« Tagasi

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 11.11.-17,11.2019

 

 

 

 

 

 

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 11.11.-17.11.2019

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses! 

 

 

HARIDUS, KULTUUR JA NOORSOOTÖÖ

Kolmapäeval, 13. novembril toimus Rannu Rahvamajas Elva valla noortekonverents #kriis, kus osales ligi 100 Elvas elavat noort koos õpetajate ja noorsootöötajatega. 

Konverentsi avasid Konguta Lavalapsed, kes esitasid katkendi Kristiina Jalasto näidendist #kaotamindära. Etendus sobitus hästi konverentsi teemaga, sest see rääkis arvutimängudest, internetiturvalisusest ja peresuhetest. 

Elva Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Irena Lümat rääkis noortele KiVa programmist, millega osad Elva valla koolid on liitunud ning mille eesmärk on vähendada kiusamist koolis. Statistika järgi satub kiusamise ohvriks iga viies laps. Tema võttis kiusamise kokku nii, et see on korduv ja tahtlik kellegi kahjustamine, kus ohver ei saa ennast kaitsta. 

Noorsootöötaja Aire Tamm rääkis noortevahelisest kiusamisest ning andis mõtteid, mida saaksid noored ise ära teha, et kiusamist oleks vähem. Muide, kiusamine on ka see, kui noort ei võeta oma gruppi. Aire tõi tõi välja ka kiusamisega seotud müüte. Näiteks, et see on noorte omavaheline asi ja nad peavad seda ise lahendama. Kui kahe võrdse noore vahel on konflikt, siis võib selle jätta nende endi lahendada, kiusamise korral peab aga sekkuma täiskasvanu. Aire kutsus ka noori üles olema ise hoolivamad ja tähelepanelikumad kaasõpilaste vastu ning märkama abivajajaid. 

Rõngu Rahvamaja juhataja ja noorsootöötaja Mari-Liis Vanaisak rääkis oma kogemusest kriisiolukorras. Ta rääkis oma loo eneseleidmisest ning innustas noori, kes on kriisis, astuma esimest sammu elamisväärse elu suunas.  

Noored Robin Paring ja Karin Väljaots rääkisid sellest, kuidas muusika peletab kõik maailma mured. Näiteks ütlesid nad, et muusikaga tegelemine aitab end välja elada ning see loob ka uusi tutvusi ja suhteid. Paring ja Väljaots andsid noortele soovitusi, kuidas muusikaga tegelema hakata. Nende sõnum teistele noortele oli seegi, et tuleks leida endale ükskõik mis hobi, peaasi, et ei jääks niisama aega viitma. Näiteks julgustas noorsootöötaja ja treener Kristjan Moorast noori spordiga tegelema. 

Ettekannete vahepeal oli noortele mitmeid üllatuslikke vahepalu. Muusikalise vahepalana astus üles Gretten Gelis Vesso. Päevajuht Marek Meki eestvedamisel said kõik osalejad kaasa teha ühe lõbusa kohtingumängu ja rahalise võidufondiga õnneloto. Konverentsi lõpuosas tutvustati Elva valla järgmisesse noortevolikokku kandideerijaid, keda on sel korral kokku üheksa. 

Konverentsi korraldasid Elva Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond koostöös noorsootöötajate ja noortevolikoguga. Aitäh sponsoritele ja vabatahtlikele, kes aitasid konverentsi korraldada! 

Konverentsil osalenute positiivne tagasiside annab kinnitust, et taolise sündmuse järele on vajadus olemas. Kui soovid, et just Sinule hingelähedane teema leiaks järgmise aasta noortekonverentsil kajastamist ning kõlapinda, siis saada oma mõtted Elva Vallavalitsuse kultuurispetsialistile aadressil margit.kink@elva.ee

 

 

 

Kolmapäeval osalesid Marika Saar ja Margit Kink Tartumaa kultuuristrateegia 2035 tutvustamisel.

Tegemist on üle aasta kestnud protsessi kulminatsiooniga, mis aitab seda eesmärke kultuuritegevuse korraldamiseks kogu Tartumaal. Strateegias keskendutakse neljale olulis

male eesmärgile: tugevate ja motiveeritud eestvedajate ja juhendajate pealekasv, kultuurivaldkond on väga tihedalt seotud teiste valdkondade arengutega, kultuurielu elujõulisuse tagavad tugev kohapealne omaalgatus ja aktiivsed kogukonnad, Euroopa kultuuripealinna potentsiaali maksimaalne kasutamine. 

 

 

 

 

 

 

13. novembril toimus Elva valla lasteaedade, koolide ja huvikoolide hoolekogude esindajate teine seminar, kus osalesid Mare Tamm ja Liis Lehiste. Seminaride eesmärk on hoolekogu liikmeid võimestada, innustada kaasa mõtlema ning tõsta nende motivatsiooni. 

Esimene kohtumine toimus selle aasta veebruaris meeskondade treeneri ja strateegianõustaja Martin Tiidelepa osalusel. Ühiselt arutleti selle üle, kas lapsevanem mõistab praeguse kooli eesmärke ja kuidas kaasata lapsevanemaid lasteaia ja kooli protsessidesse. Tõdeti, et hoolekogu saab kaasa aidata majade arendamisel, tegevuste planeerimisel ja info jagamisel. Tänases koolis hindavad õpilased ja õpetajad eriti vaimse keskkonna kvaliteeti, milleks on heaolu ja koolirõõm. 

Novembrikuist aruteluõhtut korraldasid Mare Tamm ja Liis Lehiste Elva Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnast. Seminaril jagati osalejatele Hoolekogude ABC infovoldikud ja anti ülevaade hoolekogude tööd puudutavatest õigusaktidest. Head praktikat jagasid Rannu hoolekogu esindajad Aide Raal ja Anu Uibo. Seminaril osales kokku 27 hoolekogu liiget 16st erinevast haridusasutusest. 

 

Neljapäeval, 14. novembril osales Mare Tamm Euroopa täiskasvanuhariduse AGENDA tegevuskava lõpuseminaril Tallinnas. Programmi raames osales Elva vald varasemalt piirkondlikel ümarlaudadel.

Täiskasvanute haridustee jätkamisel ja selle toetamisel on valla jaoks oluline tark infovahetus, täiskasvanud õppija märkamine ja tunnustamine. Sama olulised on edulugude levitamine, teemapäevade korraldamine ja hea partnerlus nii noorsootöötajate kui ka raamatukoguga. Kõike seda selleks, et iga õppida sooviva inimese õpitee võiks jätkuda. 

SOTSIAALVALDKOND

Sotsiaalkindlustusameti infopäev lähisuhtevägivalla teemal toimus 13. novembril Nõo Kultuurimajas, kus osalesid Milvi Sepp, Piret Hallast, Hille Deede, Anneli Lepik, Sirje Erm ja Ene Sõber. Lähisuhtevägivald (LSV) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis toimub inimeste vahel, kes on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. 

Lõuna PPA Tartu piirkonnavanem Siim Linnard kirjeldas oma ettekandes politsei LSV statistikat ja tööprotsessi. Lähisuhtevägivald on kuritegu, millega tegeleb politsei. Politseile tuleb teatada igast juhtumist, sest vägivallatseja tegude avalikustamisele võib lahendiks olla kriminaalasja alustamine ja süüdlase karistamine ning olukorra lahenemine.  

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn käsitles LSV juhtumite menetlemist õiguskaitseasutustes ja kohtus. Infopäeva ettekanded käsitlesid ohvriabi, lastemaja, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse ja Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse rolli lähisuhtevägivalla ohvrite abistamise võrgustikus ja nende poolt võimaldatavate teenuste sisu.  

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Lasteabitelefon 116111 on ööpäevaringne tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuannet lastega seotud teemadel.  

 

Neljapäeval osales Eva Kuslap Päästeameti ennetuse ja hädaolukorraks valmisoleku aastaseminaril ja “500 kodu korda” projekti tänuüritusel. Seoses möödunud Kagu-Eesti kriisi valguses tegid ettekanded Päästeameti, Kaitseväe ja kohaliku omavalitsuse esindajad, kuidas kriisiga toime tuldi ning kuidas saaks tulevikus paremini kriisiolukordades koostööd teha ning millised on erinevate asutuste rollid ning võimalused. Samuti tänati kohalike omavalitsuste ja Päästeameti ühisprojektis “500 kodu korda” osalemise eest.   

Neljapäeval osales Marika Saar kohtumisel Viljandi Perekodu esindajatega. Teemaks oli asenduskoduteenuse korraldamine, perevanema ja perekasvatajate lähenemise arutelu ning asendushooldusteenuse riigipoolne rahastamine.  

ARENDUSVALDKOND

Kolmapäeval, 13. novembril osalesid Kertu Vuks ja Allan Allik Rahandusministeeriumis kohalike omavalitsuse ettevõtluse arendamise seminaril. Seminari keskmes olid head praktikad avalike teenuste arendamisel ja ettevõtluse edendamisel.

Oma kogemust jagasid  Euroopa riikide eksperdid, näiteks tegi väga põneva ettekande Anna Haverinen (Association of Finnish Local and Regional Authorities), kes kõneles oma kogemusest teenuste osutamisel väheneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades keskendudes sotsiaalvaldkonna teenustele. Peale välisekspertide jagasid oma kogemust ka Sillamäe, Tallinna ja Pärnu linna esindajad.  

JUHTIMINE

Teisipäeval, 12. novembril osalesid Maano Koemets ja Marika Saar Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu koosolekul Tartus. Volikogu koosoleku teemad olid Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve kinnitamine ja ülevaade 2021. aasta eelarveläbirääkimiste teemades. Samuti valiti üks juhatuse liige ning tutvustati “Eesti 2035” strateegiat.   

VALLAMAJANDUS

Avalikesse pakendikonteineritesse tuleb viia puhtaid jäätmeid!

Avalikesse pakendikonteineritesse on võimalik viia tasuta tekkivaid pakendijäätmeid, mis on puhtad ja ei sisalda toidujääke. Pakendite kogumine toimub nende taaskasutamise eesmärgil ning ümber töödelda saab vaid puhtaid pakendeid.

Selleks ei pea küll pakendeid seebi ja harjaga pesema, kuid väga määrdunud pakendite puhul on nende kerge loputamine vajalik. Kindlasti ei tohi pakendite konteinerisse viia selleks mitte ettenähtud asju (nt. mähkmeid, vanu riideid, ehitusprahti, mänguasju, madratseid, reisikohver jne). Kui pakendikonteiner sisaldab kõike muud peale pakendi, siis on vedajal õigus konteineri jätta tühjendamata. Mis tähendab, et pakendeid ei ole võimalik taaskasutusse suunata ning vallavalitsusel tuleb tellida olmejäätmevedu ja jäätmed viiakse prügilasse. Ühtlasi on seesugune risustamine nullinud ära ka nende tublide kodanike töö, kes on soovinud panustada taaskasutusse. 

Tuletame veelkord meelde, et Elva linna, Käärdi aleviku ja Valguta küla eramaja omanikele pakub TVO (Tootjavastutusorganisatsioon) tasuta pakendikotiteenust, millega on võimalik liituda aadressil: https://tvo.ee/elanikele/teenuste-tellimine/pakendikott.

Pärast lepingu sõlmimist saadetakse postiga kodanikule kollane jäätmekott, kuhu on võimalik kuu aja jooksul tekkivad jäätmed koguda. Graafikujärgsel veopäeval tuleb pakendikott asetada vedaja kokkulepitud kohta (nt. olmekonteineri kõrvale), kust see kogumispäeval ära viiakse. Antud teenust on väga mugav kasutada, sest tekkivaid pakendeid ei pea viima kaugemal asuvasse pakendikonteinerisse, vaid saab üle anda enda kinnistul. 

ETO sorteerimisjuhendi leiate SIIT LINGILT.

TVO sorteerimisjuhendi leiate SIIT LINGILT.

Elva linna jäätmepunktis on võimalik tasu eest anda suurjäätmeid ja ehitusjäätmeid. Elva linna jäätmepunkt asub Nooruse tn 8 (juurdepääs Puiestee tänavalt) ja on avatud E kell 9–18, K kell 9–18 ja L kell 9–15. 

 

Elva valla jäätmepunktide kohta leiate lisainfot SIIT.

 

Foto: Elva linna J. Kärneri tänava ETO kollane pakendikonteiner 12. novembril.

 

Esmaspäeval ja teisipäeval, 11.–12. novembril osalesid Sten Saarekivi ja Terje Raadom koolitusel “Keskkonnanormid ja -järelevalve”. Koolitus toimus kahes osas ning selle laiem eesmärk oli jagada kohaliku omavalitsuse ametnikele Keskkonnainspektsiooni teadmisi ja kogemusi riikliku järelevalve osas. Vajadus selleks tuleneb pidevalt karmistuvatest keskkonnaalastest normidest ja kodanike ühe paranevast keskkonnateadlikkusest.  

 

Esimesel päeval tutvuti haldusmenetluse ja selle läbiviimisega, riikliku järelevalvega korrakaitseseaduse kontekstis, ettekirjutuste koostamise ja väärtegude menetlemise õigusliku poolega. Teisel koolituspäeval räägiti Keskkonnainspektsiooni tegevustest lähemalt ja keskkonnajärelevalve teostamisest jäätmevaldkonnas, mis sisaldab endas näiteks sündmuskoha vaatluse -ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Teadmiste kinnistamiseks toimus ka praktiline osa, mille käigus koostati väärteoprotokoll ning mängiti läbi kõik sellega kaasnev. 

 

Teisipäeval, 12. novembril osales Terje Raadom koolitusel “Jäätmekäitluse baaskoolitus”. 

Eesti Maaülikooli professor Mait Kriipsalu arutles, mil viisil võiks Eesti jäätmekäitlus areneda, mida oleks meil teistelt riikidelt õppida ja mida me võiksime teha teistmoodi. Arutleti jäätmekäitluse põhitõdede üle, kuidas jäätmetekkimist vältida ja suunata jäätmeid rohkem korduskasutusse. Tutvustati kompostimise võimalusi, jäätmepõletus- ja koospõletustehaseid, jäätmekäitluse kohti ja jäätmete taaskasutamise võimalusi Eestis. Samuti tutvustati jäätmekavade olulisust ja millele tuleks tähelepanu pöörata valla jäätmekava koostamisel. 

VARIA

 

 

 

 

 

Teisipäeval, 12. novembril toimus Elva jaamahoones Tšernobõli AEJ kriisi likvideerijate tänuüritus, kuhu oli kutsutud 50 Elva vallas elavat veterani. 

Veterane tervitas ja tänas vallavanem Toomas Järveoja. Lühikese ülevaate toonastest sündmustest tegi Tšernobõli AEJ kriisi veteran ja ürituse üks eestvedaja Aare Uind. Muusikalise etteaste esitas lõõtsal Martin Otsing. 

Kõikidele veteranidele anti üle tänukiri ja märk. Pärast pidulikku osa arutati omavahel toonaseid sündmusi ning jagati muljeid. 

Täname veelkord kõiki, kes panustasid vapralt selle katastroofi likvideerimisse. 

Sündmuse pildigalerii leiate SIIT.

Fotode autor: Kayvo Kroon.

 

 

 

Neljapäeval, 14. novembri õhtul osales vallavalitsuse võistkond Waksal Wabriku mälumängus. 

Vasakult: Kristjan Vilu, Heiki Hansen, Mikk Järv, Merilyn Säde ja Marika Saar. Vallavalitsuse meeskond jäi sel korral  jagama 6. ja 7. kohta (kokku oli mälumängul 13 võistkonda).

 

Reedel, 15. novembril osales suur osa Elva Vallavalitsuse meeskonnast tööõnne koolitusel. 

Invicta koolitaja Lilian Saage palus koolituse alguses rühmades arutleda, mida tähendab igaühe jaoks tööõnn. Välja toodi näiteks järgmisi olulisi asju: inimesele meeldib see, mida ta teeb; ta lähen rõõmuga tööle; tal on vaheldusrikas töö; tema töös on piisavalt väljakutseid; ta saab oma tööle positiivset tagasisidet ning teda tunnustatakse; ta läheb tööla ja koju hea tujuga; tema töö ja eraelu vahel on tasakaal; tema töös on piisavalt töövõite; tal on vabandus kujundada oma tööpäeva; töökohal on ka huumorit. Neid olulisi aspekte tõid välja erinevad inimesed, kuid paljud nõustusid nendega ja tundsid, et ka nende jaoks on need tööõnne olulised osad.

Koolitaja rõhutas, et iga töötaja vastutus on anda teada, mida tuntakse ja/või vajatakse. Kui töötaja ei oska ise piiri tõmmata (nt ületöötamine, tööülesannete paljusus), siis peab piiri tõmbama juht. Samuti räägiti empaatiast ja sellest, et empaatia tähendab turvalisuse ja kompetentsi pakkumist sellele, kes vajab abi.

Koolitus pani mõtlema küsimustele, kui pidevalt olla tegevuses, siis millal oleks tarvis tõmmata pidurit? Kas suudame öelda ei? Samuti, kuivõrd väärtustab igaüks iseennast ning usub endasse. 

Kuidas siis saavutada tööõnn? Tuleb vaadata hirmudele otsa, kuulata oma südant, vaadata vähem televiisorit, veeta lähedaste seltsis rohkem aega, lugeda raamatuid, teha sporti, aidata teisi ning uskuda imedesse. 

 

 

 

 

 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast!

 

 

 

 

 

 

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee

 

 

   
Esmaspäev,  2. detsembril 2019   kogu päev:  Kertu  Vuks  “Eesti 2035” strateegia arutelul    k ell 9
 
Esmaspäev, 25. november 2019 kell 8.30 Anneli Lepik võrgustikukohtumisel Otepää Gümnaasiumis  kell 8.30 Eva  Kuslap  arenguvestlusel Kaja  Veberiga 
 
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4