« Tagasi

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 10.05.–16.05.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 10.05.–16.05.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Kolmapäeval, 12. mail osales Mare Tamm taastava õiguse infoseminaril. Taastav õigus on mõtteviis, kuidas läheneda konfliktidele ja õigusrikkumistele ning võimaldab konflikti läbi tekkinud kahju heastada. See põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud asjaosalised.
Taastava õiguse eesmärk on osapooli tervendada. Kogu protsessi juhib neutraalne vahendaja. Vahendust saab rakendada erinevate konfliktide puhul, alates kergematest rikkumistest kuni raskete kuritegudeni. Taastav õigus aitab vähendada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutust kannatanu eest, suurendada osapoolte rahulolu ja vähendada uute konfliktide tõenäosust. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutava teenusega, mida saab kasutada kooli- ja töökeskkonnas, perede ja kogukondade puhul. Teenusele pääseb nii ise kui ka suunamisega.
Lähemalt saab lugeda SIIN.

 

Laupäeval, 15. Mail osales Mikk Järv Puhja kodutütred 30 juubeliüritusel. 

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis loodi esimene kodutütarde rühm 14. mail 1991. aastal Puhja gümnaasiumis, kus kodutütarde pühaliku tõotuse andis 15 tütarlast. Puhja kodutütarde organisatsioonile pani aluse kooli õpetaja Ülle Närska, kes tänaseni täidab ka rühmavanema rolli.  

Kodutütred on Kaitseliidu juurde kuuluv 8-18-aastasest tüdrukutest koosnev noorteorganisatsioon, millel on kuus põhilist tegevusvaldkonda: loodus, käitumine ja loovus, turvalisus, matkatarkused-skaudioskused ning teadmised Eesti ajaloost ja kodutütarde organisatsioonist. 

30. Juubeliürtust tähistati traditsioonilise matkamänguga. 

 

Teisipäeval ja kolmapäeval osales Marika Saar Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöö töörühma töös ning kolmapäeval toimus kohtumine ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Päevakorras olid põnevad ja põletavad teemad: õppekirjanduse kättesaadavusest ja rahastamisest, alushariduse seaduse muudatusest, huvihariduse- ja tegevuse toetuse mudeli võimalikest muudatustest, õpetajate töötasu kasvust ja kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse koostööst koolivõrgu korrastamisel. Viimase osas otsustati jätkata koostööd alamtöörühmas ning välja töötada tegevuskava selle teemaga tegelemiseks.

 

SOTSIAAL JA TERVIS

Teisipäeval 11. mail toimus vanemlusprogrammi "Imelised aastad" kevadise grupi pidulik lõpetamine.

"Imelised aastad" põhiprogramm on suunatud 2–8aastaste laste vanematele. Programmi on võimalik viia ellu nii ennetusliku (vanematele, kelle lastel on ilmnenud probleemide esmased sümptomid) kui ka probleeme käsitleva meetmena (kõrge riskiga sihtgruppidele) vanematele, kelle lastel on avaldunud kohatine agressiivne käitumine, hüperaktiivsus, hajutatud tähelepanuvõime, valetamine, sõnakuulmatus jne. 

Programm koosnes 16 nädala jooksul üks kord nädalas (2–2,5 tundi) toimuvatest koolitustest ja personaalsest tööst lapsevanematega. Koolitustel vaadati videoklippe erinevatest suhtlemisolukordadest. Toimusid arutelud ja grupitööd, kus harjutati uute oskuste omandamist kogenud koolitajate abiga. Kevadises koolitusgrupis lõpetas kaheksa isikut, kes said koolituse lõppedes tunnistuse. Koolitusel osalejad olid motiveeritud ja tagasiside toimunud koolitusele igati positiivne. Järgmine koolitusgrupp alustab sügisest Rõngus. 

 

VALLAMAJANDUS

24. mail avatakse taas lammutustoetuste taotlusvoor

Elva vallavalitsus kuulutab taas välja Elva valla eelarvest makstava ühekordse rahalise toetuse taotlusvooru. Toetuse eesmärk on avalikus ruumis asuvate kasutuskõlbmatuks muutunud ja maastikupilti kahjustavate või ohtlike ehitiste lammutamise toetamine. Taotlusi on võimalik esitada 24. maist 27. juunini. 

Lammutustoetust on õigus taotleda ja saada juriidilisel ja füüsilisel isikul talle kuuluva Elva valla haldusterritooriumil asuva ehitise lammutamiseks. 

Toetust on võimalik taotleda: 

  • ehitise lammutamise projekteerimisele; 
  • ehitise lammutamiseks; 
  • ehitise lammutamisel tekkivate jäätmete utiliseerimiseks. 

Lammutustoetust makstakse summas, mis moodustab kuni 50% põhjendatud abikõlbulikest kuludest, kuid mitte rohkem kui vastava aasta eelarves ettenähtud lammutustoetuse kogusumma. Toetuse suuruse määramisel lähtutakse taotleja esitatud odavamast hinnapakkumusest. Vallavalitsusel on õigus võtta alternatiivseid hinnapakkumusi ja lähtuda toetuse määramisel neist.  

Toetus makstakse välja pärast taotlusekohaste tööde lõpetamist ja kuludokumentide esitamist. Taotleja peab teostama toetatavad tegevused 12 kuu jooksul toetuse kasutamise sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest arvates. 

Toetuse täielik andmine, selle osaline andmine või sellest keeldumine otsustatakse 30 päeva jooksul hindamiskomisjoni ettepaneku saamisest.  

Rohkem infot toetuse kohta leiate elva.ee/lammutustoetus. Lammutustoetuste taotluste vastuvõtt toimub Elva valla e-taotluste keskkonnas SPOKU. 

Küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitusspetsialisti Andres Maikovi poole: tel 504 4039 või e-aadressil andres.maikov@elva.ee.   

 

Rehvide kogumisest Elva vallas

Elva vallas on võimalik vanad autorehvid üle anda ainult Elva linnas asuvasse jäätmejaama aadressiga Nooruse tn 8 (juurdepääs Puiestee tänavalt). Palume vallakodanikel rehve mitte viia Rõngu, Puhja ja Rannus asuvatesse jäätmepunktidesse.
Rehve võetakse eraisikutelt vastu kaheksa tükki korraga. Eraisikud, kes soovivad üle anda suuremaid koguseid või veoki- ja erirehve saavad rehve üle anda ainult rehviringluse poolt väljastatud saatekirja alusel. Sel viisil saavad rehve üle anda ka kõik ettevõtted ja organisatsioonid. Saatekirja on võimalik täita siin: https://www.rehviringlus.ee/vastuvotu-tingimused.
Peale selle on võimalik rehve ära anda MTÜ Rehviringluse kaudu. Kogumispunktid leiate: rehviringlus.ee.
Lisaküsimuste korral palume pöörduda Elva valla keskkonnaspetsialisti Margit Berg-Jürgensi poole telefonil 5305 2500.

 

Sel suvel remonditakse ja pinnatakse teid mitmel pool vallas 

Selle aasta suvel remonditakse ja pinnatakse teid mitmel pool vallas. Samuti tehakse valla eri paigus sel nädalal tolmutõrjetöid. Teetööde täpsemate asukohtadega on võimalik tutvuda kaardirakenduse kaudu. 

Allolevast tabelist saab täpsemalt vaadata, kus teedel või tänavatel missugused teetööd selle aasta suvel plaanis on. Kaardirakendus asub SIIN.  

Sel aastal lõpetatakse pindamistööd ka nendel teedel, mis jäid 2020. aastal bituumeni tarneraskuste tõttu pindamata. Elva linnas saavad Saare, Videviku, Vahtra, Tulbi, Suvila Kreegi tänavad ja Käärdi ning Uuta tee lõpp tolmuvaba katte seoses Pika tänava rekonstrueerimisega. Nendel tänavatel kasutatakse pindamisel ära Pikalt tänavalt freesitud asfalt. 

Teid remonditakse ja pinnatakse vastavalt Elva valla teede investeeringute kavale. Vastavalt võimalustele remonditakse ja pinnatakse teid ka teehoiukava väliselt. 

2022. aastasse on planeeritud Elva linnas Arbimäe tänava pikenduse ehitus. Teistest töödest ettepoole on toodud Palupera-Miti-Puka tee pindamine, mis oli teehoiukava järgi plaanis pinnata 2023. aastal, aga pinnatakse selle aasta suvel. 

Teetööde kaart ei hõlma suuri rekonstrueerimisi ja ehitamisi (nt Pikk ja Puiestee tänav, kergliiklusteede ehitus) ega ka väiksemaid kruusateede remonte. 

Tolmutõrje tööd saavad tehtud selle nädalaga 

Vald teostab kruusateedel tolmutõrjet korra aastas kevadeti. Tolmutõrjetööde kaardi leiate SIIT

Tolmutõrje käigus segatakse pealmisse kruusakihti granuleeritud kaltsiumkloriid või selle vesilahus. Tänu selle võimele siduda vett hoiab see tee niiske ja seega vähem tolmavana. 

Tolmutõrjet teostatakse nendel teelõikudel, mis asetsevad vahetult elumajade ääres ja millel on arvestatav kasutussagedus. Sel aastal teostati tolmutõrjet kokku 53 km. 

Vallateedel teostatakse sel aastal tolmutõrjet AS Eesti Keskkonnateenused. Tolmutõrje ei hõlma Elva linna, kus teostatakse töid viieaastase teehoolduslepingu alusel. 

Tee/tänava nimi 

Asula/küla 

Töö kirjeldus 

Vennaru-Rabasoo tee 

Aakre küla 

Profiiliparandus purustatud kruusaga 

Suvila tn 

Elva linn 

Pindamine 

Tartu mnt 22a-24a juurdepääs 

Elva linn 

Pindamine 

Videviku tn 

Elva linn 

Pindamine 

Kaja tn 

Elva linn 

Asfaltkatte ehitus 

Nõlvaku tn 

Elva linn 

Pindamine 

Väike-Nõlvaku tn 

Elva linn 

Pindamine 

Arbimäe tn Nõlvaku tn poolne ots 

Elva linn 

Pindamine 

Kreegi tn 

Elva linn 

Pindamine 

Saare tn 

Elva linn 

Pindamine 

Vahtra tn 

Elva linn 

Pindamine 

J. Liivi tn 

Elva linn 

Pindamine 

Käärdi tee 

Elva linn 

Pindamine 

Valga mnt 25a-25c juurdepääs 

Elva linn 

Pindamine 

Mikko tee 

Järveküla 

Pindamine 

Vilsi tee 

Järveküla 

Pindamine 

Sibula tee 

Kaimi küla 

Profiiliparandus purustatud kruusaga 

Rukki-Pöksi tee 

Kalme küla 

Asfaltkatte ehitus 

Majala - Väike-Konguta tee 

Konguta küla 

Pindamine 

Angaste tee 

Käo küla 

Profiiliparandus purustatud kruusaga 

Kiigemäe tee 

Mõisanurme küla 

Pindamine 

Soova tee 

Mäesselja küla 

Pindamine 

Ranna tee 

Neemisküla 

Pindamine 

Staadioni juurdepääs 

Puhja 

Pindamine 

Aru tee 

Rannu 

Pindamine 

Lehise tee 

Ridaküla 

Profiiliparandus purustatud kruusaga 

Pargi tn  

Rõngu 

Pindamine 

Kesk tn 

Rõngu 

Pindamine 

Limnoloogia tee 

Vehendi küla 

Pindamine 

 

Elva linnas jätkatakse tänavavalgustuse uuendamistöödega

Sel nädalal jätkatakse Elva linna tänavavalgustuse uuendamistöödega Tartu maanteel ning Peedu linnaosas Jaama, Lõuna ja Mäe tänavatel. 

Tegemist on Elva linna tänavavalgustuse ulatusliku uuendamisega, mille tööd kestavad kolmes etapis 1. jaanuarini 2022. 

Projekti käigus vahetatakse välja vanad naatriumlambid säästlikumate LED-lampide vastu. Projekti tulemusel uuendatakse ca 439 Elva linna, Peedu linnaosa, Metsalaane küla ja Käärdi piirkonna valgustit. Vaata rekonstrueeritavate valgustite asendiplaani SIIT

Tööde tegemisega seoses võib kaasneda ajutine valguse kadumine maksimaalselt 24 tunniks ning olukorrad, kus tuled põlevad mõnes kohas ka päeval. 

Töid teostatakse kolmes etapis. Tööde esimeses etapis toimub valgustite vahetus ehk vanad valgustid ja konsoolid asendatakse uute valgustitega.  

Tööde teises etapis toimub uute õhuliinide ja valgustite vahetus. Vanad liinid rekonstrueeritakse, vajadusel vahetatakse välja ka elektripostid. Samuti paigaldatakse uued konsoolid ja valgustid. 

Tööde kolmandas etapis rajatakse uus liin, mis tähendab, et toimuvad ka kaevetööd ning paigaldatakse uus maakaabel ja rajatakse uus tänavavalgustuse taristu. Kaevetööde algusest tänavate lõikes antakse vallavalitsuse infokanalitest eelnevalt teada. 

Tänavavalgustuse rekonstrueerimine maksab kokku 614 299 eurot, millest on 337 864 eurot Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud toetus. Töid teostab Pental Elekter OÜ 

Projekti eesmärk on oluliselt suurendada tänavavalgustuse elektrienergia kasutamise efektiivsust. Investeering võimaldab igal aastal hoida tänavate valgustamiselt kokku üle 20 000 euro. 

Lisainfo: 
Kullo Laos, geoinfospetsialist 
kullo.laos@elva.ee või tel 5191 5914 

 

KESKKOND

Teavitus Võrtsjärve kaluritele seoses märgistatud angerjatega 

Võrtsjärve kaluritel palutakse märgisega angerja püüdmisel see endaga kaldale kaasa võtta. Märgistatud angerja püügist palutakse teada anda märgisel oleval mobiilinumbril 56 501 622, Priit Bernotas või numbril 50 84 542, Ain Järvalt. 

Kalale tullakse ise järele ja kompenseerime kindlasti Teile selle kulu. Vajalik on registreerida püügi kuupäev ja püügikoht (piirkond) või selle koordinaadid. 

Alates eelmisest aastast oleme märgistanud väliste märgistega ka koha nii Võrtsjärves kui ka Emajõe alamjooksul. Märgised on samasugused nagu angerjatel - peenikesed kollased kirjaga pulgakesed esimese seljauime kohal. Märgisega koha puhul palun fikseerige samuti püügiaeg ja koht ning võimalusel laske koha tagasi vette. Hea oleks ka kala pikkust mõõta ja kaaluda. Märgisega koha vette laskmisel ja info edastamisel kompenseerime kulu. 

 

ARENDUSVALDKOND

Kertu Vuks osales reedel, 14. mail riikliku mobiilirakenduse kasutajauuringu tulemuste tutvustusseminaril.
Seminaril anti ülevaade üle-Eestilisest uuringust, mille eesmärk oli kaardistada läbi veebiküsitluse, intervjuude ja töötubade nii omavalitsuste kui kodanike ootuseid üleriigilise mobiilirakenduse loomiseks. Projekti raames otsiti muu hulgas vastuseid küsimustele, kas ühtse riikliku mobiilirakenduse loomine oleks vajalik? Millised on kasutajate vajadused ja milliseid funktsionaalsuseid rakendus peaks pakkuma. Samuti kaardistati millised on riigiasutuste vajadused. 

Üldised ootused on, et kõik riiklikud teenused oleksid tulevikus kättesaadavad ühest kohast (st et kasutaja ei peaks eristama kov-i ja riigi teenuseid), kõik arvutist kasutatavad e-teenused peavad kasutajamugavalt olema kättesaadavad ka nutiseadmest. Kasutajate ootus on ka see, et suhtlus riigiga oleks vahetum ja kiirem ning selleks tuleks kasutusele võtta innovatiivseid ja nutikaid lahendusi.   
Projekti järgmine etapp on äri- ja süsteemianalüüsi koostamine ning prototüüpimine.  

 

KOMISJONID

Teisipäeval, 11. mail osalesid Mare Tamm, Marika Saar ja Auli Mäesalu volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni koosolekul, kus sel korral keskenduti täiskasvanud haridusele ning Elva Gümnaasiumi kaugõppest rääkis direktor Tarmo Post. Mare andis ülevaate täiskasvanud haridusega seotud statistikast ning osakonna tegemisest selles suunas. 

Teisipäeval  osales Marika Saar volikogu spordikomisjoni koosolekul, kus tutvustas Elva valla HEA spordi juhtrühma ja hea tava loomise ideed, räägiti Konguta Kooli Olümpia korraldamisest ja augustikuus Elvas toimuvast suurejoonelisest Liikumis- ja spordifestivalist.  

 

TURUNDUS JA TURISM

Kavilda ürgoru serval avatakse näitus ja matkarada

28. mai kuni 30. september ootab maalilise Kavilda ürgoru nõlval Kivistiku talukohas (Vahessare küla, Elva vald) külastajaid Eesti talude ajalugu tutvustav näitus “See oli ju 100 aastat tagasi!” ja luulematkarada “Luulerästas”. Näitus ja matkarada on avatud reedest pühapäevani, kell 10–18.  

Luulematkarada “Luulerästas” tutvustab Piia Rajaste loomingut, millest õhkub inimese lootusetut seotust looduse, armastuse ja teiste inimestega. Kavilda ürgoru nõlval kulgeval rajal on eksponeeritud üheksa luuletust. Rada algab Kivistiku talukoha värava juurest ja on tähistatud punaste noolekestega. Rada ei sobi liikumisraskustega inimestele ja selle läbimine võtab aega kuni 60 minutit. Raja lõpus asub allikas, kus rännakult tulija saab soovi korral janu kustutada.      

Näitus “See oli ju 100 aastat tagasi!” tutvustab lihtsas ja humoorikas võtmes eluolu  Lõuna-Eesti taludes 20. sajandi esimesel poolel. Kivistiku talukoha näitel toob näituse autor Kristi Liiv esile materiaalsed ja vaimsed alused, millele toetus Eesti talurahva elu esimese vabariigi algusaegadel. Näitusepostrid leiab külastaja üles värava juures postkastis asuva kaardi järgi või avades veebilehel avastusrada.ee raja “Kivistiku talukoht”. Näitus sobib külastajatele alates 10ndast eluaastast ja raja läbimine ei nõua suuremat füüsilist pingutust. Näituse külastamiseks tuleks varuda kuni 60 minutit. Näituse valmimist toetas Elva vald.     

Kavilda ürgorg on ümbruskonna ja kogu Tartumaa üks ilusamaid looduslikke objekte. Ürgorg saab alguse Elva lähistelt, on ligikaudu 19 km pikk, pool kilomeetrit lai ja kuni 35 meetrit sügav ning suubub Emajõe madalikule. Oru põhjas voolab Kavilda jõgi, mille kallastel on soostunud lamm ja millele on rajatud paisjärved. Kohati esineb aluspõhjalise liivakivi paljandeid ja allikaid. Tuntuim on vana Tartu-Viljandi maantee serval asuv Kavilda ohvriallikas (puhkuseestis.ee). 

Kavilda ürgoru serval on inimesed elanud aastatuhandeid. Kivistiku talukohast mõnesaja meetri kaugusel asub Alt-Laari linnamägi, mis on olnud asustatud juba 1. sajandist. Veel veidi edasi asub Erumäe linnamägi. Kivistiku talukoha ostis Minna Tilk 1918. aastal hõberublade eest. Praegu kuulub talukoht Minna lapselapselastele Kristi Liivale ja Piia Rajastele, kes on hävinud hoonete asemele rajamas uut, looduslikest materjalidest ja traditsioonilistest väärtustest lähtuvat elamis- ja kooskäimispaika.   

Kivistiku talukoha leiad sisestades GoogleMapsi MTÜ Draakon ja Delfiin (Vahessare küla, Elva vald, Tartumaa; Puhja-Elva teel pöörata Kobilu teeristi bussipeatuse juurest alla oru poole). Kui värav on lukus, siis siseneda värava kõrvalt. Palume Kivistiku talukohas liikuda vaikselt, et pererahvast ja metsaelanikke mitte häirida! Näitus ja matkarada jäävad avatuks 30. septembrini, reedest pühapäevani, kell 10-18. Kui soovite näitust või matkarada läbida mõnel muul ajal või koos juhendajaga, siis andke oma soovist julgelt märku!   

Kontakt: Kristi Liiv, 5358456 

Lisainfo:  

MTÜ Draakon ja Delfiin 

info@draakonjadelfiin.ee  

www.draakonjadelfiin.ee

 

KOOSTÖÖ JA KOGUKOND

Päästealane turvalisus ja koduohutus Elva vallas 

Vanasõna „Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi!“ annab mõista, et tulekahju on halastamatu ja pöördumatute tagajärgedega. Seega on tulekahju alati kergem ja odavam ennetada, kui kustutada. 

Kodu ja selle ümbruse tuleohutuse jaoks saab iga inimene palju ise ära teha. Paraku ei oska iga koduomanik ohukohti üksi üles leida. Viimasel kolmel aastal on kutselised ja ka vabatahtlikud päästjad käinud Elva vallas tuleohutusalast nõu andmas üle 1000 kodus ja 30 korteriühistus. Kodunõustamisel hindasime eeskätt tuleohutuslikku olukorda ja andsime elanikele nõu puuduste kõrvaldamiseks. 

Enamus kodusid Elva vallas on tuleohutuselt rahuldavas korras, kuid leidsime ka palju järele aitamist vajavaid elamuid. Väikemaid puudusi oli 155 kodus, tõsisemaid puudusi leidsime 100 kodus. Põhilised probleemid on katkised kütteseadmed, hooldamata küttekolded, vananenud elektrisüsteemid ja -paigaldised, suitsu- ja vingugaasiandurite puudumine. Sellele lisanduvad ohtlikud käitumisharjumused: siseruumides suitsetamine, lahtise tule hooletu kasutamine, põlevmaterjali ohtlik ladustamine.  

Igaüks peab oma kodus tuleohutuse seisukorda järjepidevalt hindama. Puuduste avastamisel või täpsema hinnangu saamiseks tuleb pöörduda spetsialisti või ametiasutuse poole, kellelt või kelle kaudu nõu ja abi saada. Selleks on korstnapühkija, pottsepp, kohalik päästekomando või vallavalitsus. Koos püütakse leida lahendus igale olukorrale. Kodunõustamine on hea võimalus, kuidas selgitada inimestele tuleohutuse reegleid ja ohutuid käitumisviise. Ühtlasi kogutakse infot möödapääsematut kõrvalabi vajavate inimeste kohta. Vanuritele, puudega inimestele ja paljulapselistele peredele, kellel sageli puuduvad vahendid või võimed oma kodu ohutuse parandamiseks, pöörame eraldi tähelepanu.  

Kodunõustamiste ettevalmistamisse annavad panuse Elva vallavalitsuse sotsiaalosakond, politsei ja vabatahtlikud päästjad. Päästeamet ja Elva vald on koostööprojektiga „Kodud tuleohutuks“ ohutumaks muutnud mitu väga halvas seisukorras kodu. Nendes vahetati välja elektripaigaldised ja ehitati uued ahjud või pliidid. Hea meel on, et Elva vald tunneb projekti omapoolse panustamise vastu huvi ning saame halvas seisus kodude ohutumaks muutmist jätkata.  

Viimasel kolmel aastal on Elva vallas tules saanud surma kaks inimest. Olukord on küll viimastel aastatel paranemise joonel, kuid võrreldes teiste Põhjamaadega on Eestis turvalisuse kasvatamiseks arenguruumi küllaga. 

Tuletame meelde, et suitsuandur on eluhoonetes kohustuslik juba 2009. aastast. Suitsuanduri kõrval tuleb kõikidesse hoonetesse, kus kasutatakse gaasil või tahkeküttel töötavaid kütteseadmeid – ahju, pliiti, kaminat, katelt või boilerit ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur. Vingugaas ehk süsinikoksiidi (CO) on nähtamatu ja lõhnatu gaas, mille tuppa imbumisest me ilma andurita aimu ei saa. Vingugaas võib tuppa sattuda liiga vara suletud ahjusiibri tõttu, halva tõmbega gaasiboilerist, valesti reguleeritud gaasipliidist või isegi garaažis töötavast automootorist. Vingugaasi ruumidesse  sattumisest võib märku anda iiveldus, peavalu ja muidu halb enesetunne. Selle kahtlusel tuleb minna õue värske õhu kätte ja ruumid jätma tuulduma. Töökorras ning õigesti paigaldatud suitsu- ning vingugaasiandur on sinu ja lähedaste elu odavaim kindlustus. 

Elva vallas on viimasel kolmel aastal keskmiselt 174 päästesündmust aastas. Tegelik väljakutsete arv on aga kaks korda suurem, sest ohu tõsidust on elanikel mõnikord raske hinnata ning selleks kutsutakse kohale päästjad. Päästekomando ülesanne on alati reageerida kõikidele hädaabi teadetele, et võimaliku õnnetuse oht kiiremas korras avastada ja kõrvaldada. 
 

Andres Smirnov 
Elva päästekomando komandopealik 

 

VARIA

Päästeamet: jõustunud määruse järgi peavad kortermajade uksed olema numbritega tähistatud 

Päästeamet teavitab, et alates 01.03.2021 jõustus siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" muudatus § 51 lg 4, kus nii alles ehitatavatele kui ka olemasolevatele kortermajadele kehtib nõue, et kortermajas peavad olema välisuksed, vaheuksed ja korteriuksed numbritega tähistatud. Samuti peavad büroohoonetes ja kortermajades olema tähistatud korrused alates kolmandast. 

Vastav nõue on tingitud eelkõige vajadusest tagada operatiivteenistustele kiire reageerimine elanike/kodanike elu, tervise ja vara kaitseks ajakriitilistes situatsioonides. Teisisõnu, et näiteks korteritulekaju korral oleks naabritel võimalik kiiresti välja selgitada probleemne korter, edastada info Häirekeskusele ja seeläbi päästjad, kiirabi, politsei suudaksid ilma aega kaotamata jõuda abivajajani.  

Tänane probleem on see, et pigem vanemates korterelamutes ei ole koridoride vaheustel ja korteritel numbreid või numbrivahemikke uste peal või nende kõrval. 

Numbrite suurusele, kujule või asukohale nõudeid esitatud ei ole. Oluline on see, et kogu teekond välisuksest korteriukseni oleks tähistatud numbritega üheselt arusaadaval moel. Sama kehtib korrusenumbrite kohta. 

Palume edaspidiselt pöörata antud muudatusele korteriomanike ja korteriühistute tähelepanu ning jälgida seda ehitusprojektide kavandamisel või kooskõlastamisel.  

Päästeamet omalt poolt teavitab veel ka teisi operatiivteenistusi, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja teeb vastava teavituse läbi meedia. 

Määrus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

 

COVID-19 vaktsineerimine avaneb kõigile täisealistele 

Esmaspäevast, 17. maist alustavad tööd vaktsineerimiskeskused ja vaktsineerimine COVID-19 vastu avatakse kõigile täisealistele. Vaktsineerimise korraldajad paluvad inimestelt kannatlikkust – koormuse hajutamiseks avaneb digiregistratuuris vaktsineerimiseks aja broneerimine neljapäevast, 13. maist, inimestele vanuses 40 ja enam ning esmaspäevast juba kõigile alates vanusest 16 eluaastat. 

Vaktsineerimiskeskused avatakse Tallinnas kultuurikeskuses Kaja ja Tondiraba spordihallis, Ida-Virumaal Ahtmes ja Narva haiglas. Pärnu haigla jätkab vaktsineerimist senisest suuremas mahus ravispaahotellis Tervis ja haigla hoones. Tööd jätkab juba tegutsev vaktsineerimiskeskus Tartus A. Le Coqi spordihoones. 

Lisaks jätkavad vaktsineerimisega Rakvere haigla, Kuressaare haigla, Hiiumaa haigla, Viljandi haigla, Jõgevamaa haigla, Raplamaa haigla, Läänemaa haigla, Järvamaa haigla, Lõuna-Eesti haigla ja Valga haigla.  

Perearstid jätkavad eeskätt riskirühmade ja eakate vaktsineerimisega ning teiste dooside manustamisega, kuid vanemaealised ja riskirühma kuuluvad inimesed on oodatud ka vaktsineerimiskeskustesse. 

COVID-19 vaktsineerimiseks tuleb broneerida aeg digiregistratuuris või vaktsineerimist läbi viiva asutuse telefonil. Elavasse järjekorda ei ole mõtet tulla. 

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer palub inimestelt kannatlikkust.  

„Vaktsineerimist ootab veel ligi 500 000 inimest ning kindlasti mai- ja juunikuu jooksul kõik soovijad ka kaitsesüsti kätte saavad," ütles Seer. „Vaktsiine hakkab nüüd aina enam tulema, kuid kohe me siiski kõiki soovijaid vastu võtta ei saa, uued ajad avanevad digiregistratuuris vastavalt sellele, kuidas vaktsiinid saabuvad ja neid lisatakse iganädalaselt." 

Samuti tuleb Seeri sõnul arvestada, et ilmselt tekivad järjekorrad digiregistratuuris, kui korraga süsteemi sisselogijaid on väga palju. „Siis palume tulla kindlasti hiljem tagasi ja vaktsineerimisest mitte loobuda," lisas Seer. 

Vastavalt vaktsiinide tarnele ja inimeste huvile võidakse avada ka uusi vaktsineerimiskeskuseid. Need, kellel, on esimene vaktsiinidoos juba saadud, saavad teise doosi samas kohas, kus esimese. Näiteks inimestele, kes said esimese doosi vaktsineerimistalgute korras Tallinnas Sõle spordihoone keskuses, tehakse teise doosi ajaks sealne keskus taas lahti. 

Endale lähima koha, kus vaktsineerida saab, leiab ka kaardirakendusest veebiaadressil https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/, kuhu tervishoiuteenuse osutajad sisestavad jooksvalt infot. Sealt leiab ka telefoninumbrid, kuhu helistades on samuti võimalik vaktsineerimiseks aeg kinni panna.  

Eestisse peaks mai- ja juunikuu jooksul esialgsete tarnegraafikute alusel tulemas suurusjärgus 900 000 doosi vaktsiini, seejuures iganädalased kogused suurenevad märgatavalt alates mai lõpust. 

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 375 561 inimest, mis on 35 protsenti täisealisest elanikkonnast.  

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee

Kus saab COVID-19 vastu vaktsineerida 

NB: esmalt tuleb vaktsineerimiseks broneerida aeg digiregistratuuris või helistada raviasutuse registratuuri. 

Endale lähima vaktsineerimiskoha leidmiseks vaata kaardirakendust veebiaadressil https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Esmaspäevast tegutsevad vaktsineerimiskeskused: 

Tallinn: 

Vaktsineerimiskeskus kultuurikeskuses Kaja – Vilde tee 118 

Vaktsineerimiskeskus Tondiraba spordihallis – Varraku 14 (alustab 18.05) 

Ida-Virumaa: 

Vaktsineerimiskeskus Ahtmes asub tegutsema Kohtla Järvel aadressidel Ilmajaama 4 ja Ravi 10d.  

Vaktsineerimiskeskus Narva haiglas – Haigla 1, Narva 

Tartu: 

Vaktsineerimiskekus A. Le Coq spordihoones, Ihaste 7 

Pärnu: 

Vaktsineerimiskeskus tegutseb Pärnu haiglas, Ristiku 1 ja sanatooriumis Tervis, Seedri 6 

  

Peale selle tegutsevad vaktsineerimiskabinetid haiglate juures, vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid. 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 2. august 2021 Kogu päev NEET staatuses
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 26. juuli 2021 Kell 9 osakonnajuhatajate ja
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 19. juuli 2021 Kell 9 osakonnajuhatajate ja
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4