud ettepanekud vaadatakse läbi ning ettepaneku esitajatele antakse tagasisidet nende arvestamise/mittearvestamise kohta.

Teie ettepanekud ja mõtted on vajalikud selleks, et selgitada välja vallas asuvad olulised objektid, mis vajavad viitamist. 

Kõik ettepanekud on väga oodatud!

Lisainfo:
Jaanika Saar, vallaarhitekt
jaanika.saar@elva.ee või tel 5348 1114

 

Elva valla maale nimelise pargipingi paigaldamist reguleerib nüüdsest kord 

Alates 23. veebruarist 2021 kehtib Elva vallas määrus „Elva valla maale nimeliste pargipinkide paigaldamise kord", mis reguleerib valla maale pinkide paigaldamist. Määruse vastuvõtmine oli vajalik seetõttu, et nimeliste pargipinkide paigaldamine on Eestis muutunud üha populaarsemaks ja seda ka Elva vallas. 

Elva vallas on paigaldatud mitmeid pinke, näiteks Kirjameeste pink, Lions klubi pink, Maimu Sireli ja Kalju Kenneri mälestuspink ja Aivar Teppo pink. 

Nimeline pargipink on hea viis tunnustada või mälestada Elva valla või valla piirkonna jaoks olulist inimest, kollektiivi, tegu või nähtust ja ettepaneku pingi paigaldamiseks parki, haljasalale või mujale avalikku ruumi saab teha igaüks. Taotlus pingi paigaldamiseks tuleb esitada Elva valla e-teenuste keskkonnas Spoku

Oluline on siinjuures panna tähele, et ettepaneku tegijal tuleb tasuda ka pargipingi paigaldamise kulud. Pargipingi paigaldamise korraldab Elva vallavalitsus, kes hooldab pinki järgnevad viis aastat.  

Taotluse sisu vaatab läbi vallavolikogu kultuurikomisjon, kes hindab, kas taotluses nimetatud isik või sündmus on olulised Elva vallale või valla piirkonnale.  

Ettepaneku pingi asukoha osas teeb taotleja ning asukoht täpsustatakse koostöös vallavalitsusega. Määrusega ei ole kehtestatud pingi kindalt tüüpi, kuid vallavalitsus jälgib pingi tüübi valikul piirkonda terviklikult ning valib välja sobiva pingitüübi.  

Kehtestatud määrusega saate tutvuda SIIN

Lisainfo: 
Jaanika Saar, vallaarhitekt 
jaanika.saar@elva.ee

VARIA

Otsime oma meeskonda arendusspetsialisti! 

Elva vallavalitsus otsib oma meeskonda arendusspetsialisti, kelle ülesanne on arendusalaste projektide koordineerimine Elva vallas. Kandideerimise tähtaeg on 28. märts 2021 (k.a). 

Olete oodatud kandideerima, kui: 

  • teil on kõrgharidus; 

  • teil on varasem kogemus EL struktuurivahenditest rahastatavate projektide kirjutamise, juhtimise ja elluviimisega; 

  • olete hea koostöö- ja suhtlemisoskusega ning teile meeldib töötada meeskonnas; 

  • olete hea pingetaluvusega, avatud, kohusetundlik ja initsiatiivikas; 

  • teil on hea argumenteerimisoskus, analüüsivõime ja kriitiline mõtlemine; 

  • oskate väga hästi eesti ja inglise keelt kõnes ja kirjas. 

Kandideerimiseks tuleb esitada: 

  • CV; 

  • motivatsioonikiri koos palgasooviga; 

  • essee (kuni 2 lk) või 90sekundiline video teemal "Elva valla arendusvõimalused" 

Tööle asumise aeg on esimesel võimalusel ning tegemist on täistööajaga ametikohaga. 

Töökoha ametijuhendi leiate SIIT

Dokumendid palume esitada e-aadressil elva@elva.ee hiljemalt 28. märtsiks (k.a). 

Lisainfo: 
Kertu Vuks, abivallavanem 
kertu.vuks@elva.ee või tel 5813 7086 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 8.03-14.03.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 8.03.–14.03.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

VALLAVALITSUSE KRIISIINFO
  • Olukord on erakordselt kriitiline. Aita päästa elusid! Eestis levib hoogsalt koroonaviiruse nakkavam tüvi. Haiglasse pöördub üha enam inimesi ja seal on vabad vaid loetud kohad. Uusi voodikohti suudetakse avada ainult muu ravi arvelt. 

  • Püsime kodus. Aitame nii vältida raskeid haigusjuhte. 

  • Jätame ära kõik kohtumised, koosolekud ja peod. Suhtleme turvaliselt. Viirus ei levi, kui suhtleme veebis ja telefonitsi. 

  • Oleme teiste inimeste suhtes mõistvad. Aasta on olnud raske kõigi jaoks. 

  • Kasuta võimalust, kui sind vaktsineerima kutsutakse. Kõik Eesti kasutatavad vaktsiinid võtavad ära hirmu raskelt haigestumise ja haiglasse sattumise ees. 

Elva vallavalitsus teeb vallavolikogule ettepaneku vabastada lasteaias mittekäivate laste vanemad üheks kuuks lasteaia kohatasust 

Elva vallavalitsus otsustas 10. märtsil toimunud koosolekul teha volikogule ettepanek vabastada nende laste vanemad lasteaia kohatasust, kelle lapsed ei käi lasteaias 15. märtsist 11. aprillini. Sama põhimõte laieneb ka Elva vallas tegutsevatele lastehoidudele. See tähendab, et nende laste vanematele ei esitata aprillikuu eest lasteaia või -hoiu kohatasu arvet. 

Elva vallavanem ja valla kriisikomisjoni esimees Heiki Hansen ütles, et kõik Elva valla lasteaiad ja hoiud hoitakse avatuna selleks, et neil vanematel, kel on tarvis viia laps aeda või hoidu, oleks see võimalus. „Oluline on siinkohal see, et tagame teenuse olemasolu, aga arvet ei esitata neile, kelle laps ei käinud nimetatud perioodil kordagi aias või hoius."   

Vallavanem lisas, et tungiv soovitus on jätta võimalusel lapsed koju. „Nii riigi kui ka meie soovitus on ilma vältimatu vajaduseta lapsi lasteaeda ja -hoidu mitte viia. Lasteaiad ja –hoiud on avatud eelkõige neile vanematele, kel ei ole võimalik kaugtööd teha või peavad täitma tööülesandeid, mis on seotud elutähtsa teenuse osutamise või hädavajalike ülesannete täitmisega," selgitas Hansen.  

Kuna lasteaia kohatasu puudutavad otsused on vallavolikogu pädevuses, siis otsustas vallavalitsus teha sellekohase ettepaneku vallavolikogule, kus arutatakse teemat 29. märtsil toimuval e-istungil.  

Vallavanem kinnitas ühtlasi, et kõikide õpetajate töötasud säilivad. "Meie jaoks on oluline, et inimestel oleks oma töötasu osas turvatunne. Samuti maksab vallavalitsus aprilli lõpuni kõikidele töötajatele haigushüvitist esimesest päevast alates, et kõik saaksid haigestumisel jääda kindlasti kohe koju."  

Vallavalitsus hindab olukorda jooksvalt ning teeb vajadusel uusi otsuseid või ettepanekuid.   

Selgituseks, et Elva vallavolikogu pädevuses on otsustada lasteaedade kohatasu üldine vabastus ning vallavalitsuse pädevuses on otsustada lastehoidude lepingute tingimuste üle.  

Elva valla huvikoolid 

Elva muusikakool ning Elva huviala- ja koolituskeskus jätkavad e-õppega, lisainfo sel teemal saadetakse otse vanematele ja õpilastele.  

Elva valla raamatukogud 

Elva valla raamatukogud jäävad avatuks. Valla raamatukogudes kehtib 2+2 reegel, maskikandmise ja käte desinfitseerimise kohustus ning ruumitäituvuse nõue on 25%. Elva valla raamatukogude lahtiolekuajad leiate: www.elvaraamatukogud.ee

Elva valla busside teenindatavad ringid 

Elva valla koolibussiringid lõpetasid töö 11. märtsist. Neile HEV-õpilastele, kelle õppetöö toimub koolimajas, korraldatakse transport koostöös koolijuhi ja bussijuhtidega. Sellekohase info on otse saanud ka valla koolid ja bussijuhid.  

Puhja lasteaiabuss ei sõida alates 15. märtsist.  

Valla busside teenindatavad ringid Rõngus, Puhjas, Aakres jm ei sõida 15. märtsist kuni 11. aprillini. 

Kriisiinfo valla kodulehel: www.elva.ee/kriisiinfo  

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Kolmapäeval toimusid ka koolijuhtide ja lasteaiajuhtide e-koosolekud, kus osalesid vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna ametnikud ja abivallavanem Marika Saar. Toimus arutelu koolide töö korralduse üle jätkuvate piirangute ajal. Kehtestatud on distantsõpe kõikides kooliastmetes, erandeid tehakse õpilaste suhtes, kes vajavad õppimises suuremat tuge kui distantsilt pakutav. Elva gümnaasiumi direktor andis ülevaate kooli arendustegevusest liikumisvahetundide käivitamisel ja Marika Saar tutvustas muutuvtasu põhimõtteid haridusasutuste juhtimisel. 

Kolmapäeval osales Marika Saar Tartu 2024 programmiliini kohtumisel: Tartu Meeste Garaaž. Projekt Meeste Garaaž keskendub keskealistele ja vanematele meestele täiendavate sotsialiseerumisvõimaluste loomiseks ning uute rollide ja väljundite leidmiseks kogukonnas. Arutasime, kuidas võiks sellist liikumist ka Elva vallas algatada. Võimalusel tutvustavad ka kultuuripealinna aastal Meeste Garaaži mehed neid teemasid erinevatel üritustel. Leppisime kokku, et võtame mehed ka Elva vallas kokku kohe, kui kriisiolukord võimaldab päriselt kohtuda. 

Reedel, 12. märtsil toimus SA Elva kultuur ja sport nõukogu koosolek, kus osalesid Marika Saar, Kertu Vuks ja Mare Tamm. Nõukogu koosolekul kinnitati sihtasutuse hankekord ning toimus arengukava koostamise arutelu. Lisaks saadi ülevaade pooleliolevatest arendusprojektidest.  
Teisipäeval, 9. märtsil toimus kohtumine Elva valla malevakorraldajate ja vallamajandusosakonna ning SA Elva kultuur ja sport vahel, et arutada võimalike tööde planeerimist maleval osalejatele. Kohtumine oli asjalik ning edaspidi suhtlevad asjaosalised omavahel, et pakkuda koostöös juulikuus Elva valla töökogemust. 
ARENDUSVALDKOND
Kolmapäeval, 10. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks StartupDay noortelava programmi teemalisel arutelul.  StartupDay toimub sel aastal erandkonnas augusti lõpus ning on piiratud osalejate arvuga. Välgu konkursi tiimid saavad sarnaselt eelmisele aastale võimaluse esitleda oma ideid noortelaval. Üritus toimub ERM-is ja selle ümbruses ning Noortelava asub Raadi mõisapargi viinaköögis. Noortele mõeldud üritused on sel korral kahel päeval ning ka kõikidel Välgu konkursi tiimidel on võimalik nendest osa saada.   
Neljapäeval, 11. märtsil osalesid vallavanem Heiki Hansen ning abivallavanemad Kertu Vuks ja Mikk Järv kohtumisel Kentsi paisjärve ehitustöid teostava ettevõtja esindajate ja järelevalvega. Koos vaadati kohapeal üle järve ehitustööde seis. Tööd on kulgenud plaanipäraselt. Kui ilmatikuolud on soodsad, lõpetatakse kaevetööd sel aastal. II etapina on Kentsi paisjärvele planeeritud ujumiskoht, paadipurded, väikeinventar. II etapi töödele on saadud toetust ka LEADER-i meetmest. Kohtumisel osalesid ka turismijuht Hemminki Otstavel ja SA Elva kultuur ja sport juhataja Kätlin Saarela. 
Teisipäeval, 9. märtsil osales vallaarhitekt Jaanika Saar Tartumaa tervisespordikeskuse arhitektuurivõistluse žürii töös, et valida välja võidutöö keskuse edasiseks arendamiseks ja tänapäevastamiseks. Konkursile laekus kuus tööd. Milline töödest osutus võitjaks, avalikustatakse 17. märtsil Tehvandi spordikeskuse pressiteatega. 
VALLAMAJANDUS
Neljapäeval 11. märtsil osales Mikk Järv Ulila keskuse rekonstrueerimise ehituskoosolekul. Avakoosolekul vaadati objekt üle ning täpsustati rekonstrueerimistöödega seonduvat töökorraldust. Aktiivse ehitustegevusega alustatakse objektil sel nädalal. Tööde tähtaeg on kolm kuud. 
 

Elva vallas pesitsevatest vareslastest ja vallavalitsuse plaanidest

Saabumas on kevad ning sellega tulenevalt asuvad ka vareslased (kaelushakid, künnivaresed ja hallvaresed) kogunema ja pesasid tegema. Künnivares on väga hästi kohanenud inimeste läheduses elamisega ja Elva valla tiheasustusaladel häirivad just nemad linnakodanikke. 

Künnivareste puhul on tegemist rändlindudega, kes saabuvad meile veebruaris-märtsis ning lahkuvad novembris. Nemad pesitsevad kolooniates üldjuhul parkides, kalmistutel ning põldudevahelistes puistutes. 

Mida plaanib teha Elva vallavalitsus vareslaste tõrjumiseks? 

Elva vallavalitsus pöördus Keskkonnaameti poole sooviga eemaldada vareslaste pesad enamikest probleemsetest kohtadest Elva linnas. 

Keskkonnaameti vastuskirja selgitus: "Kui eemaldada taotluses märgitud aladelt pesad, ehitavad vareslased uued pesad eemaldatud kohtade lähedusse või hoopis uutesse kohtadesse, mis võivad olla oluliselt ebasobivamad, kui algne asukoht. Pesade eemaldamine lahendab probleemi vaid lokaalselt, kuid suunab selle kõrval olevatele aladele. Künnivarese kolooniate lõhkumise ehk pesade eemaldamise kogemused Kohila alevikus, Pärnu ja Viljandi linnas näitavad, et ühe koloonia asemel tekib palju väikeseid ja seetõttu kolivad nad väiksematesse puudetukkadesse, mis tihti asuvadki just eramute ja korterelamute vahetus läheduses. Keskkonnaamet soovitas Elva vallavalitsusel sügavalt analüüsida praeguste kolooniate asukohti – kas kogu linna territooriumi mõistes on tegu ikkagi kõige vähem häirivate asukohtadega ja kolooniatel võiks lasta seal rahulikult püsida? Kolooniad suurematesse metsatukkadesse kindlasti ei koli ja Keskkonnaamet ei väljasta lube pidevalt uutest kohtadest kolooniate eemaldamiseks." 

See tähendab, et Keskkonnaamet ei andnud vallavalitsusele nõusolekut nii laiaulatuslikuks tööks. 

Vallavalitsus tutvus teiste omavalitsuste kasutatud meetoditega pesade eemaldamiseks, mis on paraku alati nurjunud. Kuna soovisime siiski probleemile lahenduse leida, võtsime katsetuseks väiksema ala, et vaadata, kuhu vareslased suunduvad, kui neid järjepidevalt tõrjuma asuda. 

Pesade eemaldamiseks küsiti uus luba kõige hädavajalikumale kohale: Elva linnas, Elva gümnaasiumi Puiestee tänav 2 ja Nooruse 10 katastriüksustel. 

Keskkonnaamet andis oma nõusoleku pesade eemaldamiseks tingimusel, et pesasid eemaldatakse järjepidevalt (kui eemaldatud pesa asemele on ehitatud uus, tuleb see kohe eemaldada), ning pesade eemaldamise tulemuslikkusest teavitatakse Keskkonnaametit. Pesad, kust leitakse lindude mune, hävitada ei tohi ning need pesad säilitatakse.   

Elva vallavalitsus tellib pesade eemaldamise arboristidelt. Tööde teostamise aeg sõltub ilmastikust, kuid tööd algavad orienteeruvalt 22.03.2021.   

Miks vareslased linna tulevad? 

  • Mitmekesine toiduvalik (lahtised prügikastid ja mahavisatud toidujäätmed); 
  • Lai elupaikade valik (suurte õõnsustega pargipuud ja katusealused); 
  • Puuduvad looduslikud vaenlased. 

Linnud ei tee inimestele otseselt kahju peale ümbruse reostamise oma väljaheidetega ja õhtuste kogunemiste käigus põhjustava müraga. 

Vareslaste tõrjumiseks linnakeskkonnas ei ole väga suure ulatusega ja pikaajaliselt mõjusalt toimivaid meetodeid. Ka pesade ja munade eemaldamisel või kahjustamisel ei ole olulist mõju, sest pesad või kurnad taastatakse kiiresti ning lärm ja inimese häirimine võib isegi suureneda. Puude hulga vähendamisega ei ole elanikud nõus. Pesade eemaldamisel peab arvestama, et linnud on järjepidavad ning ehitavad paari päevaga uue pesa, mistõttu tuleb pesasid eemaldada lühikese aja jooksul väga tihti. 

Lindude rikkalik toidubaas on enamjaolt inimtekkeline: prügimajandus, koerte-kasside toidunõud, lindude toitmine jne. 

Looduskaitseseaduse § 58 lõike 8 järgi võib keskkonnaamet lubada liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil linnumunade korjamist ja kahjustamist või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aasta läbi laskmist või püüdmist, kui see on vajalik elanikkonna ohutuse huvides, lennuohutuse tagamiseks, põllukultuuride kahjustamise vältimiseks, loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse ning looduslike elupaikade säilitamise huvides. 

Loodus toimib ratsionaalselt ja ressursse säästvalt. Luues lindudele ja loomadele turvalisi ja küllusliku toitumisvõimalustega keskkonna, võime olla kindlad, et meie igapäevaellu tekivad kaaslased, kellega meil tuleb paratamatult leppida ja kes meie elukeskkonda tegelikkuses rikastavad, isegi kui me esmapilgul seda nii ei näe. 

Mida saate teha vareslaste tõrjumiseks? 

  • Ärge jätke biojäätmete kompostikaste avatuks (sulge need kaanega, et linnud ei pääseks juurde). 
  • Ärge toitke! 
  • Viige pärast lemmikloomade toitmist toidukausid siseruumi, et vältida vareslaste kogunemist. 
  • Jälgige, et linnud ei pääseks ületäitunud segaolmejäätmete konteineritele ligi (ületäitumise korral hoiusta jäätmeid kinnises ruumis). 
JUHTIMINE
Esmaspäeval, 8. märtsil osalesid abivallavanemad Marika Saar, Kertu Vuks ja Maano Koemets foorumil “Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat”. Foorumil olid ettekanded, mis vaatasid kohaliku omavalitsuse ajalukku ja tulevikku. Paneeldiskussioon toimus teemal „Riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete arengust“, kus arutleti järgmiste küsimuste üle: milliste eesmärkide saavutamisele (eelkõige regionaalse arengu osas) peaksid maakonna strateegiad kaasa aitama; mis on nende mõte tänases strateegilise planeerimise süsteemis?; kuidas KOVid saaksid "isiklikest huvidest" aste kõrgemale tõusta ja strateegias planeerida reaalselt KOVide üleseid (piirkondlikke) teemasid?; kuidas riik ja erinevad poliitikavaldkonnad näevad oma strateegilises planeerimises maakonna (regionaalsete) strateegiate rolli?; kas nende roll kasvaks/kahaneks kui strateegiad koostataks suuremas regioonis kui maakond?; kuidas tuleks korraldada maakondlike/regionaalsete strateegiate elluviimise rahastamine (sh EL vahenditest), et tagada nendes kirjapandu? 
PLANEERING

H. Raudsepa 3 ja Peedu ravikodu detailplaneeringute avalikud arutelud lükkuvad edasi 

Elva vallavalitsus otsustas 9. märtsi istungil lükata edasi H. Raudsepa 3 kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu ja Vapramäe 9//11//13 (Ravikodu) detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu. 

Seoses Vabariigi Valitsuse seatud piirangutega on avalike ürituste ja koosolekute korraldamine alates 3. märtsist 2021 keelatud. 

Detailplaneeringute avalikud arutelud korraldatakse pärast erakorraliste asjaolude äralangemist ning arutelude toimumisest antakse teada Elva valla infokanalites. 

Lisainfo planeeringute kohta leiate: www.elva.ee/planeeringud

Lisainfo: 
Maarika Uprus, planeeringuspetsialist 
maarika.uprus@elva.ee

TURISM & ETTEVÕTLUS
Neljapäeval, 11. märtsil kohtusid Marika Saar, Kertu Vuks, Merilyn Säde ja Hemminki Otstavel Brand Manualiga, kes on SA Elva Kultuur ja Sport lepingupartner Elva kui turismisihtkoha brändi loomisel.   Hemminki tutvustas Brand Manualile Elva valla tähtsamaid turismiobjekte ning sellele järgnes arutelu ja infovahetus. 
Reedel, 12. märtsil osales Kertu Vuks uuringu “Tartumaa ettevõtluse turgiteenused” juhtrühma arutelul. Kohtumisel tutvustas lepingupartner Cumulus ja Civitta ühismeeskond protsessi edasist käiku ning töötubades arutleti ettevõtlusvaldkonna väljakutsete üle, sh nii kohaliku omavalitsuse, maakondliku arendusorganisatsiooni kui ka tugiteenuseid pakkuva organisatsioonist lähtuvalt.  
VARIA

Rannu ja Konguta postipunktid on 12. märtsist ajutiselt suletud 

Seoses koroonaviiruse levikuga riigis on alates 12. märtsist Rannu ja Konguta postipunktid suletud. Postipunktid on suletud kuni olukorra leevenemiseni. 

Lähim teenindav postkontor asub Elva linnas. Võimalusel soovitame tellida pakid pakiautomaati või kulleriga koju. 

Kui postipunktid otsustatakse taas avada, jagame selle kohta infot kindlasti ka Elva valla kanalites. 

Täname kõiki mõistva suhtumise eest. 

Vallavalitsus jätkab töötajatele haigushüvitise maksmist esimesest päevast 

Elva vallavalitsus jätkab hüvitise maksmist haiguslehe esimesest päevast vallavalitsuse ja hallatavate asutuste töötajatele kuni aprilli lõpuni. 

Elva vallavalitsuse 10.11.2020 korraldusega nr 710 maksti kuni selle aasta veebruarini haigushüvitist Elva vallavalitsuse teenistujatele ja hallatavate asutuste juhtidele ning töötajatele erandkorras juba alates haiguslehe esimesest kalendripäevast. Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning piirata COVID-19 viiruse levikut, otsustati vallavalitsuse 9. märtsi istungil jätkata töötajatele haigushüvitise maksmist esimesest päevast alates.  

Otsus tähendab, et vallavalitsuse teenistujatele ja hallatavate asutuste töötajatele makstakse haigushüvitist alates haiguslehe esimesest kalendripäevast 70% teenistuja ja töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Vallavalitsuse korraldus kehtib 30. aprillini 2021. 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 1.03-7.03.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 1.03.–7.03.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

VALLAVALITSUSE TÖÖKORRALDUS

Elva vallavalitsus jätkab 28. märtsini kaugtööga 

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud täiendavate piirangutega otsustati, et ka Elva vallavalitsus jätkab 28. märtsini kaugtööga. 

See tähendab, et elanikke nõustatakse eelkõige telefoni ja e-kirja teel.  

Ametnikega on võimalik kohtuda vaid erandjuhtudel ja ainult sel juhul, kui ametnikuga on kohtumiseks aeg eelnevalt kokku lepitud. Elva vallamajja ja teenuskeskustesse ei ole võimalik ilma eelnevalt ette registreeritud ajata tulla. 

Sotsiaal- ja terviseosakonna ametnike kontaktid leiate SIIT. Sotsiaaltööspetsialisti, lastekaitsespetsialisti või sotsiaalnõunikuga kohtumiseks tuleb aeg ette registreerida pöördudes ametniku poole kirja või telefoni teel. 

Kõikide ametnike kontaktid leiate SIIT

Erinevaid taotlusi palume esitada e-keskkonnas. Paberkandjal dokumendid palume tuua Elva vallavalitsuse maja ees olevasse eraldi märgistusega postkasti (Kesk 32, Elva) või teenuskeskuste juures olevatesse postkastidesse. 

Piirangutega seotud info ja juhised: https://www.kriis.ee/et

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Kolmapäeval ja neljapäeval, 3.–4. märtsil osales haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm kohalike omavalitsuste haridusjuhtide veebiseminaril. Sel aastal on Haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti linnade ja valdade liiduga valmistanud ette veebiseminaride sarja, vähemasti ühe kord kvartalis. Esimestel veebiseminaridel käsitleti peateemana Kanada haridusteadlase Michael Fullani eesti keeles ilmunud raamatut „Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks”. Seminari juhtis haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt Tallinna ülikoolist.  

Kolmapäeval, 3. märtsil toimus Tartu 2024 Maailmaülikooli projekti meeskonnaga kohtumine, kus osalesid abivallavanemad Marika Saar ja Kertu Vuks. Projekt „Tartu maailmaülikool“ on kogukondlik akadeemia, kus kohtuvad Lõuna-Eesti aktiivsed kogukonnad ning maailma tippteadlased ja kultuuritegelased. Kultuuripealinna aastal korraldavad Tartu maailmaülikool ja nende kohalikud partnerid 14 avalikku arutelupäeva ja Maailmaülikooli konverentsi, mis keskendub konkreetse kogukonna või piirkonna probleemide lahendamisele, kogemusvahetusele ja pikaajaliste plaanide kavandamisele. Arendusprotsessis veab projekti Tartu ülikooli eetikakeskus. Kohtumise eesmärk oli leida võimalikud koostöökohad Elva vallavalitsusega ning võimalusel katsetada pilootprojekti Elva vallas juba enne Tartu 2024 kultuuripealinna aastat.  

Neljapäeval ja reedel, 4. ja 5. märtsil kohtus Marika Saar Tartu 2024 Metsikud Bitid ja ReVogue meeskondadega. Metsikute Bittide kohtumisel osales ka vallaarhitekt Jaanika Saar ning arutasime, kas ja kuhu oleks võimalik tuua ka Elva linnas tükike Metsikute Bittide näitusest, mis paikneb looduses. ReVogue kohtumisel rääkisime jätkusuutliku ja taaskasutatava moekunsti tutvustamisest ja teadlikkuse tõstmisest läbi stilistika ja materjaliõpetuse. Plaan on käivitada kultuuripealinna raames Revogue Autolavka, et see üritus jõuaks võimalikult paljudesse paikadesse Lõuna-Eestis. Lisaks on mõte tegeleda käsitööõpetajate ja lasteaiaõpetajate koolitamisega, et pakkuda põnevaid võimalusi riiete taaskasutuseks. Mõlema projekti puhul on Elva vald koostöö jätkamisest kindlasti huvitatud.  
Reedel, 5. märtsil osales Marika Saar kultuuristrateegia Kultuur 2030 arutelul. Eesti linnade ja valdade liidu kultuuri ja spordi töörühma liikmetele tutvustati kultuuristrateegia koostamise samme ja plaane ning arutati, kuidas veelgi koostööd tihendada, sest kohalike omavalituste roll kultuuristrateegia ellu viimisel on väga suur.  
Reedel kohtus Marika Saar, kultuuri- ja haridusspetsialistid Veronika Nikolajeva ja Auli Mäesalu Tartu 2024 vabatahtlike meeskonna eestvedajatega. Kohtumise eesmärk oli arutada, kuidas käivitada Lõuna-Eestis vabatahtlike võrgustik, mis aitaks kaasa Euroopa kultuurpealinna raames toimuvate sündmuste korraldamisele. Arutelu peamine rõhk oli noortele suunatud tegevused, et tutvustada neile juba täna tulevikus avanevaid võimalusi.  

Reedel osales Marika Saar Praxise korraldatud raamatukogude fookusrühma arutelul, mille eesmärk oli anda hinnang Kultuuripoliitika põhialusteni 2020. Üle vaadati seniste eesmärkide täitmine ning toodi välja kitsaskohti ja lahendusi tulevikuks.  

Kolmapäeval, 3. märtsil toimus Elva valla noorsootöötajate kohtumine, kus oli peamine teema noorsootöö eesmärkide ja tegevuskava koostamine. Otsustati jätkata tööd töörühmades, mis kohtumisel moodustati. Rühmadele valiti juhid ning lepiti kokku edasine tööplaan. 

SOTSIAAL JA TERVIS
Teisipäeval, 2. märtsil toimus Elva valla perearstide e-kohtumine, kus osalesid abivallavanem Marika Saar ja sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja Milvi Sepp. Kohtumisel arutasime laste rühiprobleemi lahendamiseks programmi loomist. Milvi tutvustas hoolekandeteenuste projekti ja sealhulgas intervallteenuse võimalusi ning lõpetuseks jagasime kogemusi ja arutasime vaktsineerimise teemadel. 
ARENDUSVALDKOND
Esmaspäeval, 1. märtsil toimus Verevi järve rannaala detailplaneeringu arutelu, kus osalesid vallavanem Heiki Hansen, abivallavanemad Kertu Vuks ja Mikk Järv planeeringuspetsialist Maarika Uprus. Rahandusministeerium andis detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiidu ja soovitas täpsustada detailplaneeringu rannaalal üldkasutatava maa sihtotstarvet, lisades ühiskondliku hoone sihtotstarbe osakaalu. Vallavalitsus tegi detailplaneeringus vastava täpsustuse ja suunab kehtestamise eelnõu järgmisele vallavolikogu istungile. 
Neljapäeval, 4. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks arutelul Tartu maakonna arendusorganisatsioonidega. Kohtumisel osalesid Tartu ärinõuandla, Tartu omavalituste liidu, Tartumaa arendusseltsi  ja Tartumaa turismi esindajad. Sven Tobreluts tutvustas TOL-i selle aasta tegevuskava ning arutati ühiste projektide edasisi tegevusi. Pikemalt peatuti #tartumaine kontseptsioonil ning selleks aastaks plaanitud tegevustel. Lisaks tutvustas Sven Tartumaa arengustrateegia uuendamise kavatsust ja sellega seonduvaid analüüse, mis on praegu tööde koostajate valimise faasis.  
VALLAMAJANDUS

Rannu koolis algasid ehitustööd 

Eelmisel nädalal alustati Rannu kooli ehitustöödega, mille peamine rõhk on hoone soojustamisel ja energiatõhususe saavutamisel. Ehitustööd kestavad selle aasta septembrini. 

Tööde käigus vahetatakse välja hoone aknad, soojustatakse fassaad ja põrandad ning paigaldatakse päikesepaneelid. Peale selle rajatakse hoonele uus avar fuajee ning saali kõrvalruumidesse projekteeritakse olmeruumid. 

Lõunapoolsete klasside akendele paigaldatakse fassaadile päikesekaitsesüsteem. Hoonele paigaldatakse uued välisuksed ja rajatakse uued välistrepid. Hoone õuepoolse töökoja sissepääsuesine varikatus rekonstrueeritakse ja peasissepääsu ette rajatakse uus varikatus ja kaldtee. Kogu hoone saab soojustagastusega ventilatsiooni. 

Samuti rekonstrueeritakse tehnosüsteemid (vesi, kanal, elektripaigaldised) ja ühinetakse kaugküttega. Selle käigus likvideeritakse praegune õlikatlaga küttesüsteem ning rajatakse uus soojussõlm. Hoone katusele paigaldatakse 42 kW päikesepaneelidest taristu, mis on ühendatud Elektrilevi võrguga. 

Tööd planeeritakse lõpetada selle aasta septembriks, et Rannu kooli õpilased saaksid uut õppeaastat alustada renoveeritud koolis. Ehitustööd lähevad maksma 1,2 miljonit eurot ja töid teostab OÜ Energia ja Ehitus. 

Ehitustööde ajal tegutseb Rannu kool asenduspindadel Rannu lasteaias, Rannu rahvamajas ja noortekeskuses.  

Rannu koolihoone on ehitatud 1969. aastal ja oli siiani üks viimastest Elva valla koolidest, kus ei olnud suuremat remonti tehtud. 

JUHTIMINE

1. märtsil toimus vallavolikogu istung 

Elva vallavolikogu XXXVIII istung toimus 1. märtsil veebikeskkondades Volis ja Zoom. Päevakorras oli kolm otsuse eelnõu ja neli temaatilist ettekannet. Istungil osales 28 volikogu liiget. 

Elva valla esindajate muutmine Eesti linnade ja valdade liidu üldkoosolekul ja volikogus. Volikogu kinnitas Elva valla esindajad liidu üldkoosolekule: Heiki Hansen, Mikk Järv, Marika Saar, Peeter Laasik ning nende asendusliikmeteks on Maano Koemets, Lea Tuvikene, Kertu Vuks ja Vahur Vuks. Liidu volikogus esindavad valda Maano Koemets ja Heiki Hansen ning asendusliikmed on Peeter Laasik ja Marika Saar. Volitused kehtivad kuni volikogu valimisteni 2021. aasta oktoobris. 

Aktsiaseltsile Emajõe veevärk garantii andmine. Volikogu lubas vallavalitsusel välja anda valla garantiikirja investeeringuprojekti „Mälgi küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja reovee juhtimine Annikoru reoveepuhastisse“ omaosaluse tagamiseks summas 128 263 eurot. Mälgi küla vee- ja kanalisatsioonisüsteem vajab rekonstrueerimist. Emajõe Veevärk esitab Mälgi küla torustiku rekonstrueerimise projekti KIK-i taotlusvooru, mille tähtaeg oli 1. märts. Taotluse juures peab olema ka omavalitsuse garantii omaosaluse tasumiseks. Kuna praegu käib Kentsi paisjärve taastamine koos sinna kuuluva puhkealaga, on vajalik sellegi tarbeks vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamine, mida saab ühendada Mälgi küla projektiga. Projekti abikõlblik osa maksumus on 292 751 eurot, millest omaosaluse moodustab 102 462,85 eurot, mitteabikõlbliku osa (veetorustiku vedamine Kentsi puhkealale) maksumus on 25 800 eurot. Kokku on valla garanteeritav omaosalus 128 262,85 eurot. Projekti kogumaksumus on 318 551 eurot. Vastavalt Emajõe veevärgi aktsionäride lepingu punktile 3.6. emiteeritakse taristu investeeringuteks tehtud investeeringu summast 10% väärtuses aktsiaid ja 90% arvestatakse ülekursina. Sellise tehingu korral emiteeritakse Elva vallale 498 aktsiat, mis suurendab Elva valla osalust aktsiaseltsis ca 0,4% võrra. Praegu on Elva valla omandis 26 457 aktsiat, mis teeb osaluseks 38,5%. Juhul, kui projekt ei saa KIK-st rahastust, lõpeb garantiikirja kehtivus. 

Elva soojus OÜ-le laenu garanteerimine. Volikogu otsustas valla poolt garanteerida OÜ Elva soojuse võetavat pangalaenu Rannu aleviku kaugküttesüsteemi arendamiseks.  Kaugküttesüsteemi arendab välja OÜ Elva soojus (100% Elva vallale kuuluv ettevõte). Osaühing on taotlenud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetust kaugküttesüsteemide investeeringuteks Rannu alevikus. Toetuse suurus on 591 000 eurot. OÜ Elva soojus on korraldanud hanked katlamaja ja soojatrasside ehituseks. Hanke tulemusel maksavad katlamaja ja soojatrassid 1 458 000 eurot. Investeeringu teostamiseks vajab OÜ Elva soojus peale KIK-i toetuse ka pangalaenu. Pankade tingimus laenu andmiseks on garantiikirja olemasolu. Arvestades hanke tulemusi ja KIK-i toetussummat, on vajalik pangalaenu garantiikirja suurus 500 000 eurot. Pangalaenu garantiikiri antakse ajaks, mil Rannu katlamaja on valmis. Seejärel hindab pank varad ümber ning vallapoolne garantii lõpeb. Otsuse järgi antakse vallavalitsusele luba garanteerida OÜ Elva soojuse võetavat laenu 500 000 euro ulatuses Rannu aleviku kaugküttesüsteemide väljaehitamiseks. 

Vallavalitsus tegi ülevaate ühinemislepingu täitmisest. Elva vald on moodustatud 2016. aasta detsembris sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemislepingu kehtivus lõpeb 2021. aasta oktoobris toimuvate volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisel. Abivallavanem Kertu Vuks andis istungil ülevaate ühinemislepingu täitmisest, mille aluseks oli vallavalitsuse osakonnajuhtide hinnang. Ühinemislepingu täitmist hindab volikogu kord aastas ja tulemused kajastatakse majandusaasta aruandes. 

Tartumaa ühistranspordikeskus tutvustas projekti “Sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimine“. Projekt on suunatud erivajadusega inimeste transpordiks. Elva vald osaleb projektis ja seetõttu tutvustas ühistranspordikeskuse projektijuht Aarne Suits volikogule projekti eesmärki, tegevusi ning selle maksumust. 

Sihtasutus Elva laste- ja perekeskus tegevusülevaade. Sihtasutuse juhataja Esta Tamm tutvustas Elva Laste- ja Perekeskust, selle eelarvet, tegevussuundi ning teenuseid. 

Vallavalitsuse ülevaade. Vallavanem Heiki Hansen tegi istungil ülevaate vallavalitsuse, osakondade ja valla asutuste tööst. 

Istungi protokolli, vastuvõetud otsuste ja ettekannetega saab tutvuda dokumendiregistris.

Istungit saab järelvaadata Elva valla Youtube-i keskkonnas. 

 
Neljapäeval, 4. märtsil toimus vallavalitsuse sisekontrollisüsteemi loomise arutelu. Tegemist oli järjekordse töökoosolekuga, mille eesmärk on luua Elva vallavalitsusele sisekontrollisüsteem ning leppida kokku tegevused järgnevateks aastateks. Enne süsteemi laiemale ringile tutvustamist on vajalik veel mõned täiendavad töökoosolekud.  
 
Neljapäeval, 4. märtsil osales abivallavanem Marika Saar KOV teenustasemete nõukoja töös, kus keskenduti portaali minuomavalitsus.ee rollile nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka elanike vaatest ning arutasime, milline võiks olla portaali väärtuspakkumine kohalike omavalitsuste jaoks. samuti rääkisime võimalikest uutest kriteeriumitest, mida tulevikus hinnata.  
VARIA

Aakre lasteaed-algkooli arengukava ootab ideid 

Aakre lasteaed-algkool koostab uut arengukava perioodiks 2021-2023. Dokumendi koostamiseks on vajalik teada kõigi huviliste: laste, lastevanemate, töötajate, aga ka kogukonnaliikmete, vilistlaste, koostööpartnerite jpt lasteaed-algkooli käekäigust huvitatute arvamust, kuidas võiks asutus edasi liikuda.  

Selleks palutakse kõigil huvilistel panustada küsimustikku, mille leiate SIIT. Vastuseid oodatakse 10. märtsini 2021. Küsitlus on anonüümne. 

Lisainfo: 
Liina Laaser, Aakre lasteaed-algkooli direktor 
liina.laaser@aakre.edu.ee

Arbi järve platvormi noortekohvik ootab nime 

Arbi järve platvormi ärimooduli rentnikud soovivad sel suvel avada kohviku, mida juhivad koolinoored. Kutsume kõiki üles pakkuma kohvikule nime. Samuti on võimalik noortel anda endast juba praegu märku kohvikuprojektis osalemiseks. 

Oma nimesoovitusi saab välja pakkuda kohviku Facebooki leheküljel ja nimepakkumisi oodatakse 14. märtsini. 

Suvel avatava kohviku idee seisneb selles, et kohvikut juhivad noored ise. „Noortekohviku idee sündis meie pere noorte soovist pakkuda oma lemmikretsepte ja põnevaid toiduideid laiemale publikule. Loomulikult ei olnud sealjuures vähem tähtis saada ettevõtluskogemus ja teenida suvel ka päris oma taskuraha," rääkisid Kätrin Karu-Lavits ja Priit Lavits. Nii räägiti ära vanemad, kes on nüüdseks kokku kutsunud veel teisigi oma ala asjatundjaid, et noortele kohviku avamiseks vajalikke oskusi õpetada ja nad võimalikult hästi suviseks hooajaks ette valmistada. 

Plaanis on korraldada mentorprogramm, kuhu kaasatakse kokku kuni 30 noort. „Sooviavaldusi juba koguneb, mis näitab et noorte huvi ettevõtluse ja kohviku pidamise vastu on märkimisväärne," sõnas Priit Lavits. 

Arbi järve platvormil asuvas kohvikus hakkavad tööle peamiselt koolinoored, kes läbivad kevadel mentorprogrammi, mis õpetab samm-sammul toitlustuskoha rajamiseks vajalikke oskusi. „Mentorite käe all koostatakse menüü, õpitakse turundust, eelarvestamist, seadusandlust ja kõike, mis vaja, et seejärel juba läbi praktika õppida suvise söögikoha tegemist," kirjeldas Kätrin Karu-Lavits. 

Elva valla aktiivsed noored avavad Arbi järve rannakohviku selle aasta mais. Kohviku juures hakkab tegutsema ka spordivarustuse rent, mis jääb avatuks kuni sügiseni. Praegu käib kiire töö mentorprogrammi ettevalmistamisega ja projektile toetajate leidmisega. Selline projekt ei sünni ainult heast tahtest, vaid vajab ka investeeringut seadmete, mööbli ja muude tarvikute soetamiseks ning mentorite kaasamiseks. Siin loodavad projekti eestvedajad leida ka kohaliku kogukonna tuge, et noortele tuul tiibadesse anda. 

Kõikidel noortel, kes soovivad noortekohviku projektis kaasa lüüa, palutakse endast märku anda kas Facebooki kaudu või kirjutades e-aadressile kohvik.elva@gmail.com

Lisainfo: 
Kätrin Karu-Lavits, tel 5567 1598 
Priit Lavits, tel 503 0353 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Näitan: 1-5
Elemente lehe kohta 5
of 32
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid     Esmaspäev,   12 .   aprill
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev,  5 . aprill 2021 Kell
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev,   2 9 .   mä r ts  202 1
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4