« Tagasi

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 03.05.–09.05.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 03.05.–09.05.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Avalikul väljapanekul: Aakre Lastead-Algkooli arengukava 

Aakre Lastead-Algkooli arengukava aastateks 2021-2023 on avalikul väljapanekul. Arengukava on kättesaadav SIIT

Arvamusi ja ettepanekuid oodatakse kirjalikult e-posti aadressile liina.laaser@aakre.edu.ee kuni 19. maini 2021 (k.a). 

 

Ootame kandidaate Aasta noore ja Õpilaste aasta haridusteo tunnustustele 

Elva vallavalitsus ootab kandidaate noortevaldkonna tunnustustele Aasta noor (kuni 31. maini) ja Õpilaste aasta haridustegu (kuni 20. maini). 

Aasta noore aunimetus antakse 7–26aastasele noorele, kes on oma tegevusega silma paistnud haridus-, huviharidus-, kultuuri- või spordielus või mõnes muus valdkonnas Elva vallas. 

Õpilaste aasta haridustegu on tunnustus teole, millega on panustatud kooli maine tõstmisse, kaasatud ja innustatud teisi õpilasi ning toetatud õpilaste loovust ja ettevõtlikkust. Õpilaste aasta haridusteo tunnustuse saamiseks peavad õpilased õppima Elva valla koolis. 

Tunnustuste kandidaate saab esitada igaüks SIIN

Tunnustused antakse üle juunis Elva valla 100 noore tegija tunnustusüritusel. 

Loe statuuti SIIT

Lisaküsimuste korral palume julgelt pöörduda: 
Auli Mäesalu, haridusspetsialist 
auli.maesalu@elva.ee või tel 58864201 

 

Regionaalse kultuuritegevuse taotlusvoor on avatud 17. maini 

Regionaalse kultuuritegevuse toetuseks on taotlusvoor avatud 15. aprillist 17. maini. Taotlusvooru eelarve on 90 000 eurot. Taotlusvooru lõplik eelarve sõltub hasartmängumaksu laekumistest. 

Regionaalse kultuuritegevuse toetuse andmise eesmärk on luua ja säilitada kultuurist osasaamise ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis, soodustades kultuurielu järjepidevust ja arengut, viimast eelkõige kogukondlike ning lastele ja noortele suunatud tegevuste abil. 

Toetatakse projekti, mis väärtustab ja hoiab kogukondlikku kultuuritegevust ning laiendab kultuuris osalejate ringi. Samuti loob tingimusi kultuuri identiteedi tugevdamiseks ning kultuuripärandi uurimiseks, kasutamiseks ja arendamiseks. Oodatava mõjuna on kultuurist võimalik paremini osa saada ja kultuuripilt muutub mitmekesisemaks. 

Toetuse andmisega suureneb kogu Eestis regioonide- ja/või valdkondade vaheline kultuurikoostöö, laienevad eri vanuse-, rahvuse- ja keelegruppide osalemisvõimalused ning kultuuritegevus mitmekesistub. 

Taotlusvoorude eelarve suurus sõltub hasartmängumaksu laekumisest riigieelarvesse. 

Lisainfo SIIT

 

Teisipäeval, 4. mail osales Mare Tamm kohalike omavalitsuste infotunnis digiõpikute teemal. Digiõpikuid on meie koolides kasutatud usinalt just viimasel paaril aastal. Seni on need olnud õpetajatele ja õpilastele tasuta kättesaadavad. Alates sügisest muutuvad digiõpikud aga koolidele tasuliseks. Infotunnis anti ülevaade, millistel tingimustel ja kuidas edaspidi õpikuid soetada saab. 

 

Kolmapäeval, 5. mail osalesid Marika Saar ja Mare Tamm õpisündmusel “Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine”. Elva vald on olnud üks osaline nimetatud pilootprojektis ja esimese omavalitsusena uut korraldust ka rakendanud alates 1.09.2020. Direktorite tagasiside põhjal on muudatus olnud vajalik ja läinud hästi. Õpetaja töötasu käsitletakse tervikuna, vältides varasemalt igakuiste lisatasude maksmist.  

 

Kolmapäeval osales Marika Saar koostööprojekti laste rühi parandamiseks kohtumisel. Tegemist on Elva valla perearstide, kooliõdede, füsioterapeutide ja vallavalitsuse koostöös planeeritava teavituskampaaniaga, et juhtida tähelepanu laste rühi probleemidele. Kampaania on planeeritud sügise alguseks ning praegu toimuvad ettevalmistavad tegevused.  

 

Kolmapäeval osales Mare Tamm ettevõtete ja koolide koostööseminaril Edu ja Tegu. Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu on aastatel 2016–2023 Haridus- ja noorteameti eestvedamisel ellu viidav programm eesmärgiga edendada ettevõtlus- ja karjääriõpet ning ettevõtlikku hoiakut koolides. Õpilane omandab ettevõtlus- ja karjääriõppe praktilisi oskusi ja kogemusi oma ideede elluviimiseks nt õpilasfirmas. Kooliajal arendatud ideest ja esmasest ettevõtluskogemusest võib alguse saada mõnigi uus edulugu. Praktiline ettevõtlus- ja karjääriõpe koostöös ettevõtetega aitab noortel teha õigeid erialavalikuid.  

 

Reedel osales Marika Saar Eesti Linnade ja Valdade Liidu kultuuri ja spordi töörühma kohtumisel, kus räägiti erinevatest raamatukogude ühiste teenuste arendamisest: e-raamatute laenutusplatvorm ja üle-eestiline raamatute laenutus. Rahvakultuurikeskus andis ülevaate laulu- ja tantsupeo palgatoetuste taotlejatest ja peamistest esinenud probleemidest.  

 

SOTSIAAL JA TERVIS

Elva vald kutsub avalikule veebiloengule: „Täiskasvanute roll laste väärkohtlemise ennetamisel“ 

Elva vallavalitsuse sotsiaal- ja terviseosakond korraldab 19. mail algusega kell 17 avaliku veebiloengu, mis on suunatud lastevanematele, kuid loengut on kuulama oodatud ka kõik teised.  

Loengul keskendutakse väärkohtlemise ennetamisele huvihariduse ja spordi kontekstis. Loengu ettekande osas räägitakse ennetusest – mis on väärkohtlemine ning milline on täiskasvanute roll piiride seadmisel ennetamaks väärkohtlemist. Peale selle räägime, kuidas saab vanem last toetada, kui selgub, et laps on langenud väärkohtlemise ohvriks. 

Loeng on kõigile tasuta. 

Loeng toimub otseülekandena Elva valla Youtube'i kanalil ning loengu ajal on võimalik esitada oma küsimusi kirjalikult. Samuti on võimalik saata oma küsimused ette, sisestades need SIIA vormile

Loengu ajakava: 

  • Avasõnad, abivallavanem Marika Saar 
  • Lühitutvustus sotsiaal- ja terviseosakonnalt: sotsiaalnõuniku ja lastekaitsespetsialisti kontaktid ja teemad, millega nende poole pöörduda 
  • „Täiskasvanute roll laste väärkohtlemise ennetamisel" – Kai Hallik, Lastemajateenuse peaspetsialist Sotsiaalkindlustusametist (45 min) 
  • Küsimused 

Lisainfo: 
Kertu Kattai, ennetustööspetsialist 
kertu.kattai@elva.ee või tel 53019106 

 

Värske algatus “Harutame lahti” soovib tõsta kooliõpilaste vaimse tervise teadlikkust 

Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus, Sotsiaalministeerium ja Delfi alustavad sel nädalal olulise projektiga, mille eesmärgiks on leevendada koroonakriisist tulenevaid raskusi põhikooli ja keskkooli õpilaste seas. Selleks on avatud veebikeskkond "Harutame lahti!", kus erinevad eksperdid jagavad noortega oma teadmisi vaimse tervise, ärevuse, õppimisprotsessi, motivatsiooni hoidmise ja muudel taolistel teemadel. Infot jagatakse nii online-kohtumiste, podcastide kui ka artiklitena, mis on õpilastele tasuta kättesaadavad. 

"Kuna praegustel keerulistel aegadel on raske eristada teaduspõhist lähenemist inimeste tavateadmisest, siis selle projekti eesmärgiks ongi teadlikkuse tõstmine," kinnitab ettevõtmise üks algatajatest, psühholoogiatudeng Karin Lillemaa. "Teadlikkuse tõstmine vaimse tervise teemadel, enesejuhtimise oskused ja võimalus noortel omavahel suhelda ning teemasid reflekteerida, arutada." 

Aasta jooksul kogeb vaimse tervise probleeme hinnanguliselt iga viies inimene, kogu elu jooksul aga lausa iga teine inimene maailmas. 13-18-aastaste noorukite aju eessagar alles areneb ning seetõttu ei ole enda tegevuse ja tunnete reguleerimine, jälgimine, järelduste tegemine ja tagajärgedega arvestamine veel täiskasvanu tasemel. See selgitab vajadust just noorte hulgas praegusel hetkel teadlikkust tõsta, et neil oleks kergem koroonast tulenevate lisapingete ja muutlike olukordadega hakkama saada. 

Noortelt noortele programmis "Harutame lahti" tõstetaksegi nendes aspektides teadlikkust - kuidas paremini reguleerida oma emotsioone, kuidas ärevuse ja pingetega toime tulla, aga samas ka normaliseerida noore jaoks nende arenguga toimuvaid muutusi, sest see on oluline aspekt, mida noortele on tarvis - mõistmine, aktsepteerimine ja normaliseerimine. 

Projekt on jagatud kaheksaks teemaks, täpsem informatsioon ja registeerimine toimub veebilehel delfi.ee/noor. Noorte heaolu tõstmiseks toimuvad ühe kuu vältel kaks korda nädalas online-kohtumised, lisaks saab kuulata teemakohaseid podcaste ning lugeda artikleid. Kõik materjalid ning kohtumised on õpilastele tasuta. 

Esimene zoom'i kohtumine leidis aset 6. mail teemal "Õppimine ja emotsioonid", mille korraldas Elina Malleus-Kotšegarov ning kus arutleti, kas ja kuidas on emotsioonid õppimisega seotud ning võivad mõjutada meie õpitulemusi ja kuivõrd on õppimisega seotud emotsioonid muudetavad. Järgmised teemad on vaimse tervise stigmad ehk kuidas nendest rääkida ning stress ja ärevus. Peale selle saavad noored ka ise veebilehel võimalike teemade osas oma soovitusi ning ettepanekuid jagada. 

Projekti eestvedajad on Eesti psühholoogiaüliõpilaste ühendus, Sotsiaalministeerium ning Delfi, mentori rollis on Eesti koolipsühholoogide ühing. 

 

Neljapäeval, 6. mail osales Laura Kuusk koolitusel “ Töö lastega perega, kus esineb lähisuhtevägivalda”. 

Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. Ligi 30% perevägivallakuritegudes on ohvriks lapsed või on lapsed vanemate vahelist vägivalda pealt näinud. Esineb kahte vägivalla liiki: 

  1. Süstemaatiline vägivald, mis on pidev ning aja jooksul muutub tõsisemaks. 
  1. Situatsiooniline vägivald, mis toimub teatud situatsioonides(lahkuminek, alkoholi tarbimine jne.) 

Perevägivald on üks varjatumaid vägivaldu, sest esineb peamiselt kodus varjatult.  Tihti arvatakse, et perevägivallal ei ole lapsele mõju kui ta on seda ainult pealt näinud, eelkõige mõeldakse väikeseid lapsi. On välja selgitatud, et mida noorem on laps ja mida kauem on trauma kestnud, seda suurem on kahjustus. 

Praeguste seaduste kohaselt on karistatav vaid füüsiline ja seksuaalne vägivald, kuid emotsionaalne vägivald võib olla samuti väga raske ning vaimseid kahjustusi tekitav.  

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või kogenud vägivalda siis on alati võimalik pöörduda ohvriabisse. Ohvriabis on võimalik saada nõustamist ja tuge.  

 

Kolmapäeval, 5. mail toimus Elva vallavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti KOV nõustamisüksuse kohtumine, kus arutati edasist koostööd vallavalitsuse strateegilises nõustamises täiskasvanutele suunatud sotsiaalteenuste osas. Nõustamise perioodi lõpp on planeeritud juulikuuks.  

 

Reedel osales Marika Saar erivajadustega laste reformi KOV töögrupi kohtumisel. Kogu reformi eesmärk on lahendada erivajadustega laste teenuste ja abistamistega seotud kitsaskohti täpsustades muuhulgas KOVI kui juhtumikorraldaja rolli, uuendades lastekaitse tööprotsesse,  hinnata sekkumiste terviklikku mõju, välja töötada teenusstandardid, suunata lisatähelepanu lapse erivajaduse märkamiseks ning suunata lisatuge alusharidusse, uute tugimeetmete väljaarendamine kompleksprobleemidega lastele, abivajaduse hindamise koondamine, puude raskusastme hindamise ühetaolise metoodika väljatöötamine ja uue lastekaitsealase järelevalvemudeli väljatöötamine ja rakendamine. Töögrupp jätkab kohtumisi juunis.  

 

VALLAMAJANDUS

3. mail kohtusid vallavalitsuse esindajad, AS Emajõe Veevärk ning Verevi järve uuringu koostajad arutamaks, küsimusi seoses Elva reoveepuhasti ning Verevi järve uuringutega.
Seoses Verevi järve aastase väliskoormuse ja ainebilansi uuringuga vaadati täpsemalt üle Elva reoveepuhasti vooluhulkade mahud. Edasiste võrdlusandmetega ja saadud tulemustega suhtlevad AS Emajõe Veevärk ja uuringu koostajad edasi. 

 

KESKKOND

Rehvide kogumisest Elva vallas

Elva vallas on võimalik vanad autorehvid üle anda ainult Elva linnas asuvasse jäätmejaama aadressiga Nooruse tn 8 (juurdepääs Puiestee tänavalt). Palume vallakodanikel rehve mitte viia Rõngu, Puhja ja Rannus asuvatesse jäätmepunktidesse.
Rehve võetakse eraisikutelt vastu kaheksa tükki korraga. Eraisikud, kes soovivad üle anda suuremaid koguseid või veoki- ja erirehve saavad rehve üle anda ainult rehviringluse poolt väljastatud saatekirja alusel. Sel viisil saavad rehve üle anda ka kõik ettevõtted ja organisatsioonid. Saatekirja on võimalik täita siin: https://www.rehviringlus.ee/vastuvotu-tingimused.
Peale selle on võimalik rehve ära anda MTÜ Rehviringluse kaudu. Kogumispunktid leiate: rehviringlus.ee.
Lisaküsimuste korral palume pöörduda Elva valla keskkonnaspetsialisti Margit Berg-Jürgensi poole telefonil 5305 2500.

 

Mida teha kevadise koristuse käigus tekkivate jäätmetega? 

Tuletame meelde, et lõkke tegemine tiheasustusaladel on keelatud ning toome välja võimalused, mida kodus tekkivate jäätmetega peale hakata. 

Prügi põletamine koduaedades on päevakajaline just kevadel, kui võetakse ette suurpuhastus kodus ja aias. Aiamaal peenraid korrastades või viljapuid lõigates tekib aiaprügi, mida soovitakse lõkkes põletada. 

Kuigi aiaprügist vabanemisel tundub põletamine kõige lihtsam viis, on lõkke tegemine Elva valla tiheasustusaladel * keelatud! Antud nõue tuleneb Elva vallas Elva vallavolikogu kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast § 6.lg 1, mis sätestab, et jäätmete, sealhulgas haljastusprahi põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba. 

Haljastusjäätmeid tasub komposteerida 

Haljastusjäätmete (lehed, taimejäänused ja oksad) tekkimisel on soovituslik need komposteerida. Oksad saab viia Elva linna Kirde 6 katlamaja kinnistu taha garaažide juurde okste kogumise platsile (kindlasti mitte viia katlamaja hoovi!). NB! Platsile viia ainult puitunud oksi, mis ei sisalda naelu. Ehitusprahti ja haljastusjäätmeid sinna viia ei tohi! 

Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Elva valla haldusterritooriumil. Eeskirja alusel pakub Elva vallas korraldatud jäätmeveo teenust AS Eesti Keskkonnateenused. Kinnistu omanikud on kohustatud kinnistul tekkivad olmejäätmed üle andma veopäeval AS Eesti Keskkonnateenustele. Nii haljastusjäätmeid kui ka mistahes muid olmejäätmeid ja ohtlikke jäätmeid on keelatud lõkkes põletada. 

Jäätmete põletamine kahjustab tervist

Pea meeles, et jäätmete põletamisel kahjustad enda ja naabrite tervist, seetõttu on see ka seadusega keelatud. Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada, sest põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette. Jäätmeid põletades paiskuvad mügised ained õhku ja me hingame neid ise sisse, samad ained langevad aias kasvavatele taimedele ning jõuavad meie kehasse aiasaadustega, näiteks marjade või köögiviljadega. Hajaasustusega piirkondades ** on lõkke tegemine lubatud, kuid ka siis ära pane kunagi lõkkesse midagi muud peale kuivade okste, immutamata puidu või kiletamata papi ja paberi. 

Prügi põletamisega kaasnevad müüdid on visad kaduma. Sageli arvatakse, et kui vanasti põletati prügi ahjus ja lõkkes, siis järelikult võib seda teha ka nüüd. Aastate jooksul on jäätmed muutunud: kui mõnikümmend aastat tagasi pakiti toiduained paberisse ja klaastaarasse, siis praegu kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Samuti on kasvanud jäätmete hulk, sest tarbimine on muutunud ja suurenenud. 

Kõige lihtsam viis jäätmetest vabaneda on need liigiti sortida: paberi- ja papijäätmed ning plastpakendid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaama. 

Kuhu jäätmed viia? 

Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee. Elva vallas olevate võimaluste kohta saab uurida ka omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast või valla kodulehelt, SIIT

Kas teadsid, et... 

  • jäätmete koostises on aineid, mis lõkkes põletades vabanevad keskkonda ning võivad tuulega kanduda oma koduaiast kaugemalegi. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mürgikokteil, mis sisaldab mh vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel. 
  • Dioksiinid on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise põlemisel. Need on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, neid süües jõuavad mürgised ained meie organismi. 

Jäätmekäitlusalaste küsimuste korral pöördu Elva vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole telefonil 5305 2500. 

*tiheasustusala – Elva valla asustusüksused Elva linn, Rõngu alevik, Käärdi alevik, Rannu alevik, Kureküla alevik, Puhja alevik, Ulila alevik 

** hajaasustusala- on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või neid ei ole üldse. Hajaasustusalaks on valdav osa Eesti külade territooriumist, sealhulgas põllu- ja metsalad ning loodusliku ilmega alad. 

 

Alanud looduskaitsekuul on tähelepanu looduskultuuril 

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad 9. mail alanud looduskaitsekuul osa saama meie looduskultuurist ning mõtisklema selle üle, kuidas on loodus ja kultuur omavahel seotud. Looduskaitsekuul saab osaleda matkadel, fotokonkursil ning kuu lõpus tähistatakse Eesti vanima rahvuspargi, Lahemaa, 50. sünnipäeva. Keskkonnaministeerium kuulutas välja Eerik Kumari looduskaitsepreemia saaja ning looduskaitse hõbemärkide laureaadid. 

"Eestlasi on kutsutud küll metsa-, küll mererahvaks. Paljudel meist on hingele armas koht looduses, neid kohti külastades ja austusega koheldes kannamegi endas looduskultuuri," ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder looduskaitsekuule mõeldes. " Terve mai ja tükike juunitki on täis erinevaid harivaid ja põnevaid üritusi, mis meie kõigi maailmapilti veelgi avardavad. Kõige selle keskmes on juubelit tähistav Lahemaa rahvuspark." 

Tänavuse looduskaitsekuu tunnusmõte on "looduskultuur ühendab". Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk selgitas, et sellega on soov meelde tuletada, et meie kultuur ja loodus on ühe mündi kaks külge. "See hoiab ja ühendab meid. Ja meie peame neid mõlemaid hoidma. Meie kultuuripärand on kujunenud mitmete inimpõlvede kestel mõjutatuna just paikkonna looduslikest oludest," rääkis Leelo Kukk.    

Ilmestamiseks, kui erinevad ja samas ka sarnased me oleme, valmis Keskkonnaametil looduskaitsekuu plakat. Sellel on kujutatud meie kultuuripärandile ja loodusele iseloomulikke sümboleid Eesti kaardil ning suitsupääsukese laulu üleskirjutust eri paigus. Meie rahvuslind laulab igas paigas sama laulu, ometi on eri kihelkondades Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatud regilaulu sõnad nii erinevad. Nõnda laulab pääsuke pesa ehitamisest Vilsandil, särgi õmblemisest Karulas ning pükste pesust Alutaguse kandis. 

Looduskaitsekuu matkad algavad koostöös loodusturismi ettevõtjatega juba sel nädalal ja toimuvad Eesti eri paigus kuni looduskaitsekuu lõpuni. Keskkonnaameti matkadel 22. ja 23. mail oodatakse huvilisi rahvusparkidesse ja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialale Hiiumaale. Kõikidele matkadele on vajalik eelnevalt registreeruda, sest kohtade arv on piiratud ning järgida tuleb COVID-19 piirangutest tulenevaid reegleid.   

Looduskaitsekuul kuulutatakse välja pärandniitude jäädvustamise fotovõistlus "Elu on lill - pärand niidul", millega kutsume märkama, jäädvustama ja jagama Eesti looduse elurikkust. Fotokonkurss kestab septembri lõpuni.   

Maikuu lõppu ja juuni algusesse jääb Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistamine. Lahemaa ootab külalisi 29. mail, kui juubelipidustused jõuavad rahvuspargi küladesse. Ilmub raamat "Väärtuslik Lahemaa" ning 31. mail ja 1. juunil toimub Palmses Lahemaa rahvuspargile pühendatud teaduskonverents, mida saab jälgida ka veebiülekande vahendusel.  

Tutvu looduskaitsekuu sündmustega Keskkonnaameti kodulehel

Lisateave: 

Tõnis Mölder 

Keskkonnaminister 

626 2803 
tonis.molder@envir.ee

Leelo Kukk 

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas 
5559 7705 
leelo.kukk@keskkonnaamet.ee

 

ARENDUSVALDKOND

5. mail osalesid Mikk Järv ja Jaanika Saar Rämsi küla kaasava eelarve investeeringute kohtumisel, kus täpsustati investeeringu objektide täpsemad detailid. Hange läheb ülesse lähiajal. 

 

 

JUHTIMINE

Elva vallavalitsus tutvustab valla Facebookis oma ametnikke

Elva vallavalitsus tutvustab oma Facebooki lehel lühikeste videoklippide kaudu ametnikke, et oleks kergem aru saada, kes vallaelanikke, koostööpartnereid jt erinevate küsimuste ja murede korral abistavad. 

Seekordse video kaudu saab lähemalt tuttavaks vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tammega. 

Mare tööülesanded hõlmavad endas haridus- ja kultuuriosakonna töö juhtimist ja korraldamist, hallatavate asutuste nõustamist ning nende tegevuste kontrolli ja koostööd, valla valdkondlike poliitikate väljatöötamist jpm. 

Oma töö sisu tutvustab Mare Tamm lühidalt videos, mille leiate SIIT

Mare Tamme poole võib haridus- ja kultuuriteemadel pöörduda julgelt helistades 5622 0169 või kirjutades mare.tamm@elva.ee

Elva vallavalitsuse kõikide töötajate kontaktid ja töövaldkonna kirjeldused leiate valla kodulehelt: www.elva.ee/kontaktid

Tutvustame Elva vallavalitsuse sotsiaalmeedias järgemööda ametnikke, nii et soovitame kindlasti valla Facebooki jälgida. 

Lisainfo: 
Merilyn Säde, kommunikatsioonijuht 
merilyn.sade@elva.ee või tel 5915 1120 

 

Elva valla eelarve täitmist saab nüüd jälgida interaktiivselt 

Alates 6. maist on kõikidel võimalik jälgida Elva valla eelarve täitmist interaktiivse rakenduse kaudu.  

Interaktiivses vaates saab eelarve täitmist vaadata koondvaates, võtta eraldi lahti põhitegevuse tulud ja kulud ning tutvuda investeerimistegevusega. Samuti on võimalik tutvuda reservfondi kasutamise andmetega. Andmed uuenevad igal pühapäeval. 

Elva abivallavanem Kertu Vuks ütles, et eelarve interaktiivse avaliku vaate kuvamine annab kõikidele huvilistele võimaluse olla valla finantsandmetega kursis. "Seesugune lahendus on oluline selleks, et elanikud saaksid ise jälgida valla eelarve täitmist, tutvuda tulude ja kuludega ning esitada vajadusel ka vallavalitsusele sel teemal lisaküsimusi." 

Elva vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Imbi Rõivassepa sõnul on oluline, et inimesed saaksid tutvuda ja olla rohkem kursis sellega, millest valla eelarve koosneb ja missugused on konkreetsel aastal eelarvelised prioriteedid. "See aitab ehk luua ka selgemat pilti sellest, missuguseid valdkondi ja piirkondi arendatakse ning mis mahus need tegevused toimuvad," lisas Rõivassepp. 

Kuigi vallavalitsus jagab jooksvalt infot oluliste investeeringute või arengute kohta, annab interaktiivne eelarve võimaluse end jooksvalt kursis hoida. 

Kertu Vuks lisas, et eelarve sel viisil kuvamine läheb kokku ka valla arengukavas olevate eesmärkidega olla kaasav, avatud, nutikas ja säästlik. "Soovime, et interaktiivne vaade aitaks suuremas plaanis lihtsustada eelarvest arusaamist, mis annab seeläbi ka võimaluse eelarve või arengukava teemadel elanikel paremini kaasa rääkida." 

Elva valla eelarve täitmist saab vaadata: www.elva.ee/eelarve   

 

VARIA

Tartumaa piirkonnapolitsei jagab nõu, kuidas mitte lasta end kelmidel petta 

Internetis toime pandavate kelmuste hulk on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud. Kui mõned aastad tagasi jõudsid meie lauale juhtumid, kus inimestele helistati ja väideti, et nende viga saanud lähedase päästmiseks on kiirelt raha vaja, siis nüüd on kelmid leidnud uued viisid inimestelt raha välja petta. Kelmid otsivad uusi kannatanuid üldiselt telefonitsi, tehes inimestele enamasti venekeelseid kõnesid. Näiteks on kõige uuem skeem seotud end pangatöötajana tutvustavate kelmidega.  

Investeerimiskelmused 

Üle terve eesti on esinenud juhtumeid, kus inimesed on pöördunud politsei poole, et nende meiliaadressile on tulnud ahvatlev pakkumine suure rahasumma teenimiseks. Inimesed on talitanud kirja teel saadud juhiste järgi, kandnud raha kättesaamiseks korduvalt üle erinevaid summasid, kuid tänaseni pole suurt rahasummat keegi neist oma kontol näinud.  

Kelmid petavad inimestelt raha välja ka nii, et inimesed leiavad esmalt internetist tõena tunduva investeerimispakkumise. Inimene jätab oma kontaktandmed ja temaga võetakse ühendust. Peale oma kontaktandmete sisestamist internetikeskkonda, kontakteerutakse inimesega, meelitatakse investeerima ja palutakse kanda veebiplatvormidele raha. Kui ühel hetkel aru saadakse, et sellelt olematult veebiplatvormilt raha välja võtta pole võimalik ja on langetud pettuse ohvriks, on kahjuks sageli raha tagasisaamise tõenäosus juba väga väike. Selliselt tegutsevad kelmid loovad inimesele eksliku mulje, et saada ligipääs tema arvutile, andmetele ja pangakontole ning seejärel sealt raha omale saada. Sageli soovitakse, et inimene tuvastaks end Smart-ID vahendusel või mõnel muul viisil ja samal ajal logib kelm selle abil inimese pangakontole sisse. Tasub alati meeles pidada, et pangatöötajad ei palu inimesel telefoni teel oma andmeid väljastada ning paroolide või koodide küsimine peaks tegema kõik inimesed väga-väga ettevaatlikuks. Juhul kui saate sellise kõne, kus soovitakse teie panga PIN-koode, Smart-ID koode või mõnda muud panga parooli, siis katkestage kõne ja võtke ise pangaga ühendust. Samuti logige oma kontole sisse ja veenduge, et kõik oleks korras ja kelmid ei ole teie kontole ligi pääsenud. Enne igasugust investeerimist soovitan teha põhjalikku eeltööd ja uurida, kuhu raha paigutada soovite.  

Välja petetud raha liigub kiirelt mitmete ülekannetega välismaale ja seda sealt tagasi saada on paraku vähetõenäoline. Raha tagasi saada võib olla võimalik juhul, kui inimene kohe aru saab, et ta on petta saanud ja teavitab sellest oma panka ja ka politseid. Kui inimene saab kiiresti pettusest aru, siis on olemas võimalus, et raha ei ole veel erinevate kontode vahel välismaale liikunud. 

Pangakelmused

Erinevad meediakanalid on kajastanud veel ühte skeemi kelmide poolt. Nimelt on hakanud juba eelmise aasta suvest inimestele tulema venekeelsed kõned inimestelt, kes esitlevad end SEB panga või Swedbanki töötajana. Esitlevad end panga turvaspetsialistina ja püüavad jätta muljet, et tahavad aidata inimesel kaitsta kontol olevat raha. Inimesele öeldakse, et kontol toimuvad mingid imelikud tehingud või siis keegi tahab kontole sisse häkkida ja pakutakse lisakaitset ja palutakse öelda panga kasutajatunnus ning sisestada PIN-koode. Sisestades oma PIN-koodid, kinnitab inimene sisselogimise ja raha kantakse automaatselt üle võõrale kontole ning jällegi liigub raha kiiresti erinevatele välisriigi kontodele. 

Kui Teile helistab keegi võõras või saadab e-kirja ja teeb pakkumise, mis tundub liiga ilus, siis enne raha paigutamise otsuse tegemist mõelge kindlasti läbi, kas tehtud pakkumine võib tõesti olla tõsiseltvõetav või proovitakse teid tüssata. Arutage võimalik investeerimisvõimalus läbi ka oma lähedaste ja sõpradega. 

Kui tekib väiksemgi kahtlus, et tegu võib olla pettusega, andke sellest teada nii politseile kui ka oma tuttavatele-sõpradele. Mida suurem hulk inimestest kogukonnast kuuleb, et sellised kelmid tegutsevad, seda rohkem osatakse ennast kaitsta ja ära tunda erinevaid skeeme, mida kelmid välja mõtlevad.  

Jälgi oma vara hoidmiseks lihtsaid nõuandeid:

  • Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. 
  • Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms. 
  • Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta. 
  • Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk. 
  • Kui saad panga nimel kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe ja anna sellisest kõnest teada kas oma pangale või PPA infoliinile 612 3000. 
  • Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse. 

 

Uued ajad 50+ vanuses inimeste COVID-19 vaktsineerimiseks lisanduvad digiregistratuuri iga päev 

Sellest nädalast on COVID-19 vastane kaitsesüstimine avatud inimestele vanuses 50 eluaastat ja enam ning riskirühmadele. Täna hommikul oli digiregistratuuris www.digiregistratuur.ee saadaval 1692 vaba aega üle Eesti.  

Kokku on alates esmaspäevast, mil uuele vanuserühmale digiregistratuuris vaktsineerimisaja broneerimise võimalus avanes, seda kasutanud üle 14 600 inimese. 

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul lisandub uusi aegu vaktsineerimiseks jooksvalt vastavalt sellele, kuidas saabuvad vaktsiinid tervishoiuasutustesse. „On piirkondi, näiteks Tallinn ja Harjumaa, kus kipuvad vabad ajad kiiremini otsa saama, kuna siin on soovijaid väga palju. Mõnes maakonnas on aga vabu aegu peaaegu pidevalt saada. Kui hetkel sobivas kohas vabu aegu ei ole, siis soovitan hiljem uuesti digiregistratuurist vaadata," ütles Seer. 

Seer soovitab vaktsineerimise sihtrühma kuuluvatel inimestel kindlasti praegu võimalust kasutada, sest lähinädalatel avaneb vaktsineerimine laiematele sihtrühmadele ja siis võib tekkida taas olukord, kus soovijaid on oluliselt rohkem kui vaktsiine.  

„Registreerides näeb inimene ka seda, millise vaktsiiniga kaitsesüst tehakse. Kõik pakutavad vaktsiinid on sobivad alates 50. eluaastast, need on tõhusad ja annavad viiruse vastu kaitse. Väga on oodatud on ka need inimesed, kes on varem neile pakutud vaktsiinist loobunud ja ümber mõelnud," lisas ta. 

Lisaks digiregistratuurile on kaitsesüsti saamiseks võimalik aeg broneerida ka tervishoiuasutuste registratuuride telefoninumbril. Veebilehele https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ on loodud kaardirakendus, kus igaüks saab vaadata endale lähimaid tervishoiuasutusi, kus on hetkel võimalik end vaktsineerida. Kaardil asutuse nimele klikkides näeb asutuse kontakte ja seda, millise vaktsiiniga seal vaktsineeritakse. 

Jätkuvalt kutsuvad vaktsineerima ka perearstid. Perearstid jätkavad riskirühmade vaktsineerimisega, et kaitse oleks tagatud kõigile neile, keda ohustab võimalik haiguse raske kulg. Riskirühmade patsientidel, kellega ei ole veel perearstikeskusest ühendust võetud, palutakse endast ise oma perearstile märku anda, kuna patsientide kontaktandmed võivad olla muutunud. 

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 vastu kaitstud 362 866 inimest. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 147 501 inimesel. Kõigist täiskasvanutest on vaktsineeritud 34% ning üle 70-aastastest 63%. Kokku on Eestis praeguseks tehtud üle 510 000 kaitsesüsti.  

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee. Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee või helistades raviasutuse registratuuri. 

 

Elroni Ida- ja Kagusuuna sõiduplaan 15.05.-02.06.2021

Seoses remonttöödega on alates 15. maist muudatusi Tartu ja Valga liinide sõiduplaanides. Teisipäeviti, neljapäeviti ning laupäeviti on Jõgeva ja Tartu vahel kolm reisi asendatud bussidega.
 
Ajutised sõiduplaanid on leitavad Elroni kodulehelt:

Idasuund (E,K,R,P) https://elron.ee/sites/default/files/2021-04/Idasuund%2015.05-2.06%20EKRP.pdf

Idasuund (T,N,L) https://elron.ee/sites/default/files/2021-04/Idasuund%2015.05-2.06%20TNL.pdf

Kagusuund (E,K,R,P) https://elron.ee/sites/default/files/2021-04/KAGUSUUND_al%2015.05%20EKRP.pdf

Kagusuund (T,N,L) https://elron.ee/sites/default/files/2021-04/KAGUSUUND_al%2015.05%20TNL.pdf

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 19. juuli 2021 Kell 9 osakonnajuhatajate ja
Elva vallavalitsuse nädala eelinfo 12.07.2021–18.07.2021   Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid  
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 05. juuli 2021 Kell 9 osakonnajuhatajate ja
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4