« Tagasi

Elva vallavalitsuse nädalakiri 29.03-4.04.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 29.03.–4.04.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Esmaspäeval, 29. märtsil osales haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm projekti ”Sport koolis” tutvustavas infotunnis. Eesti Olümpiakomitee on käivitamas pilootprojekti, mis on suunatud laste liikumisharjumuste kujundamiseks. Eesmärk on tutvustada esimeste klasside õpilastele võimalikult palju erinevaid spordialasid ning toetada mitmekülgsete liikumisoskuste kujunemist ja selle omandamist. Projektiga saavad 1. klasside õpilased lisaks riiklikus õppekavas olevatele liikumistundidele valida 2-4 sporditundi nädalas, mida korraldavad kvalifitseeritud treenerid. Projekt käivitatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Olümpiakomitee rahastab projekti juhul kui omavalitsus panustab vähemalt sama palju kui EOK. Pilootprogrammi raames rahastatakse 2021. aastal ühes maakonnas ühte kooli, kuid ambitsioonid on suuremad. Elva gümnaasium on osalenud eduka näidiskoolina selles projektis juba sel õppeaastal.  

Teisipäeval, 30. märtsil osales abivallavanem Marika Saar Tartu 2024 programmiliini Sound of Souls, mille eesmärk on kontsertrännak ehk väljasõidud erinevatesse Tartumaa ja lähiümbruse pühapaikadesse ning unustatud kohtadesse. Korraldamisele tuleb rahvusvahelise mastaabiga muusikafestival, mis tooks erinevatesse Tartu pühakodadesse ja pühamutesse esinema tuntud ja tundmatud elektronmuusikud Eestist ja välismaalt. Kohtumisel osales ka Puhja seltsimaja juhataja Kaja Udso ning rääkisime paikadest, kuhu võiks Elva vallas kontsertrännak tulla. Esimesena vaadatakse üle Kavilda Ürgoru võimalused.  

Algas lasteaedade rühmade komplekteerimine 

Aprillis algab lasteaedade rühmade komplekteerimine. Elva valla lasteasutustesse on õigus saada lasteaiakoht lapsel alates pooleteise aasta vanusest, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Elva vald. 

Vallas on kehtestatud kaks teeninduspiirkonda: maa- ja linnapiirkond. Elva linna lasteaedadesse saavad eelisjärjekorras koha linna sissekirjutusega lapsed ning maapiirkonna saavad I eelistuseks märkida just maapiirkonnas elavad perekonnad. 

Elva vallavalitsus on liitunud haridusteenuste haldamise infosüsteemiga ARNO. Elva valla ARNO süsteemi saab lapsevanem siseneda ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kõigil lastevanematel on soovitav ARNO süsteemi sisse logida ning enda ja oma lapse andmed üle kontrollida. Süsteemis saab lapsevanem ise avaldust muuta, tagasi võtta ja koha kasutamise lõpetada. Vajadusel on abi ja nõuga toeks valla haridusspetsialist, kelle poole võib alati pöörduda (kontaktid artikli lõpus). 

Aprilli teisel ja kolmandal nädalal komplekteeritakse lasteaedade rühmad ARNO süsteemis olevate andmete ja järjekorra alusel. Teade lasteaiakoha pakkumise kohta edastatakse automaatselt ka lapsevanema e-postile. Palume kindlasti kontrollida üle süsteemis olevad kontaktandmed. Lapsevanem saab lasteaiakoha pakkumise ARNO süsteemis kinnitada või tagasi lükata. 

ARNO veebilehe ja täpsema info rühmade komplekteerimise ja teeninduspiirkondade kohta leiate Elva valla kodulehelt elva.ee/lasteaiakohad

Auli Mäesalu, haridusspetsialist  
auli.maesalu@elva.ee või tel 58864201 

 

Elva vald vabastab lasteaias mittekäivate laste vanemad kohatasust

29. märtsil toimus Elva vallavolikogu e-istung, kus otsustati seoses koroonaviiruse piirangutega Eestis vabastada Elva valla nende laste vanemad lasteaia kohatasust, kelle lapsed ei kasuta teenust ajavahemikus 15. märts kuni 11. aprill. Otsus võeti vallavolikogus vastu 21 poolthäälega. 

Elva vallavanem ja valla kriisikomisjoni esimees Heiki Hansen ütles, et kõik Elva valla lasteaiad ja -hoiud hoitakse avatuna selleks, et neil vanematel, kel on tarvis viia laps aeda või hoidu, oleks see võimalus olemas. "Meie soov on kohatasu vabastamisega motiveerida vanemaid jätma lapsed koju, et vähendada sellega kontakte. Arvet ei esitata neile, kelle laps ei käinud nimetatud perioodil kordagi aias või hoius," selgitas ta ja täpsustas, et arvet ei esitata aprillikuu eest. 

Vallavanema sõnul on lasteaiad- ja hoiud avatud eelkõige neile vanematele, kel ei ole võimalik kaugtööd teha. "Kui juhtub, et erandkorras on sel perioodil vaja laps siiski üheks-kaheks päevaks lasteaeda viia, siis saab teha vallavalitsusele põhjendatud avalduse ning meil on võimalik erandkorras vanem osalustasu maksmisest vabastada või osalustasu määra vähendada," selgitas Hansen.  

"Praegu on näha, et suurem osa vanemaid on leidnud võimaluse lapsed koju jätta. Eelmise nädala lõpus olid Elva valla lasteaedade ja –hoidude kohtadest täidetud 29%." Vallavalitsuse tungiv soovitus on  leida võimalus laste koju jätmiseks. "Koroonaviirusesse nakatunute arv riigis on jätkuvalt kõrge. Igaüks meist saab aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele," toonitas Hansen. 

Elva vallas on kehtestatud lasteaiakohatasu ühes kuus: Aakres 25 eurot, Valgutas, Rõngus, Puhjas, Rannus ja Kongutas 30 eurot ning Elva linnas 45 eurot. 

Elva vallavalitsus otsustas märtsi alguses teha volikogule ettepanek vabastada teenust mitte kasutavate laste vanemad kohatasu maksmisest. Ettepaneku tegemisest teavitati ka valla infokanalites. 

6. aprillil pikendati kohavabastust, selle kohta saab lugeda SIIT

SOTSIAAL JA TERVIS

Aprillikuus toimub üleminek uuele sotsiaaltranspordi korraldusele 

Elva vald muudab aprillikuu jooksul sotsiaaltranspordi korraldust andes selle ülesande Tartumaa ühistranspordikeskusele ning veoteenuseid hakkab osutama OÜ Tartaline. Sotsiaaltranspordi teenuse vajaduse hindamise ja otsuse teeb jätkuvalt vallavalitsus. 

Tegemist on katseprojektiga, mille eesmärk on leida sobiv sotsiaaltranspordi korraldusmudel, mis aitab kaasa erivajaduse, hoolduskoormuse ja toimetulekuraskustega inimeste osalemisele igapäevaelus ning vabastabsotsiaaltöötajad transporditeenuse osutamisest.  

Elva valla abivallavanem Marika Saar ütles, et Elva vallas oli sotsiaaltranspordi teenus väga hästi korraldatud. „Usun, et see jätkub ka peale ümberkorraldusi. Sotsiaaltranspordi teenuse vajaduse hindamise ja otsuse teeb jätkuvalt vallavalitsus, kuid sõite korraldatakse maakonnas keskselt," kirjeldas ta ja lisas, et nüüdsest on olemas dispetšerteenus, mis tähendab, et inimestel on võimalus oma sõite tellida igal äripäeval kell 8–17 ning klientide teenindamine toimub kell 7–19.  

Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu sõnul tähendab see projekt seda, et üle maakonna on kättesaadav selline transporditeenus, mis vastab võimalikult hästi konkreetse sõitja erivajadustele. „Vajadusel abistatakse sõitjat transpordivahendile saamisel, teenust saab kasutada ratastooli või liikumisraskustega sõitja ning samuti on valmidus raamitranspordiks," selgitas ta. Kui see on vajalik ja eelnevalt teada, tagatakse ka tõstjate abi ning erivajadusega sõitja pääseb transporditeenusele. Ootamatute erijuhtumite korral osutatakse sotsiaaltransporditeenust ka töövälisel ajal. 

Katseprojekti eesmärk on võimalikult paindlikult, vajaduspõhiselt ja mõistliku ressursikuluga luua terviklik üle maakonna toimiv süsteem. Projekti raames töötatakse välja IT-lahendus, mis tõhustab transpordi logistilist planeerimist, läbisõidu arvestust ja aruandlust. 

Kuna tegemist on katseprojektiga, analüüsitakse Aunapuu sõnul jooksvalt teenuse osutamise käigus tekkivaid probleeme ja laekuvat tagasisidet nii sõitjatelt kui ka vedajalt. „Saadud tagasiside edastatakse Sotsiaalministeeriumile, et kavandada ühiselt edasisi tegevusi. Sõitjate rahulolu, mõistlik kulubaas ja projekti õnnestumine on eeldus, et süsteemi vajalikkus oleks teadvustatud riiklikul tasemel ning meie tegevused oleksid jätkusuutlikud," rääkis Aunapuu. 

Elva abivallavanem Marika Saar ütles, et kindlustunnet maakondlikule sotsiaaltranspordi korraldamisele üleminekuks andis ka teiste ühistranspordikeskuste positiivne kogemus, kes on jõudnud seda teenus juba sel viisil korraldada. „Kindlasti tuleb lähikuudel ette ka segadust, nagu ikka uute asjade korraldamisega, kuid palun varuda kannatust. Alati võib pöörduda nõu ja abi saamiseks oma piirkonna sotsiaaltööspetsialisti või sotsiaalnõuniku poole." Saar loodab, et pilootprojekti tulemusena leiab ka riik edaspidi täiendavaid ressursse sotsiaaltranspordi korraldamiseks, kuid omaette väärtuseks peab ta ka maakonna omavalitsuste koostöökogemust sotsiaalteenuse korraldamisel.  

Maakonna ühtne hinnakiri kergitas Elva valla sisest transpordi hinda kuni paari euro võrra, kuid Tartusse sõitmise hind langes. „Omavalitsusel on õigus hinnakirjas teha soodustusi ning selleks tuleb pöörduda Elva valla sotsiaal- ja terviseosakonda," lisas Saar.  

Kõigile sotsiaaltranspordi kasutajatele on sel teemal edastatud ka infolehed.  

Sotsiaaltransport on oluline teenus, millest sõltub ka teiste teenuste kättesaadavus ning seega on selle korraldamine üks riigi prioriteet. Pikas plaanis on lõppeesmärk, et teenuse abil on suurenenud nende inimese tööjõuturul osalemine, kes peavad täna lähedasi hooldama.  

Projekt on algatatud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi meetmest "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse „Eakatele, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused". Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfond, 15% on kohalike omavalitsuste omaosalus.  

Katseprojekt kestab kaks aastat ning projektiga on ühinenud kõik Tartumaa omavalitsused, välja arvatud Tartu linn.  

Lisainfo teenuse kohta leiab valla kodulehelt: https://www.elva.ee/sotsiaaltransporditeenus

Lisainfo: 
Marika Saar, abivallavanem 
marika.saar@elva.ee või tel 522 7013 

 
Kolmapäeval, 31.märtsil osales Milvi Sepp Tartumaa valdade sotsiaalvaldkonna juhtide kokkusaamisel. Külalised olid Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu ja projektijuht Aarne Suits, kes rääkisid sotsiaaltransporditeenuse üleandmisest valdadele. Liikumise Kodukant juhatuse liige Eha Paas tegi ettekande vabatahtlike kaasamise võimalustest hoolekandes.  Tartumaa omavalitsuste liidu haridusnõunik Kairi Vasemägi rääkis TOL-i tegevustest haridusvaldkonnas ja Kammeri Kooliga seotud projektist.  
JUHTIMINE


29. märtsil toimus vallavolikogu istung


Elva vallavolikogu XXXIX istung toimus 29. märtsil veebikeskkonnas. Istungi päevakorras oli seitse otsuse ja üks määruse eelnõu. Kaks päevakorrapunkti olid ettekanded. 

Aktsiaselts Emajõe Veevärk tegevusülevaade. Aktsiaseltsi juhataja Andres Aruhein andis ülevaate aktsiaseltsi tegevusest ja tulevikuplaanidest. AS Emajõe Veevärk on omavalitsustele kuuluv äriühing, mille aktsiatest kuulub 38,7% Elva vallale. AS Emajõe Veevärk on Eestis kõige suuremal territooriumil tegutsev vee-ettevõte, mis haldab üheteistkümne omavalitsuse 105 asulas ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni objekte, millel on kokku üle 33 000 tarbija. Volikogu liikmed tundsid huvi äriühingu arengusuundade vastu, esitati küsimusi nii laienemise kui ka dividendide maksmise kohta. 

Volikogu kinnitas 2021. aasta I lisaeelarve. Elva valla 2021. aasta I lisaeelarve on koostatud vajadusest korrigeerida riiklike õigusaktidega eraldatud summasid, võtta eelarvesse 2020. aasta eelarves kavandatud, aga lõpetamata jäänud tegevused ning võtta eelarvesse 2020. aasta eelarve sihtotstarbelised jäägid, nõuete ja kohustuste muutused ning likviidsete varade jääk. 2021. aasta I lisaeelarve maht on 6 651 861 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 266 538 euro võrra ja kulud 1 048 781 eurot. Investeerimistegevuse kulude eelarve suureneb kokku 5 134 376 euro võrra. 

Volikogu kehtestas Elva linnas Verevi järve rannaala detailplaneeringu. Detailplaneering algatati vallavolikogus 2018. aasta juunis. Detailplaneeringu eesmärk on luua õiguslik alus Verevi järve rannaalal supelranna väljaarendamiseks ja seni kehtivast suurema ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu kehtestamise järel on võimalik alustada Tartu mnt 16 krundile avalikkusele suunatud aasta läbi kasutuses olev mitme funktsiooniga hoone (rannahoone/ujula/spaa) rajamise ettevalmistamisega. Detailplaneeringu materjalid ja korduma kippuvad küsimused SIIN

Volikogu nõustus keskkonnaloa andmisega AS-ile Tootsi Turvas Ulila II turbatootmisala avamiseks. AS Tootsi Turvas taotleb Ulila II turbatootmisala mäeeraldist seoses vajadusega säilitada piirkonnas olemasolev tootmisvõimsus ning seda suurendada. Tegevuskohaks on Ulila II turbatootmisala katastritunnusega (60502:004:0035) ja Laeva metskond 11 (60502:004:0036). Ulila II turbatootmisala mäeeraldise pindala 127,75 ha ja teenindusmaa pindala 148,39 ha. Mäeeraldise piirides on seisuga 31.01.2012 vähelagunenud turba aktiivset tarbevaru 201 tuhat tonni, millest kaevandatavat varu on 201 tuhat tonni ja hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru on 579 tuhat tonni, millest kaevandatavat varu on 535 tuhat tonni. Keskkonnaloaga on lubatud maksimaalselt kaevandada 31 tuhat tonni aastas ja loa kehtivusaeg on 30 aastat. Maavara kavandatakse kasutada põllumajanduses ja energeetikas. 

Volikogu otsustas vabastada lapsevanemad ajutiselt kuuks ajaks koolieelse lasteasutuse kohatasu maksmisest. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. märtsil üle Eesti ranged piirangud seoses Covid-19 viiruse levikuga. Volikogu otsuse alusel on lapsevanemad kohatasu maksmisest vabastatud 15. märtsist kuni 11. aprillini juhul, kui laps ei ole selle perioodi jooksul kordagi lasteasutuses käinud. Sama põhimõte laieneb ka Elva vallas tegutsevatele lastehoidudele. See tähendab, et nende laste, kes teenust ei kasuta, vanematele ei esitata aprillikuu eest lasteaia või -hoiukohatasu arvet. Vallavalitsusel on õigus vabastuse aega pikendada. 

Elva linnas Tamsa tee 4 kinnistu kasuks servituudi seadmine. Elva linnas Tamsa tee 4 asuva kinnistu omanik esitas Elva vallavalitsusele 04.02.2021 avalduse teeservituudi seadmiseks, tagamaks juurdepääsu kinnisasjale. Elva vallavara eeskirja järgi võib vallavara koormata isiku nõudel ja kasuks põhjendatud juhul. 1994. aasta maareformiga on Tamsa tee 4 majapidamisele jäänud juurdepääsutee maaüksuse koosseisu arvamata. Servituut seatakse Elva linnas, Tamsa tee 4 (katastritunnus 17004:006:0001, sihtotstarve elamumaa) kinnistu kasuks, suurusega ligikaudu 60,99 m². Koormatav Tamsa tee 4a kinnisasi kuulub Elva vallale (katastritunnus 17001:001:0201), sihtotstarbega üldkasutatav maa. Teeservituut seatakse tasuta ning tähtajatult. Tee hooldamine ja korrashoid jääb tee kasutaja kanda. 

Volikogu otsustas omandada kinnistu. Elva linnas asuv J. Kärneri 10a kinnistu on vallale vajalik maa-ala J. Kärneri tänavalt juurdepääsuks vallale kuuluvale kinnistule J. Kärneri tn 12a, kus asub kuur ja kasutusest väljas olev pumplahoone koos puurkaevuga. Elektrilevi OÜ nõukogu 21.12.2020 koosoleku protokolli alusel on olemas nõusolek kinnistu J. Kärneri tn 10a võõrandamiseks vallale hinnaga 180 eurot. Vallal tuleb tasuda ka kinnistu omandamise kulud (notari tasu ja riigilõiv). 

Kinnisasja otsustuskorras valla omandisse taotlemine. Otsuse kohaselt taotleb Elva vald endale Väike-Rakke külas asuva Rajaratta kinnistul asuvat juurdepääsutee koos teenindusmaaga. Rajaratta kinnisasi on riigi omandis, kinnisasja valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maa-amet on andnud teada, et kavandab Rajaratta kinnisasja võõrandamismenetluse algatamist. Rajaratta kinnistul asuv tee on jalakäijatele ja jalgrattaga sõitjatele avalik ja tagab ligipääsu Võrtsjärve kallasrajale. Teele on seatud ka kahele erakinnistule juurdepääsu tagav reaalservituut. Selleks, et vältida tee aluse maa eraomandisse võõrandamist, teeb Elva vald Maa-ametile ettepaneku Rajaratta kinnisasja jagamiseks ning jagamise tulemusena tekkiv teealune kinnisasi taotleda valla omandisse. 

Volikogu otsustas võõrandada Elva linnas Tartu mnt 1-2 korteriomandi. Elva linnas Tartu mnt 1 kinnistul asub seni säilinud Elva linna vanim hoone, mis on ehitatud 1837. aastal (oli Uderna postijaama postipoiste elamu). Selles on kaks korteriomandit, millest üks (registriosa nr 2365304, eluruum nr 2) kuulub Elva vallale. Hoone on tehniliselt halvas seisukorras ja vajab põhjalikku remonti. Halva seisukorra tõttu arvati 1997. aastal endine Uderna postijaama postipoiste elamu mälestiste nimekirjast välja. Elva vallavolikogu tegi 1.02.2021 otsuse nr 215 omandada vallale endise omaniku pärijalt elamus ka korteriomand nr 1. Nii oleks saanud vald kinnistu ainuomanikuks. Pärijaga aga ei saavutatud kokkulepet ja ta võõrandas märtsikuu alguses temale kuulunud korteriomandi. Vallale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks korraldab vallavalitsus enampakkumise. 

Vallavalitsuse ülevaade. Vallavanem Heiki Hansen tegi istungil ülevaate vallavalitsuse, osakondade ja valla asutuste tööst. 

Istungi protokolli, vastuvõetud otsuste ja ettekannetega saab tutvuda dokumendiregistris.

Istungit saab järelvaadata Elva valla Youtube-i keskkonnas

 
Kolmapäeval, 31. märtsil osales vallavolikogu esimees Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve ühendus koosolekul ja osales meetme “Konkurentsivõimeline ettevõtlus” hindamiskomisjoni töös. Hindamisel oli 13 projekti. 
ARENDUSVALDKOND

Esmaspäeval, 29. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks Arukate külade programmi tegevuste arutelul. Arukate külade programmis osalevad Tartumaalt Luunja vald ja Ulila alevik. Programm on külakogukondade arendusprogramm, mis stardib selle aasta juunis. Arukate külade arenguprogrammiga viiakse läbi järgmised tegevused: korraldatakse temaatilised strateegiapäevad strateegia koostamiseks; viiakse ellu piloottegevused (iga küla viib ellu vähemalt ühe strateegia raames välja töötatud piloottegevuse) ning lisaks toetavad külade eestvedajaid mentorid. Programmi kohta saab lähemalt lugeda siit.

 

Elva vallavolikogu kehtestas Verevi järve ranna-ala detailplaneeringu 

29. märtsil toimus Elva vallavolikogu e-istung, kus kehtestati Elva linnas Verevi järve ranna-ala detailplaneering. Otsus võeti vallavolikogus vastu 14 poolthäälega. 

Detailplaneeringu kehtestamise eesmärk oli luua õiguslik alus Verevi järve ranna-ala supelranna väljaarendamiseks ja ehitusõiguse määramiseks.   

Elva abivallavanem Kertu Vuks selgitas, et detailplaneeringu kehtestamine annab võimaluse ehitada Tartu mnt 16 krundile avalikkusele suunatud aasta läbi kasutuses olev mitme funktsiooniga hoone, näiteks rannahoone koos ujula või spaaga. „Detailplaneering on läbinud kõik menetlusetapid ehk planeering on volikogus vastu võetud, see on olnud avalikul väljapanekul arvamuste esitamiseks, toimunud on ka avalik arutelu, mille järel planeeringut täiendati," selgitas Vuks. Peale selle kiitis rahandusministeerium detailplaneeringu heaks selle aasta 22. veebruaril. 

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada multifunktsionaalne rannahoone, mis võimaldaks selle kasutamist aasta läbi. 

Detailplaneeringuga vähendatakse hoonestusala ulatuses Verevi järve kalda ehituskeeluvööndit, mistõttu on tegu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 

Detailplaneeringuga korrastatakse ka parkimiskorraldust. Nimelt on planeeringuga kavandatud 89 aasta läbi kasutatavat parkimiskohta Järve tänava äärde, Tartu maantee järvepoolsele küljele ja Järve tänava parklasse. Peale selle luuakse 66 hooajalist parkimiskohta Tartu maantee parkmetsapoolsele küljele. 

Detailplaneering näeb ette sademeveesüsteemi rajamist Tartu mnt ja Järve tänavale. Sademevesi puhastatakse vastavate puhastussüsteemidega. 

Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisaluse pind 2120 m2.  

Verevi ranna-ala jääb avalikku kasutusse. 

Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga.  

Verevi rannaala detailplaneeringu küsimused ja vastused  

Seoses 29. märtsil vallavolikogus kehtestatud Verevi rannaala detailplaneeringuga, oleme kokku pannud peamiselt küsitud küsimused ja nende vastused.  

1. Miks ei kavandata Verevi randa ainult rannahoonet? 

Verevi järve rannaalal paiknevad erinevad randa teenindavad hooned, mis on tugevalt amortiseerunud ning ei paku supelrannas tänapäevaseid vaba aja veetmise võimalusi. Enne detailplaneeringu algatamist kaaluti ka ujula paiknemise võimalikke asukohti Elva linnas. Kuna Verevi ranna maa-ala kuulub munitsipaalomandisse, valiti rannahoone/ujula rajamise alaks Verevi järve rannaala. 

Ebaotstarbekas on rajada ainult rannahoone funktsiooniga hoonestust, sest enamuse aja aastast seisab hoone kasutuseta. Seetõttu on mõistlik kavandada mitmefunktsiooniline hoone, mida saab kasutada ka väljaspool rannahooaega. 

2. Kas kogu ranna-ala ehitatakse täis? 

Ei. Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisalune pind 2120 m². 

3. Kui suurt hoonet ranna-alale kavandatakse? 

Tartu maantee poolses küljes on hoone maksimaalne kõrgus ca 10,3 m (hinnanguliselt 2 maapealset korrust). Kavandatav hoone asub suure langusega alal ja järve suunas tekib hoone astmeline langemine. Hooneosade kõrgused on paika pandud absoluutkõrgustega ja hoonestusala jagatud neljaks ehitise suurima lubatud kõrgusega tsooniks. Hoone astmelisust kirjeldava joonise leiad: https://www.elva.ee/verevi-jarve-ranna-ala-detailplaneering

4. Kas randa ehitatakse betoonist hall kastikujuline hoone? 

Ei. Detailplaneeringu seletuskirjas on esitatud detailplaneeringu eskiisi illustreerivad vaated. Illustreerivatel piltidel kujutatud „hall kast" ei iseloomusta kavandatavat hoonet, vaid näitab planeeringualale kavandatava hoonestuse asukohta ja selle ligikaudset ruumilist mahtu. 

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on sätestatud, et Verevi rannaala on arhitektuurivõistluse nõudega ala. See tähendab, et hoone parim arhitektuuriline lahendus selgitatakse välja võistlustööga. Detailplaneeringus tuuakse põhijoonisel, seletuskirjas ja illustratsioonide abil välja planeeringuala ehitusõigus (hoone lubatud kõrgus, krundi sihtotstarve, lubatud hoonete arv jms), mis on võistluse alus. 

5. Kas rand jääb avalikku kasutusse? 

Jah. Elva linna kehtivas üldplaneeringus on kirjas, et Verevi rannaala on ettenähtud avalikult kasutatava piirkonnana inimestele puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatiste ja rannahoonega. Seda võimalust ei võeta kelleltki ära, rannaala jääb avalikku kasutusse ning seda ei muudeta ärimaaks. Rannaala kasutamise otstarve on 90% ulatuses üldkasutatav maa ja 10% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa. 

6. 29. märtsil 2021 kehtestati vallavolikogus detailplaneering. Mis saab edasi? 

Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga. 

7. Mis saab Verevi rannaalal varasemalt kehtestatud detailplaneeringust? 

Kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kehtis rannaalal Elva linnavolikogu kehtestatud Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneering, mille järgi võis randa ehitada kuni 400 m² suuruse rannahoone. See detailplaneering muutus kehtetuks. 

Lisainfo selle detailplaneeringu kohta, rohkem küsimusi ja selgitusi alati ka valla kodulehelt: https://www.elva.ee/verevi-jarve-ranna-ala-detailplaneering

TURISM & TURUNDUS
Teisipäeval, 30. märtsil osalesid abivallavanemad Marika Saar ja Kertu Vuks, kommunikatsioonijuht Merilyn Säde ja turismijuht Hemminki Otstavel Brand Manuali töötoas. Brand ManualI meeskond andis tagasisidet Elva valla praeguste infokanalite visuaalsele poolele ning tegi ettepanekuid, mismoodi võiks turundusele edaspidi läheneda. Samuti vaadati üle Elva kui turismisihtkoha persoonad ning väljakutsed ja võimalused. 
Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid     Esmaspäev,   3 .   mai  
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 26. aprill 2021 Kell
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid     Esmaspäev,   1 9 .   aprill
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4