Elva Vallavalitsuse nädalakiri 12.04.–18.04.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 12.04.–18.04.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

TOETA KOHALIKKU ETTEVÕTJAT 

 

Kutsume toetama kohalikke ettevõtjaid ehk õppima tundma Elva valla elamusi 

Elva vallavalitsus kutsub kõiki õppima tundma Elva valla elamusi: erinevate kohalike tootjate maitseelamused ning põnevad sihtkohad ja seiklused. Vaata videot SIIT
"Tunne Elva elamust" kampaaniaga kutsusime eelmisel suvel kõiki, sealhulgas eriti kohalikke elanikke, tutvuma koduvalla mitmekesiste võimalustega. On paslik taas meelde tuletada just kohalike ettevõtete ja nende toodete võlu. 
Elva vallas leiab kindlasti tegevust igaüks: seiklemine, matkamine, erinevad võimalused lõõgastavaks vaba aja veetmiseks, tutvumine Võrtsjärveäärsete võimalustega jne. Samal ajal saate panustada oma liigutud kilomeetritega ka Elva miljonisse

Peale mitmekesiste seiklus- ja majutusvõimaluste pakuvad Elva valla tootjad väga laia valikut: erinevad joogid, köögi- ja juurviljad, kala, koogid, leib ja muud küpsetised, erinevad piimatooted ja maiustused ning suvel muidugi marjad ning sealt edasi moos ja mesi. 

Kogu info erinevate Elva valla elamuste kohta leiate Elva Turismi kodulehelt, SIIT

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Elva vald ootab projektiideid Euroopa kultuuripealinna aastaks 

Elva vald kutsub kõiki eraisikuid, organisatsioone, sõpruskondi ja teisi esitama oma ideed Euroopa kultuuripealinna programmiks. Ideekorje toimub 15. aprillist 15. maini 2021. 

Seekord ootame esitama just seesuguseid ideid, mida olete ise valmis eest vedama. Muidugi on oodatud ka lihtsalt ägedad mõtted, mida ei tasu endale hoida.   

Projektiideed peavad vastama Tartu 2024 väärtustele, milleks on põlvkondadeülesus, valdkondadeülesus ja rahvusvahelisus.   

Ideekorjesse tuleb esitada:  

  • Projektiidee nimi;  
  • Oma idee kirjeldus, sh see, missuguste Tartu 2024 väärtustega see kokku läheb;  
  • Kindlasti tuleb kirja panna, kas soovite ja olete valmis ise projekti eest vedama;  
  • Millist abi vajate lisaks, et projekti ellu viia (meeskonnaliikmeid, ruume, mingit kindlat oskust juurde vmt);  
  • Oma kontaktandmed.  

Oma idee saate esitada Elva valla Tartu 2024 blogis: tartu2024.elva.ee/. Blogist leiate ka muud lisainfot Elva valla tegevuste kohta seoses kultuuripealinnaga. Samuti lisame sinna jooksvat infot meie valla kultuuripealinna tegevuste osas. 

Elva vald on koos Tartu ja Lõuna-Eestiga 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Selleks, et me kõik saaksime sellest maksimaalselt osa, kutsumegi kõiki osalema oma mõtetega ideekorjes, et parimad ideed saaksid teostatud. 

 

Puhja lasteaed on teinud üleskutse maakonna lasteaedadele, et nad osaleksid laste kunstitööde konkursil teemal Minu lasteaia õueala. 

 

Arbi järve noortekohvik Lohvik ootab hooandmist 
Arbi järve platvormi kohvik ootab kõikide hoogu Hooandja kaudu: www.hooandja.ee/projekt/kohvik-lohvik.  

Sel suvel kohvikus töötavad noored võtavad juba praegu osa mentorprogrammist ja valmistuvad kogu südamest toreda kohviku loomiseks. Noortekohviku idee seisneb selles, et kohvikus hakkavad tegutsema noored, kes läbivad praegu mentorprogrammi, mis õpetab samm-sammul toitlustuskoha rajamiseks vajalikke oskusi. Programmi kaasatakse kuni 30 noort.  

„Mentorite käe all koostatakse menüü, õpitakse turundust, eelarvestamist, seadusandlust ja kõike, mis vaja, et seejärel juba läbi praktika õppida suvise söögikoha tegemist," kirjeldas Kätrin Karu-Lavits, üks kohviku eestvedajatest.  

Kohviku juures hakkab tegutsema ka spordivarustuse rent, mis jääb avatuks kuni sügiseni. 

 

Discgolfi mängijad kogusid raha laste huvitegevuse toetuseks

Juba teist aastast korraldas kohalik Elva discgolfiklubi heategevusliku võistluse Elva valla vähekindlustatud laste huvitegevuse toetuseks. Võistlus toimus 7. veebruaril 2021 ning kõigi 90 mängija osalustasud läksid heategevusse, lisaks veel Grip & Rip discgolf loosimängu piletirahade tulu. Kokku koguti 800 eurot, mis anti üle Elva vallavalitsusele. Heategevusliku ürituse toetajad olid lisaks Prodigy Disc, Fat Burner ja Wabrik. 

Koostöös haridus- ja lastekaitsemeeskonnaga leiti, et raha võiks liikuda väikeste maakoolide kaudu laste huvitegevuse toetamiseks. Kuigi toetuse kasutamise eelduseks ei olnud otseselt sportliku huvitegevuse vahendite soetamine, siis hea meel on tõdeda, et nii Palupera kui Konguta koolid otsustasid uuendada just spordivahendeid ning Konguta koolis on plaan rajada väikestele lastele discgolfirada, et tekiks alale ikkagi järelekasvu. 

Suur tänu mittetulundusühingule Elva DGC, Aivo Mooritsale ja kõigile mängijatele tänu kellele laienesid laste huvitegevuse võimalused Elva vallas. 

 

Eesti naisliit ootab Aasta Ema kandidaate 

Maikuu teisel pühapäeval tähistatakse emadepäeva ja sellel päeval kuulutab Eesti naisliit välja 23. korda Aasta Ema tiitlikandja 

Aasta Ema tiitlile otsitakse kandidaati, kes on Eesti kodanik, ta on pühendunud ja väärtustab perekonda ning kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last, kes on oma töös pädev ja tunnustatud ning on perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda. 

“Emadena oleme juba aasta elanud keerulisel ajal ja pingutanud igapäevaga aina enam. Täna on ema rolliks olla nii õpetaja, kokk, koristaja, meelelahutaja ja kõige selle juures leida veel ka võimalusi igapäevatöö tegemiseks. Meie Eesti emade pingutusi tuleb tunnustada ja väärtustada”, sõnab Eesti naisliidu esinaine Mailis Alt. 

“Kutsun kõiki üles märkama ja kandidaate esitama. Ema on see, kes meid armastab, lohutab, andes meile kaasa eluks vajalikud väärtused. Ärgem, siis unustage oma emasid tunnustada”, lisab Alt. 

“Ühtlasi oleme käivitanud facebooki kampaania, kus kutsume inimesi ülesse jagama mõnda lõbusat lugu oma emast, koos toreda pildiga”, sõnab Alt. 

Aasta Ema tiitlikandja ettepanekuid koos kirjeldusega ootab Eesti naisliit kuni 29. aprillini meiliaadressile naisliit@gmail.com.  

Lisainfo kodulehelt www.naisliit.ee

SOTSIAAL JA TERVIS

Esmapäeval, 12. aprillil osales Milvi Sepp ELVL laiendatud sotsiaalvaldkonna töörühma koosolekul. 
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse andis ülevaate valdkonna 2021. aasta lisaeelarvest ja Maris Mälzer struktuurivahendite ettevalmistamise seisust.
Tarmo Kurves tegi kokkuvõte kohalike omavalitsuste tagasisidest teenusmajade küsimustikule. Viimase punktina andis ministeerium ülevaate kriisinäitajatest. 

 

14.-15. aprillil osales Eve Jõgi koolitusel „Vaimse tervise esmaabi“.
Koolitusel arutleti, mis on vaimse tervise stigma; kuidas anda vaimse tervise esmaabi; mis vahe on stressil, kriisil ja traumal. Selgus, et nii Eestis kui ka maailmas on depressioon töövõime kaotuse põhjuste osas teisel kohal! Huvitav oli ka see, et enamasti inimesed ei teagi, millega algab läbipõlemine – suure innukuse ja entusiasmiga, mil puhkuseks pole mahti ega ka tahtmist, sest tööind ja töökuhi on niivõrd suured. 

Peaasi.ee koolitaja, psühholoog Tuuli Junolainen tõi välja ka selle,  kuidas ennast hoida ja kuhu pöörduda, kui lähedasel on abi vaja, seda nii laste kui ka täiskasvanute abistamiseks. Koolitus jätkub 20.aprillil. 

 

Hoolduskoormusega inimesi oodatakse tugirühma

Elva vallavalitsuse sotsiaal- ja terviseosakond kutsub hoolduskoormusega inimesi osalema tugigruppide töös alates selle aasta 1. maist.  

Tugigruppides on võimalik omavahel jagada kogemusi, üksteist toetada ning saada teadmisi ja oskusi igapäevase hooldusega seotud tegevuste kohta.

Tugigruppe on plaanis korraldada kolm: Rõngus, Puhjas ja Elvas.  

Plaanime korraldada koolitusi igale grupile vähemalt üheksal korral:  

  • suhtlemine hooldatavaga; 
  • hooldamine haiguse korral;   
  • ergonoomika hooldamisel; 
  • motivatsioon; 
  • vanemaealiste vaimne tervis; 
  • dementsus; 
  • hooldusabivahendite kasutamine jne.  

Koolituste kellaajad lepime kokku konkreetse tugigrupiga nii, et see sobiks hoolduskoormusega inimestele (näiteks õhtuti kell 18–20). Tugigruppide töö toimub Euroopa sotsiaalfondi toetava projekti „Hoolekandeteenuste osutamine Elva vallas“ raames alates 1.05.2021 kuni 31.12.2022. 

Tugigruppidesse ootame osalema Elva valla hooldust vajavate inimeste omastehooldajaid, koduteenust või muud hoolekandeteenust saava inimese lähedasi.  

Tugigruppi registreerimiseks ning lisainfo saamiseks pöörduda projekti koordinaatorite poole: 

 

KredEx avab lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru

KredEx avas 12. aprillil lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru. Taotlusvoor on avatud kuni 31.05.2021.a.

Toetus on suunatud madala sissetulekuga peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last ja kes moodustavad ühise leibkonna. Toetussumma on kuni 10 000 eurot. Kolme- ja neljalapseline pere, kellele on eelnevalt ühe korra kodutoetust eraldatud, saab teistkordselt toetust taotleda 5000 eurot. Viie- ja enamalapseline pere, kellele on eelnevalt ühe korra kodutoetust eraldatud, saab teistkordselt taotleda 10 000 eurot.

Toetust saab taotleda:

  • eluruumi ostmiseks, kui perel puudub isiklikku omandisse kuuluv eluruum või kui see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Ostetava eluruumi ostuhind ei tohi olla suurem kui viiekordne toetussumma. Eluruumi ei tohi osta leibkonnaliikmelt või temaga otse- või külgjoones suguluses olevalt inimeselt;
  • ehitamisega seotud tegevusteks, kui leibkonna omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Ehitamise all mõeldakse taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis oleva eluruumi renoveerimist, ümberehitamist, laiendamist, püstitamist, tehnosüsteemide või –võrkude rajamist, muutmist või asendamist, tegevuste elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalvega soetud kulude katmist. Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik 20% toetussummast.

Olulisemad tingimused:

  • Taotleja on seaduslik vanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendaja(d), eestkostja(d) ja kasuvanem (vanema elukaaslane, kes ei ole ühegi leibkonnas kasvava lapse seaduslik vanem). Kui leibkonnas on 2 vanemat, peavad mõlemad vanemad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ja esitama taotluse koos ning neid käsitletakse koos taotlejana.

Leibkonnaliikmeteks loetakse alati:

  • taotleja;
  • taotleja praegusest või varasemast kooselust sündinud või eestkoste või hoolduslepingu alusel peres kasvavad vähemalt kolm kuni 19- aastast last (k.a).

Leibkonda võivad peale nende kuuluda ka täiendavad leibkonnaliikmed:

  • taotleja 20. kuni 21. aastane laps, kes on õpilane/üliõpilane:
  • taotleja üle 19. aastane puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud laps;
  • taotleja vanaduspensionieas, puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud vanem.
     
  • 2020. aastal saadud maksustatav tulu ei või olla suurem, kui 355 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Tulu hulka arvestatakse kõik eraisikuna ja ettevõtjana teenitud tulud. Tulude hulka ei arvestata riiklikke toetuseid (v.a vanemahüvitis), elatisraha ja 2020. aastal makstud kodutoetust.
    Tulude tõendamiseks esitatakse KredExile kõikide täisealiste leibkonnaliikmete 2020.a. maksuandmete tõendid.
  • Kõik leibkonna liikmed peavad olema registreeritud toetusealusesse eluruumi. Eluruumi püstitamise, elamiskõlbmatu eluruumi renoveerimise või eluruumi soetamise korral peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, sinna kus reaalselt elatakse.
  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps/lapsed peab olema toetusealuse eluruumi omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevused).
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei või olla rohkem, kui üks eluruumina kvalifitseeruv eluruum. Välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud või kui toetust taotletakse nende ühendamiseks.
  • Eluruumi omanikust taotlejal ei või olla täitemenetlusregistri andmetel kehtivat täitemenetlust ja Krediidiinfo andmetel võlgnevust suuremas summas kui 1500 eurot. Tal ei tohi olla jõustunud kohtuotsust füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks või pankroti väljakuulutamiseks (v.a kui on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest). Samuti ei tohi taotleja omandis ja projekti objektiks oleval eluruumil olla kinnistusraamatus käsutamise keelumärget.
  • Teistkordset toetust saavad taotleda pered, kellel on eelmine toetus kasutatud, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise aruanne.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 a jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
  • Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama määruses kehtestatud taotleja/toetuse saaja kohustuste täitmise tähtaega.
  • Peres kasvav keskmise, raske või sügava puudega laps annab taotlusele lisapunkte ning puude tõendamiseks esitatakse taotlemisel koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada:

  • Toetuse taotlus (KredExi vorm);
  • Maksuandmete tõend(id) kõigi täisealiste leibkonna liikmete 2020. a saadud maksustatav tulu kohta;
  • Ehitustöödega sihtotstarbe korral:
    a) ehitustööde eelarve (Kredexi vorm);
    b)  hinnapakkumised. Kui töid tehakse ise, siis üks hinnapakkumine materjalide kohta. Kui töid teeb firma, siis kaks võrdlevat hinnapakkumist töödele;
    c) fotod taotleja või tema kuni 15- aastase lapse omandis olevast igast eluruumist ja hoone välisilmest (fotod peavad kajastama ka puudusi/tegevusi, mille parendamiseks toetust taotletakse).
  • Eluruumi ostmise korral omandatava eluruumi kirjeldus (KredExi vorm), kuhu märgitakse esialgse nägemusena kinnisvara müügipakkumiste hulgast valitud kinnisvara.

Lisadokumendid, mis esitatakse vastavalt vajadusele:
a) välisriigi 2020. a tuludeklaratsioon, juhul kui täisealine leibkonna liige on töötanud mitteresidendina välisriigis;
b) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
c) puude raskusastme tuvastamise otsuse koopia, juhul kui leibkonnas on keskmise, raske või sügava puudega laps;
d) õppeasutuse tõend juhul, kui täiendav leibkonnaliige on õpilasest laps vanuses 20-21 a;
e) tõend töövõimetuse määramise kohta juhul, kui leibkonnas on püsivalt töövõimetu või puuduva töövõimega üle 19-aastane laps või taotleja vanem;
f) kaasomandi korral notariaalne kasutuskord või kaasomanike vahel sõlmitud kirjalik kasutuskorra kokkulepe koos eluruumi plaaniga;
g) eluruumina mittekvalifitseeruva lisakinnisvara korral vabas vormis eluruumi kirjeldus koos fotodega või kohaliku omavalitsuse tõend, mis kinnitab, et tegemist on eluruumina mittekvalifitseeruva kinnisasjaga.

Taotlust saab esitada alates 12. aprillist KredExi e-teenuste keskkonnast või e-posti teel aadressil toetused@kredex.ee (dokumentide allkirjastamiseks vajalik digitaalse allkirjastamise võimalus). Taotlusi saab esitada ka paberil, posti teel aadressil „Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151.
Info taotlemise tingimuste ja taotluste esitamise kohta leiate KredExi kodulehelt.

Täpsustavate küsimuste korral võtke palun ühendust kodutoetuse halduriga: Kersti Saar tel 667 4109, Anu Holmberg tel 667 4110, Aire Oolup tel 667 4120. Kodutoetuse e-post on toetused@kredex.ee.

VALLAMAJANDUS

Reedel, 16. aprillil kaeti multšiga jalgrada muusikakoolist Arbi järve jalgteeni. 

KESKKOND

Lõkke tegemine tiheasustusaladel on keelatud

Prügi põletamine koduaedades on päevakajaline just kevadel, kui võetakse ette suurpuhastus kodus ja aias. Aiamaal peenraid korrastades või viljapuid lõigates tekib aiaprügi, mida soovitakse lõkkes põletada.  

Kuigi aiaprügist vabanemisel tundub põletamine kõige lihtsam viis, on lõkke tegemine Elva valla tiheasustusaladel* keelatud. 

Antud nõue tuleneb Elva vallas Elva vallavolikogu 13. jaanuar 2018 kehtivast jäätmehoolduseeskirjast § 6 lg 1, mis sätestab, et jäätmete, sealhulgas haljastusprahi põletamine on keelatud, kui selleks ei ole keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.  

Haljastusjäätmete (lehed, taimejäänused ja oksad) tekkimisel on soovituslik need komposteerida. Oksad saab viia Elva linna Kirde tn 6 katlamaja kinnistu taha garaažide juurde okste kogumise platsile (kindlasti ei tohi viia katlamaja hoovi). Platsile võib viia ainult puitunud oksi, mis ei sisalda naelu. Ehitusprahti ja haljastusjäätmeid sinna viia ei tohi. 

Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Elva valla haldusterritooriumil. Eeskirja alusel pakub Elva vallas korraldatud jäätmeveo teenust AS Eesti keskkonnateenused. Kinnistu omanikud on kohustatud kinnistul tekkivad olmejäätmed üle andma veopäeval AS Eesti keskkonnateenustele. Nii haljastusjäätmeid, kui ka mistahes muid olmejäätmeid ja ohtlikke jäätmeid on keelatud lõkkes põletada. 

Meeles tuleb pidada, et jäätmete põletamisel kahjustate te enda ja naabrite tervist, seetõttu on see ka seadusega keelatud. Jäätmeid lõkkes põletada ei tohi, sest põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette. Jäätmete põletamisel õhku paiskunud mürgiseid aineid hingame me ise sisse, samad ained langevad aias kasvavatele taimedele ning jõuavad meie kehasse aiasaadustega, näiteks marjade või köögiviljadega. 

Hajaasustusega piirkondades** on lõkke tegemine lubatud, kuid ka siis ei tohi panna kunagi lõkkesse midagi muud peale kuivade okste, immutamata puidu või kiletamata papi ja paberi. 

Prügi põletamisega kaasnevad müüdid on visad kaduma. Sageli arvatakse, et kui vanasti põletati prügi ahjus ja lõkkes, siis järelikult võib seda teha ka nüüd. Aastate jooksul on jäätmed muutunud: kui mõnikümmend aastat tagasi pakiti toiduained paberisse ja klaastaarasse, siis praegu kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Samuti on kasvanud jäätmete hulk, sest tarbimine on muutunud ja suurenenud. 

Kõige lihtsam viis jäätmetest vabaneda on need liigiti sortida: paberi- ja papijäätmed ning plastpakendid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaamades. 

Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt www.kuhuviia.ee.  

Elva vallas olevate võimaluste kohta saab uurida ka omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast või valla kodulehelt www.elva.ee

Kas teadsite, et jäätmete koostises on aineid, mis lõkkes põletades vabanevad keskkonda ning võivad tuulega kanduda oma koduaiast kaugemalegi. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mürgikokteil, mis sisaldab muuhulgas vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Dioksiinid on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise põlemisel. Need on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, neid süües jõuavad mürgised ained meie organismi. 

Jäätmekäitlusalaste küsimuste korral pöörduge julgelt Elva vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole telefonil 5305 2500. 

* tiheasustusala – Elva valla asustusüksused Elva linn, Rõngu alevik, Käärdi alevik, Rannu alevik, Kureküla alevik, Puhja alevik, Ulila alevik 

** hajaasustusala – on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või neid ei ole üldse. Hajaasustusalaks on valdav osa Eesti külade territooriumist, sealhulgas põllu- ja metsalad ning loodusliku ilmega alad. 

Jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. 
Foto autor: Anneli Vahter 

KOMISJONID

Teisipäeval, 13. aprillil toimus volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni koosolek, kus peamine teema oli noorsootöö eesmärkide ja noortevolikogu töö tutvustus.

Kolmapäeval, 14. aprillil toimus volikogu arengu- ja planeeringukomisjoni koosolek, millest võtsid osa abivallavanem Kertu Vuks, planeerimisspetsialist Maarika Uprus ja komisjoni esimees Maano Koemets. Päevakorras oli kaks volikogu otsuse eelnõud, millega tunnistatakse kehtetuks kaks detailplaneeringut, mida omanik ei soovi enam ellu viia. Kertu Vuks tegi ka ülevaate ettevõtlusvaldkonna uuringutest, mille korraldas rahandusministeerium ja küsitlusest ettevõtjatele Elva vallas. 

Kolmapäeval toimus volikogu rahanduskomisjoni koosolek. Abivallavanem Mikk Järv tutvustas kahte eelnõud: Teedla külas vallale kuuluvate kinnistute Vana tänav ja Karja tee L1 vahetamine Tilga külas kinnistu Loosu tee L3 vastu ja Puhja alevikus Reku tee 3 kinnistu enampakkumisel võõrandamine.  

Neljapäeval, 15. aprillil toimus volikogu kultuurikomisjoni koosolek, kus anti heakskiit nimeliste pinkide paigaldamiseks Elva tantsujuhtidele ja arstile Elval linna. 

Neljapäeval toimus volikogu ettevõtlus- ja turismikomisjoni koosolek, millest võtsid osa abivallavanemad Kertu Vuks ja Mikk Järv. Kertu Vuks tegi ülevaate küsitlusest ettevõtjatele Elva vallas ning Elva valla kui turismisihtkoha brändiloomise protsessist. Peale selle tutvustas Kertu Vuks EAS-i koolitusplaane turismivaldkonnas. Komisjoni liikmed tegid mitmeid ettepanekuid vallamajanduse teemal. 

 

JUHTIMINE

Elva vallavalitsus analüüsib ujula võimalikke alternatiivseid asukohti

Elva vallavalitsus on otsustanud jätkata Elva ujula ehitamise finantsperspektiivide ja võimalike alternatiivsete asukohtade analüüsiga. 

Elva abivallavanem Kertu Vuks ütles, et vallavalitsus soovib ujula loomisel leida sobivaima lahenduse arvestades sealjuures ka elanike arvamusega. "See on väga positiivne, et selle teema vastu on nii suur huvi ja et see läheb inimestele korda. Seetõttu oleme otsustanud veelkord kaaluda erinevaid võimalusi ujula rajamiseks arvestades elanike arvamuste ja tähelepanekutega."  

Kohalikes portaalides on esinetud mitmete erinevate arvamusavaldustega ning selleks, et lõplik asukohavalik oleks argumenteeritud ja Elva valla elanike jaoks põhjendatud, analüüsitaksegi erinevate asukohtade plusse ja miinuseid. 

Verevi rannaala detailplaneering algatati 2,5 aastat tagasi ning selle koostamise ajal said kõik elanikud oma arvamust mitmeid kordi avaldada ja seda võimalust ka kasutati. „Meie jaoks on väga oluline, et enne lõpliku otsuse langetamist oleksid kõikide variantide plussid ja miinused läbi kaalutud. Keskendume peale Verevi rannaala veel ka Elva spordihoone lähedusele ja teistele võimalikele asukohtadele," sõnas Vuks. 

Elva vallavanem Heiki Hansen ütles, et kuu alguses vallavolikogus kehtestatud Verevi rannaala detailplaneering on võimalus ja mitte kohustus. „Verevi ranna varasem rannahoone detailplaneering seisis aastaid kasutuseta ning ainult rannahoone ehitamise vastu ei tuntud huvi. Tänaseks kehtestatud planeering annab meile võimaluse ehitada sinna rannahoone koos ujulaga, kuid see ei ole kindlasti ainus võimalus," ütles ta. 

Hanseni sõnul ei tähenda detailplaneeringu kehtestamine automaatselt hoone ehitamist, vaid see annab võimaluse selle ala arendamiseks. "Praegu tehtavad analüüsid on muu seas vajalikud ka selleks, kui Verevi rannaala hoonestusõiguse seadmisega soovitakse edasi minna," lisas vallavanem.  

Vallavalitsus plaanib analüüsi tutvustada mai lõpus ning tutvustamine toimub nii vallavolikogus kui ka volikogu komisjonides. Analüüsi kokkuvõte avaldatakse ka valla kodulehel ja tutvustamiseks korraldatakse kõikidele huvilistele avalik arutelu. 

Lisainfo:
Heiki Hansen, vallavanem 
heiki.hansen@elva.ee või tel 527 3646 

Kertu Vuks, abivallavanem 
kertu.vuks@elva.ee või tel 5813 7086 

SPORT

Elva miljon kutsub 24. aprillil Lidumise laupäevale 

Pärast 2. aprillil toimunud Rattareedet on aeg panna vaim valmis 24. aprillil toimuva Lidumise laupäeva jaoks. 

Elva miljon ootab 24. aprillil kõiki justnimelt jooksmisega kilomeetreid koguma. Kilomeetreid võid koguda ükskõik kus Elva vallas. 

Lidumise laupäeval antakse eksklusiivne Elva miljoni pusa sellele, kes kogub sel päeval joostes kõige rohkem kilomeetreid. Peale selle loositakse välja auhindu kõikide nende vahel, kes sel päeval joostes kilomeetreid koguvad. Ehk – sel päeval on joostud kilomeetrid just eriti hinnalised, sest võita võib erinevaid auhindu. 

Sel päeval lähevad loomulikult üldarvestusse kirja ka kõik muud kondimootoril kogutud kilomeetrid.  

Ära unusta kilomeetrite salvestamiseks kasutada Strava äppi, sest selle päeva joostud kilomeetrite arvestus toimub ainult äpi eriürituse kaudu. Eriürituse leiad siit: https://strava.app.link/DtUF4Dtuqfb  

Kõik, kes ei ole jooksmise fännid, ei pea kurvastama, sest õige pea on tulemas teisigi Elva miljoni erisündmusi. Eriürituste osas soovitame jätkuvalt hoida silm peale Elva valla infokanalitel. 

Mis on Elva miljon?  

Elva kannab 2021. aastal Euroopa spordilinna tiitlit ning sellest innustatult soovime aasta lõpuks koguda üheskoos kokku miljon aktiivselt liigutud kilomeetrit. Kilomeetreid võid koguda iga päev ja endale sobival ajal. Ootame Elva valda kilomeetreid koguma nii kohalikke kui ka külalisi. Kilomeetrite kogumiseks tuleb oma nutiseadmesse laadida Strava äpp ja liituda Elva miljoni klubiga. 

VARIA

Elroni Kagusuuna sõiduplaan alates 01.05.2021 

Alates 1. maist hakkab Elron sõitma Piusani ja seoses sellega muutub Elroni Kagusuuna sõiduplaan. 

Sõiduplaan on leitav Elroni kodulehelt: elron.ee/sites/default/files/2021-04/KAGUSUUND_al%201.05.pdf.  

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 5.04-11.04.2021


 
 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 5.04.–11.04.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

 

 

Kutsume toetama kohalikke ettevõtjaid ehk õppima tundma Elva valla elamusi 

Elva vallavalitsus kutsub kõiki õppima tundma Elva valla elamusi: erinevate kohalike tootjate maitseelamused ning põnevad sihtkohad ja seiklused. Vaata videot SIIT

 "Tunne Elva elamust" kampaaniaga kutsusime eelmisel suvel kõiki, sealhulgas eriti kohalikke elanikke, tutvuma koduvalla mitmekesiste võimalustega. On paslik taas meelde tuletada just kohalike ettevõtete ja nende toodete võlu. 

 Elva vallas leiab kindlasti tegevust igaüks: seiklemine, matkamine, erinevad võimalused lõõgastavaks vaba aja veetmiseks, tutvumine Võrtsjärveäärsete võimalustega jne. Samal ajal saate panustada oma liigutud kilomeetritega ka Elva miljonisse

 Peale mitmekesiste seiklus- ja majutusvõimaluste pakuvad Elva valla tootjad väga laia valikut: erinevad joogid, köögi- ja juurviljad, kala, koogid, leib ja muud küpsetised, erinevad piimatooted ja maiustused ning suvel muidugi marjad ning sealt edasi moos ja mesi. 

 Kogu info erinevate Elva valla elamuste kohta leiate Elva Turismi kodulehelt, SIIT

 

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

 

Esimesse klassi astumisest Elva vallas 

Elva valla koolides on alanud esimesse klassi astujate avalduste vastuvõtmine. Esimesse klassi võetakse vastu laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7-aastaseks. Seoses COVID-19 epidemioloogilise olukorraga riigis palume igast koolist uurida eraldi paberkandjal avalduse viimise võimalusi ja avalduste viimise korraldust. Avalduste vormid ja täpsem info on samuti leitav koolide kodulehtedelt. 

Kooli vastuvõtmiseks on vaja esitada: 

  • Lapsevanema taotlus (blankett kooli veebilehel); 
  • esimesse klassi astuja foto (3 x 4 cm) või digifoto; 
  • tervisekaart; 
  • koolivalmiduse kaart; 
  • haridusliku erivajadusega lapse korral koolivälise nõustamismeeskonna soovitus, rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakiri; 
  • lapsevanema ja lapse isikut tõendava dokumendi koopiad. 

Koopiad on võimalik teha ka koolis kohapeal. 

Koolikohustuslikust east noorem laps võetakse kooli vastu, kui koolieelne lasteasutus on hinnanud lapse koolivalmidust ning vanem on teavitanud lapse õppima asumise soovist vallavalitsust enne käimasoleva aasta 1. maid. Teavituseks tuleb saata vabas vormis teade elva@elva.ee

Laps, kes peaks sel aastal kooli minema, kuid ei ole saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib koolivälise nõustamismeeskonna soovituse alusel asuda koolikohustust täitma üks õppeaasta hiljem. Sellise soovituse saamiseks tuleb vanemal pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. 

Lisainfo:  
Auli Mäesalu, haridusspetsialist  
auli.maesalu@elva.ee või tel 5886 4201 

 

 

 

Elva vald pikendas lasteaias mittekäivate laste vanemate kohatasuvabastust 

Elva vallavalitsuse tänasel (6.04.21) e-istungil otsustati seoses koroonaviiruse piirangutega Eestis pikendada nende laste vanemate lasteaia kohatasuvabastust, kelle lapsed ei kasuta teenust 12. aprillist 30. aprillini. See tähendab, et arvet ei esitata maikuu eest (arvet ei esitata juuni alguses). 

Elva vallavanem Heiki Hansen selgitas, et kui laps ei ole käinud lasteaias või hoius alates 15. märtsist 30. aprillini, siis ei esitata vanemale aprilli- ja maikuu arvet. "Kui laps ei käinud lasteaias või hoius 15. märtsist 11. aprillini, siis ei esitata vanemale aprillikuu arvet. Märtsikuu eest tuleb tasuda kõigil vanematel hoolimata sellest, kas laps käis aias või mitte," lisas ta. 

Vallavanem rõhutas, et kuigi nakatunute arv Eestis on hakanud langema, ei saa siiski valvsust kaotada. "Meie tungiv soovitus on, et kõik need vanemad, kel on see võimalik, jätaksid lapsed veel lasteaiast- või hoiust koju. Igaüks meist saab aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele," ütles ta. 

Hansen lisas, et on arusaadav, et ette võib tulla erandjuhuseid. "Kui juhtub, et erandkorras on sel perioodil tarvis laps siiski üheks-kaheks päevaks lasteaeda viia, saab teha vallavalitsusele põhjendatud avalduse ning meil on võimalik erandkorras vanem osalustasu maksmisest vabastada või osalustasu määra vähendada," selgitas Hansen. 

Vallavolikogu 29. märtsil tehtud otsusega ei pidanud kohatasu maksma need vanemad, kelle lapsed ei käinud lasteaias 15. märtsist 11. aprillini (arvet ei esitata aprillikuu eest mai alguses). 

Kohatasu eest esitatakse arve tagantjärele ehk aprilli alguses said vanemad kohatasuarve märtsikuu eest. 

Elva vallas on kehtestatud lasteaiakohatasu ühes kuus: Aakres 25 eurot, Valgutas, Rõngus, Puhjas, Rannus ja Kongutas 30 eurot ning Elva linnas 45 eurot. 

Lisainfo:  
Heiki Hansen, vallavanem  
heiki.hansen@elva.ee või tel 527 3646 

 

SOTSIAAL JA TERVIS

 

 

Suvelaagrite soodustuusikute taotlemine 

Valla lastekaitsespetsialistid võtavad vastu taotlusi soodustuusikute saamiseks noortelaagritesse.  

Valgemetsa noortelaagrisse on Elva valla lastele on broneeritud 05.–11. august 2021 vahetusse 45 tuusikut, laagrisse oodatakse lapsi vanuses 7–14 aastat. 

Veski noortelaagrisse on Elva valla lastele on broneeritud 09.–14. august 2021 vahetusse 20 tuusikut, laagrisse oodatakse lapsi vanuses 8–15 aastat. 

Eelisjärjekorras saavad tuusikuid kolme- ja enamalapseliste ning toimetulekuraskustes perede lapsed. 

Avaldused tuleb esitada Elva vallavalitsusele hiljemalt 31. mail.  

Täpsemat teavet jagavad piirkondlikud lastekaitsespetsialistid: 

 

 

 

Kolmapäeval, 6. aprillil toimus Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustamise infotund vallavalitsuse töötajatele. 

Infotunnil rääkis sotsiaalkindlustusameti pensioninõustaja Laurits Leima põhjalikult mida kujutavad endast pensionisambad,  

Pensioninõustamisel vaadati pensioni kui tuleviku osa ja anti mõtteid, kuidas luua oma personaalne pensioniplaan. Peale selle käsitleti olulisemaid esimese ja teise pensionisamba reformi muudatusi ning räägiti pensionile minemise võimalustest. Anti ülevaate, kuidas prognoosida ja kus tutvuda oma pensioni andmetega. 

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on I samba reformi ja muudatusi puudutav kokkuvõte, mis on leitav siit: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/mida-kujutab-endast-esimese-pensionisamba-reform - antud lehe paremas servas on failidena alla laetavad ka pensionivalemi ja paindliku pensioni lühikokkuvõtted.  

Peale selle on väga hea materjal pensionile minemise kohta kokku koondatud www.eesti.ee lehele – „Valmistun pensioniks“www.eesti.ee/et/elusuendmused/valmistun-pensioniks

 

 

VALLAMAJANDUS

 

Elva valla heakorraeeskiri on avalikul konsultatsioonil 

Elva vallavalitsus on suunanud määruse eelnõu "Elva valla heakorraeeskiri" avalikule konsultatsioonile. Eelnõule saab tagasisidet anda 20. aprillini 2021. 

Elva valla uus heakorraeeskiri on vajalik selleks, et luua Elva vallas ühtne ja terviklik eeskiri ning ajakohastada praegu kehtivaid enne ühinemist kehtestatud eeskirju ning viia need vastavusse kehtiva õigusega. 

Arvestades Elva valla territoriaalset jaotust, tuleb määruse kehtestamisel arvestada nii tihedama kui ka hajusama asustusega keskkonnaga ja sellest tulenevate iseärasustega. See tähendab, et sätestada tuleb tingimused sel viisil, mis sobiks ühteaegu nii Elva linna, valla alevikesse kui ka küladesse. 

Elva valla heakorraeeskirja eesmärk on tagada vallas puhas ja ohutu keskkond ning üldine heakord. Eeskiri sätestab heakorranõuded ja koormise Elva valla haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik Elva vallas viibivad ja tegutsevad isikud ning Elva vallas asuvate kinnistute ja ehitiste omanikud. 

Kogu eeskirja eelnõud saate lugeda SIIT ning seletuskirja SIIT

Küsimused ja ettepanekud eelnõu kohta on oodatud hiljemalt 20. aprilliks 2021. Ettepaneku saate esitada SIIN või saata oma ettepaneku(d) e-aadressile elva@elva.ee

Lisainfo: 
Sten Saarekivi, heakorraspetsialist 
sten.saarekivi@elva.ee

 

 

 

Reedel, 9. aprillil algasid Elva linna mitmel tänaval freesimis- ja asfalteerimistööd 

Soodsate ilmaolude korral kestavad tööd teisipäeva ja/või kolmapäevani. 

Freesimis- ja asfalteerimistööd toimuvad Tööstuse, Side, Kärneri, Pargi, Koidu, Kirsi, Rahu ja Lõuna tänavatel.  

Palume kohalikel elanikel ja liiklejatel olla tähelepanelikud ning jälgida ajutisi liiklusmärke.  

Töid teostab AS Keskkonnateenused. 

Lisainfo: 
Hendri Seinberg, taristuspetsialist 
hendri.seinberg@elva.ee või tel 5866 6520 

 

 

 

Piltlik ülevaade käimasolevatest objektidest

Rannu kooli ehitustööd

 

 

 

 

Rõngu kogukonnakeskuse ehitustööd 

 

 

 

Pika tänava ehitustööd 

 

 

 

Puhja seltsimaja rekonstrueerimine 

 

 

 

Konguta rahvamaja rekonstrueerimine 

 

 

Rannus lammutati endine laut 

 

 

ARENDUSVALDKOND

 

Elva vallavalitsuses alustas tööd uus arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Veiko Sepp 

Veiko asus Elva vallavalitsusse tööle aprilli alguses vabanenud osakonnajuhataja kohale. 

Veiko juhib ja korraldab arengu- ja planeeringuosakonna tööd. Ta koordineerib valdkondlike projektide koostamist, avalikustamist ja tutvustamist, koostöövõrgustike tegevust. Peale selle kuulub tema tööülesannete hulka e-teenuste arendamine ja selle valdkonnaga seotud projekte koordineerimine ning turismimajanduse arengu, valla turismialase teabe kogumise ja levitamise koordineerimine. 

Veiko on pikaajaliselt töötanud kohaliku ja regionaalse arengu valdkonnas – valdavalt rakendusliku suunitlusega uuringute teostajana ning arengudokumentide koostamise konsultandina, varasemalt ka ametnikuna ministeeriumis. 

  

Kontaktid: 

Tel 516 0975  
e-aadress veiko.sepp@elva.ee

 

TURISM & TURUNDUS

 

Neljapäeval 8. aprillil osales Kertu Vuks EAS-i ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud turismi taaskäivitamise projekti RESTART kohtumisel, mis on osa Eesti turismiprogramm 2021–2025 kaasamisest.
Kohtumise fookuses olid turismivaldkonna väljakutsed covid19 pandeemia järgsel ajal ja kuidas nutikalt tegutsedes ja piisavalt ette mõeldes valdkonna taastumist soodustada. Oma kogemust jagasid ka väliseksperdid  näiteks Iirimaalt ja Inglismaalt. Liina Maria Lepik, EAS-i Turismiarenduskeskuse direktor,  tõi välja ka Eesti peamised väljakutsed selles valdkonnas. Näiteks see, et meil on praegu väga kõrge nakatumistase ja see kahjustab riigi mainet välisturistide seas, tekitades hirmu ka tulevikuks; arenguruumi on toode-turg sobivuses- piirkonnaspetsiifilite kvaliteetsete toodete puudumine (product-market fit). Lisaks see, et meil on küll väga ägedad turismitooted erinevates sihtkohtadest kuid me ei oska neid piisavalt hästi müüa ning ka turunduse rahastus on võrreldes teiste riikidega pigem tagasihoidlik. Küll aga on meil mitmed eelised võrreldes teiste riikidega- me oleme väiksed, kuid väga eriilmeliste piirkondadega- pakkuda turistile nii ajaloolist kui kultuurilisi elamusi; tuntud ja tunnustatud rahvusvahelised üritused, mis loodetavasti saavad toimuma kohe kui piirangud leevenevad ja selleks võimalus avaneb. Uuringuid ja statistilisi ülevaateid turismivaldkonna arengutest saavad huvilised vaadata siit

 

 

KOOSTÖÖ JA KOGUKOND

 

Neljapäeval, 8. aprillil toimus  virtuaalne Mentorklubi kohtumine.
Sel korral keskenduti teeninduskultuuri teemadele. Seminaril tuli juttu sellest, mis on kliendikeskus ja mida pidada silmas kvaliteetse teeninduskultuuri arendamisel mistahes valdkonna ettevõtetes või organisatsioonides. Seminari viis läbi Heli Tooman, kes on  Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent ning turismi- ja teenindusvaldkonna ekspert, kes on kirjutanud arvukaid teadusartikleid ja avaldanud muid publikatsioone turismimajanduse ja teeninduskultuuri teemadel. 

 

 

 

 

Rannu kauplus suletakse ajutiselt remondi tõttu 

Elva Tarbijate Ühistu teatab, et neile kuuluv Rannu kauplus suletakse ajutiselt remondiks alates 12. aprillist.  

Plaani järgi toimub remont 26. aprillini. 

Lisainfo: 
Elva Tarbijate Ühistu 
elvaty@elvaty.ee

 

 

 

Praktiline koolitus „Samm tööellu muutuval tööturul“ 

Kutsutakse osalema tasuta koolitusel „Samm tööellu muutuval tööturul“, mille kohta toimub infotund mai teises pooles (kuupäev selgumisel) aadressil Tartu, Lutsu 3 (Jaani kiriku lähistel). 

Koolitus on suunatud neile, kes on olnud tööturult eemal kuus kuud või kauem ja hetkel ei õpi. 

Koolitusel saab teada rohkem enda võimaluste ja tööturu kohta ning selgust teha häid valikuid.  

Koolituse (kokku 130 tundi) osad on: 

  • eneseanalüüs;  
  • töövestlus;  
  • isikliku tööõnne valem; 
  • muutuv tööõigus;  
  • arvuti tööotsingul; 
  • tööklubi. 

Võimalus on minna erialasele kursusele ja saada tasuta karjääri-, psühholoogilist ja võlanõustamist ning osaleda tööpraktikal.  

Kogu koolitus on tasuta. Transpordikulud kompenseeritakse ning koolitusel on tasuta toitlustamine ja vajadusel lapsehoid. 

Infotunnil osalemiseks on vajalik registreerumine, mida palutakse teha telefonil 526 5488 või e-aadressi ingrid.purje@jmk.ee

Tegevusi toetavad Euroopa sotsiaalfond ja Elva vallavalitsus.  

 

 

 

 

Aita oma kodukoht prügist puhtaks teha! 

MTÜ Perekas ja Elva vald kutsuvad kõiki ka sel aastal oma kodukandist hoolima.  

Võtke liikuma minnes (nt ka Elva miljonisse kilomeetreid kogudes) kaasa prügikott ning korjake teele jääv prügi üles.  

Hoolime ja teeme Elva valla mõnusaks puhtaks paigaks, kus elada! Jäädvustage pilt ja laadige see Facebookis sündmuse „Elva koduvalla heaks 3“ lehele üles ning innustage ka teisi osalema. Sündmuse lehele: fb.me/e/3yIvS5Zx5

Kuidas ohutult prügi kokku korjata? Tuletame meelde mõned reeglid seoses praeguse olukorraga riigis: 

  • Koroonaviirusesse haigestunud inimene peab püsima kodus kuni tervenemiseni. 
  • Hoia teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. 
  • Maha visatud praht korja kindlasti üles kinnastega ja pane kohe prügikotti. 

 

 

VARIA

 

Elva valla noorte töömalev otsib tööandjaid 

Elva valla noorte töömalev otsib 2021. aasta suveks kohalikke ettevõtjaid, kes oleksid huvitatud Elva valla noortele töö pakkumisest. 

Sel aastal on Elva vallas noortemalevat korraldamas neli piirkonda. Õpilastel on võimalus valida järgmiste piirkondade vahel: 

  • Elva piirkond; 
  • Rõngu piirkond; 
  • Rannu piirkond; 
  • Puhja piirkond. 

Kokku osaleb malevas ligi 50 noort (vanuses 13+), kellele otsime võimalusi pakkuda põnevaid töökogemusi. Seetõttu ootame kõiki Elva valla ettevõtteid endast märku andma.   

Malev annab noortele võimaluse saada esimene töökogemus, kohtuda uute põnevate inimestega ning omandada edasiseks eluks vajalikud teadmised ja oskused. 

Kui teil või teie ettevõttel tekkis maleva vastu suurem huvi ning te sooviksite pakkuda Elva valla noortele suveks töökogemust, palume ühendust võtta Elva valla haridusspetsialistiga, kes jagab vajalikku lisainfot ning viib huvitatud osapooled omavahel kokku. 

Lisainfo: 
Auli Mäesalu, Elva valla haridusspetsialist 
auli.maesalu@elva.ee või tel 58864201 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

 

Facebook

Instagram

YouTube

 
 
 
 
 
 
 

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 
 
 
 

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 29.03-4.04.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 29.03.–4.04.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Esmaspäeval, 29. märtsil osales haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm projekti ”Sport koolis” tutvustavas infotunnis. Eesti Olümpiakomitee on käivitamas pilootprojekti, mis on suunatud laste liikumisharjumuste kujundamiseks. Eesmärk on tutvustada esimeste klasside õpilastele võimalikult palju erinevaid spordialasid ning toetada mitmekülgsete liikumisoskuste kujunemist ja selle omandamist. Projektiga saavad 1. klasside õpilased lisaks riiklikus õppekavas olevatele liikumistundidele valida 2-4 sporditundi nädalas, mida korraldavad kvalifitseeritud treenerid. Projekt käivitatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Olümpiakomitee rahastab projekti juhul kui omavalitsus panustab vähemalt sama palju kui EOK. Pilootprogrammi raames rahastatakse 2021. aastal ühes maakonnas ühte kooli, kuid ambitsioonid on suuremad. Elva gümnaasium on osalenud eduka näidiskoolina selles projektis juba sel õppeaastal.  

Teisipäeval, 30. märtsil osales abivallavanem Marika Saar Tartu 2024 programmiliini Sound of Souls, mille eesmärk on kontsertrännak ehk väljasõidud erinevatesse Tartumaa ja lähiümbruse pühapaikadesse ning unustatud kohtadesse. Korraldamisele tuleb rahvusvahelise mastaabiga muusikafestival, mis tooks erinevatesse Tartu pühakodadesse ja pühamutesse esinema tuntud ja tundmatud elektronmuusikud Eestist ja välismaalt. Kohtumisel osales ka Puhja seltsimaja juhataja Kaja Udso ning rääkisime paikadest, kuhu võiks Elva vallas kontsertrännak tulla. Esimesena vaadatakse üle Kavilda Ürgoru võimalused.  

Algas lasteaedade rühmade komplekteerimine 

Aprillis algab lasteaedade rühmade komplekteerimine. Elva valla lasteasutustesse on õigus saada lasteaiakoht lapsel alates pooleteise aasta vanusest, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Elva vald. 

Vallas on kehtestatud kaks teeninduspiirkonda: maa- ja linnapiirkond. Elva linna lasteaedadesse saavad eelisjärjekorras koha linna sissekirjutusega lapsed ning maapiirkonna saavad I eelistuseks märkida just maapiirkonnas elavad perekonnad. 

Elva vallavalitsus on liitunud haridusteenuste haldamise infosüsteemiga ARNO. Elva valla ARNO süsteemi saab lapsevanem siseneda ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kõigil lastevanematel on soovitav ARNO süsteemi sisse logida ning enda ja oma lapse andmed üle kontrollida. Süsteemis saab lapsevanem ise avaldust muuta, tagasi võtta ja koha kasutamise lõpetada. Vajadusel on abi ja nõuga toeks valla haridusspetsialist, kelle poole võib alati pöörduda (kontaktid artikli lõpus). 

Aprilli teisel ja kolmandal nädalal komplekteeritakse lasteaedade rühmad ARNO süsteemis olevate andmete ja järjekorra alusel. Teade lasteaiakoha pakkumise kohta edastatakse automaatselt ka lapsevanema e-postile. Palume kindlasti kontrollida üle süsteemis olevad kontaktandmed. Lapsevanem saab lasteaiakoha pakkumise ARNO süsteemis kinnitada või tagasi lükata. 

ARNO veebilehe ja täpsema info rühmade komplekteerimise ja teeninduspiirkondade kohta leiate Elva valla kodulehelt elva.ee/lasteaiakohad

Auli Mäesalu, haridusspetsialist  
auli.maesalu@elva.ee või tel 58864201 

 

Elva vald vabastab lasteaias mittekäivate laste vanemad kohatasust

29. märtsil toimus Elva vallavolikogu e-istung, kus otsustati seoses koroonaviiruse piirangutega Eestis vabastada Elva valla nende laste vanemad lasteaia kohatasust, kelle lapsed ei kasuta teenust ajavahemikus 15. märts kuni 11. aprill. Otsus võeti vallavolikogus vastu 21 poolthäälega. 

Elva vallavanem ja valla kriisikomisjoni esimees Heiki Hansen ütles, et kõik Elva valla lasteaiad ja -hoiud hoitakse avatuna selleks, et neil vanematel, kel on tarvis viia laps aeda või hoidu, oleks see võimalus olemas. "Meie soov on kohatasu vabastamisega motiveerida vanemaid jätma lapsed koju, et vähendada sellega kontakte. Arvet ei esitata neile, kelle laps ei käinud nimetatud perioodil kordagi aias või hoius," selgitas ta ja täpsustas, et arvet ei esitata aprillikuu eest. 

Vallavanema sõnul on lasteaiad- ja hoiud avatud eelkõige neile vanematele, kel ei ole võimalik kaugtööd teha. "Kui juhtub, et erandkorras on sel perioodil vaja laps siiski üheks-kaheks päevaks lasteaeda viia, siis saab teha vallavalitsusele põhjendatud avalduse ning meil on võimalik erandkorras vanem osalustasu maksmisest vabastada või osalustasu määra vähendada," selgitas Hansen.  

"Praegu on näha, et suurem osa vanemaid on leidnud võimaluse lapsed koju jätta. Eelmise nädala lõpus olid Elva valla lasteaedade ja –hoidude kohtadest täidetud 29%." Vallavalitsuse tungiv soovitus on  leida võimalus laste koju jätmiseks. "Koroonaviirusesse nakatunute arv riigis on jätkuvalt kõrge. Igaüks meist saab aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele," toonitas Hansen. 

Elva vallas on kehtestatud lasteaiakohatasu ühes kuus: Aakres 25 eurot, Valgutas, Rõngus, Puhjas, Rannus ja Kongutas 30 eurot ning Elva linnas 45 eurot. 

Elva vallavalitsus otsustas märtsi alguses teha volikogule ettepanek vabastada teenust mitte kasutavate laste vanemad kohatasu maksmisest. Ettepaneku tegemisest teavitati ka valla infokanalites. 

6. aprillil pikendati kohavabastust, selle kohta saab lugeda SIIT

SOTSIAAL JA TERVIS

Aprillikuus toimub üleminek uuele sotsiaaltranspordi korraldusele 

Elva vald muudab aprillikuu jooksul sotsiaaltranspordi korraldust andes selle ülesande Tartumaa ühistranspordikeskusele ning veoteenuseid hakkab osutama OÜ Tartaline. Sotsiaaltranspordi teenuse vajaduse hindamise ja otsuse teeb jätkuvalt vallavalitsus. 

Tegemist on katseprojektiga, mille eesmärk on leida sobiv sotsiaaltranspordi korraldusmudel, mis aitab kaasa erivajaduse, hoolduskoormuse ja toimetulekuraskustega inimeste osalemisele igapäevaelus ning vabastabsotsiaaltöötajad transporditeenuse osutamisest.  

Elva valla abivallavanem Marika Saar ütles, et Elva vallas oli sotsiaaltranspordi teenus väga hästi korraldatud. „Usun, et see jätkub ka peale ümberkorraldusi. Sotsiaaltranspordi teenuse vajaduse hindamise ja otsuse teeb jätkuvalt vallavalitsus, kuid sõite korraldatakse maakonnas keskselt," kirjeldas ta ja lisas, et nüüdsest on olemas dispetšerteenus, mis tähendab, et inimestel on võimalus oma sõite tellida igal äripäeval kell 8–17 ning klientide teenindamine toimub kell 7–19.  

Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu sõnul tähendab see projekt seda, et üle maakonna on kättesaadav selline transporditeenus, mis vastab võimalikult hästi konkreetse sõitja erivajadustele. „Vajadusel abistatakse sõitjat transpordivahendile saamisel, teenust saab kasutada ratastooli või liikumisraskustega sõitja ning samuti on valmidus raamitranspordiks," selgitas ta. Kui see on vajalik ja eelnevalt teada, tagatakse ka tõstjate abi ning erivajadusega sõitja pääseb transporditeenusele. Ootamatute erijuhtumite korral osutatakse sotsiaaltransporditeenust ka töövälisel ajal. 

Katseprojekti eesmärk on võimalikult paindlikult, vajaduspõhiselt ja mõistliku ressursikuluga luua terviklik üle maakonna toimiv süsteem. Projekti raames töötatakse välja IT-lahendus, mis tõhustab transpordi logistilist planeerimist, läbisõidu arvestust ja aruandlust. 

Kuna tegemist on katseprojektiga, analüüsitakse Aunapuu sõnul jooksvalt teenuse osutamise käigus tekkivaid probleeme ja laekuvat tagasisidet nii sõitjatelt kui ka vedajalt. „Saadud tagasiside edastatakse Sotsiaalministeeriumile, et kavandada ühiselt edasisi tegevusi. Sõitjate rahulolu, mõistlik kulubaas ja projekti õnnestumine on eeldus, et süsteemi vajalikkus oleks teadvustatud riiklikul tasemel ning meie tegevused oleksid jätkusuutlikud," rääkis Aunapuu. 

Elva abivallavanem Marika Saar ütles, et kindlustunnet maakondlikule sotsiaaltranspordi korraldamisele üleminekuks andis ka teiste ühistranspordikeskuste positiivne kogemus, kes on jõudnud seda teenus juba sel viisil korraldada. „Kindlasti tuleb lähikuudel ette ka segadust, nagu ikka uute asjade korraldamisega, kuid palun varuda kannatust. Alati võib pöörduda nõu ja abi saamiseks oma piirkonna sotsiaaltööspetsialisti või sotsiaalnõuniku poole." Saar loodab, et pilootprojekti tulemusena leiab ka riik edaspidi täiendavaid ressursse sotsiaaltranspordi korraldamiseks, kuid omaette väärtuseks peab ta ka maakonna omavalitsuste koostöökogemust sotsiaalteenuse korraldamisel.  

Maakonna ühtne hinnakiri kergitas Elva valla sisest transpordi hinda kuni paari euro võrra, kuid Tartusse sõitmise hind langes. „Omavalitsusel on õigus hinnakirjas teha soodustusi ning selleks tuleb pöörduda Elva valla sotsiaal- ja terviseosakonda," lisas Saar.  

Kõigile sotsiaaltranspordi kasutajatele on sel teemal edastatud ka infolehed.  

Sotsiaaltransport on oluline teenus, millest sõltub ka teiste teenuste kättesaadavus ning seega on selle korraldamine üks riigi prioriteet. Pikas plaanis on lõppeesmärk, et teenuse abil on suurenenud nende inimese tööjõuturul osalemine, kes peavad täna lähedasi hooldama.  

Projekt on algatatud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi meetmest "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse „Eakatele, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused". Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfond, 15% on kohalike omavalitsuste omaosalus.  

Katseprojekt kestab kaks aastat ning projektiga on ühinenud kõik Tartumaa omavalitsused, välja arvatud Tartu linn.  

Lisainfo teenuse kohta leiab valla kodulehelt: https://www.elva.ee/sotsiaaltransporditeenus

Lisainfo: 
Marika Saar, abivallavanem 
marika.saar@elva.ee või tel 522 7013 

 
Kolmapäeval, 31.märtsil osales Milvi Sepp Tartumaa valdade sotsiaalvaldkonna juhtide kokkusaamisel. Külalised olid Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu ja projektijuht Aarne Suits, kes rääkisid sotsiaaltransporditeenuse üleandmisest valdadele. Liikumise Kodukant juhatuse liige Eha Paas tegi ettekande vabatahtlike kaasamise võimalustest hoolekandes.  Tartumaa omavalitsuste liidu haridusnõunik Kairi Vasemägi rääkis TOL-i tegevustest haridusvaldkonnas ja Kammeri Kooliga seotud projektist.  
JUHTIMINE


29. märtsil toimus vallavolikogu istung


Elva vallavolikogu XXXIX istung toimus 29. märtsil veebikeskkonnas. Istungi päevakorras oli seitse otsuse ja üks määruse eelnõu. Kaks päevakorrapunkti olid ettekanded. 

Aktsiaselts Emajõe Veevärk tegevusülevaade. Aktsiaseltsi juhataja Andres Aruhein andis ülevaate aktsiaseltsi tegevusest ja tulevikuplaanidest. AS Emajõe Veevärk on omavalitsustele kuuluv äriühing, mille aktsiatest kuulub 38,7% Elva vallale. AS Emajõe Veevärk on Eestis kõige suuremal territooriumil tegutsev vee-ettevõte, mis haldab üheteistkümne omavalitsuse 105 asulas ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni objekte, millel on kokku üle 33 000 tarbija. Volikogu liikmed tundsid huvi äriühingu arengusuundade vastu, esitati küsimusi nii laienemise kui ka dividendide maksmise kohta. 

Volikogu kinnitas 2021. aasta I lisaeelarve. Elva valla 2021. aasta I lisaeelarve on koostatud vajadusest korrigeerida riiklike õigusaktidega eraldatud summasid, võtta eelarvesse 2020. aasta eelarves kavandatud, aga lõpetamata jäänud tegevused ning võtta eelarvesse 2020. aasta eelarve sihtotstarbelised jäägid, nõuete ja kohustuste muutused ning likviidsete varade jääk. 2021. aasta I lisaeelarve maht on 6 651 861 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 266 538 euro võrra ja kulud 1 048 781 eurot. Investeerimistegevuse kulude eelarve suureneb kokku 5 134 376 euro võrra. 

Volikogu kehtestas Elva linnas Verevi järve rannaala detailplaneeringu. Detailplaneering algatati vallavolikogus 2018. aasta juunis. Detailplaneeringu eesmärk on luua õiguslik alus Verevi järve rannaalal supelranna väljaarendamiseks ja seni kehtivast suurema ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu kehtestamise järel on võimalik alustada Tartu mnt 16 krundile avalikkusele suunatud aasta läbi kasutuses olev mitme funktsiooniga hoone (rannahoone/ujula/spaa) rajamise ettevalmistamisega. Detailplaneeringu materjalid ja korduma kippuvad küsimused SIIN

Volikogu nõustus keskkonnaloa andmisega AS-ile Tootsi Turvas Ulila II turbatootmisala avamiseks. AS Tootsi Turvas taotleb Ulila II turbatootmisala mäeeraldist seoses vajadusega säilitada piirkonnas olemasolev tootmisvõimsus ning seda suurendada. Tegevuskohaks on Ulila II turbatootmisala katastritunnusega (60502:004:0035) ja Laeva metskond 11 (60502:004:0036). Ulila II turbatootmisala mäeeraldise pindala 127,75 ha ja teenindusmaa pindala 148,39 ha. Mäeeraldise piirides on seisuga 31.01.2012 vähelagunenud turba aktiivset tarbevaru 201 tuhat tonni, millest kaevandatavat varu on 201 tuhat tonni ja hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru on 579 tuhat tonni, millest kaevandatavat varu on 535 tuhat tonni. Keskkonnaloaga on lubatud maksimaalselt kaevandada 31 tuhat tonni aastas ja loa kehtivusaeg on 30 aastat. Maavara kavandatakse kasutada põllumajanduses ja energeetikas. 

Volikogu otsustas vabastada lapsevanemad ajutiselt kuuks ajaks koolieelse lasteasutuse kohatasu maksmisest. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. märtsil üle Eesti ranged piirangud seoses Covid-19 viiruse levikuga. Volikogu otsuse alusel on lapsevanemad kohatasu maksmisest vabastatud 15. märtsist kuni 11. aprillini juhul, kui laps ei ole selle perioodi jooksul kordagi lasteasutuses käinud. Sama põhimõte laieneb ka Elva vallas tegutsevatele lastehoidudele. See tähendab, et nende laste, kes teenust ei kasuta, vanematele ei esitata aprillikuu eest lasteaia või -hoiukohatasu arvet. Vallavalitsusel on õigus vabastuse aega pikendada. 

Elva linnas Tamsa tee 4 kinnistu kasuks servituudi seadmine. Elva linnas Tamsa tee 4 asuva kinnistu omanik esitas Elva vallavalitsusele 04.02.2021 avalduse teeservituudi seadmiseks, tagamaks juurdepääsu kinnisasjale. Elva vallavara eeskirja järgi võib vallavara koormata isiku nõudel ja kasuks põhjendatud juhul. 1994. aasta maareformiga on Tamsa tee 4 majapidamisele jäänud juurdepääsutee maaüksuse koosseisu arvamata. Servituut seatakse Elva linnas, Tamsa tee 4 (katastritunnus 17004:006:0001, sihtotstarve elamumaa) kinnistu kasuks, suurusega ligikaudu 60,99 m². Koormatav Tamsa tee 4a kinnisasi kuulub Elva vallale (katastritunnus 17001:001:0201), sihtotstarbega üldkasutatav maa. Teeservituut seatakse tasuta ning tähtajatult. Tee hooldamine ja korrashoid jääb tee kasutaja kanda. 

Volikogu otsustas omandada kinnistu. Elva linnas asuv J. Kärneri 10a kinnistu on vallale vajalik maa-ala J. Kärneri tänavalt juurdepääsuks vallale kuuluvale kinnistule J. Kärneri tn 12a, kus asub kuur ja kasutusest väljas olev pumplahoone koos puurkaevuga. Elektrilevi OÜ nõukogu 21.12.2020 koosoleku protokolli alusel on olemas nõusolek kinnistu J. Kärneri tn 10a võõrandamiseks vallale hinnaga 180 eurot. Vallal tuleb tasuda ka kinnistu omandamise kulud (notari tasu ja riigilõiv). 

Kinnisasja otsustuskorras valla omandisse taotlemine. Otsuse kohaselt taotleb Elva vald endale Väike-Rakke külas asuva Rajaratta kinnistul asuvat juurdepääsutee koos teenindusmaaga. Rajaratta kinnisasi on riigi omandis, kinnisasja valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maa-amet on andnud teada, et kavandab Rajaratta kinnisasja võõrandamismenetluse algatamist. Rajaratta kinnistul asuv tee on jalakäijatele ja jalgrattaga sõitjatele avalik ja tagab ligipääsu Võrtsjärve kallasrajale. Teele on seatud ka kahele erakinnistule juurdepääsu tagav reaalservituut. Selleks, et vältida tee aluse maa eraomandisse võõrandamist, teeb Elva vald Maa-ametile ettepaneku Rajaratta kinnisasja jagamiseks ning jagamise tulemusena tekkiv teealune kinnisasi taotleda valla omandisse. 

Volikogu otsustas võõrandada Elva linnas Tartu mnt 1-2 korteriomandi. Elva linnas Tartu mnt 1 kinnistul asub seni säilinud Elva linna vanim hoone, mis on ehitatud 1837. aastal (oli Uderna postijaama postipoiste elamu). Selles on kaks korteriomandit, millest üks (registriosa nr 2365304, eluruum nr 2) kuulub Elva vallale. Hoone on tehniliselt halvas seisukorras ja vajab põhjalikku remonti. Halva seisukorra tõttu arvati 1997. aastal endine Uderna postijaama postipoiste elamu mälestiste nimekirjast välja. Elva vallavolikogu tegi 1.02.2021 otsuse nr 215 omandada vallale endise omaniku pärijalt elamus ka korteriomand nr 1. Nii oleks saanud vald kinnistu ainuomanikuks. Pärijaga aga ei saavutatud kokkulepet ja ta võõrandas märtsikuu alguses temale kuulunud korteriomandi. Vallale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks korraldab vallavalitsus enampakkumise. 

Vallavalitsuse ülevaade. Vallavanem Heiki Hansen tegi istungil ülevaate vallavalitsuse, osakondade ja valla asutuste tööst. 

Istungi protokolli, vastuvõetud otsuste ja ettekannetega saab tutvuda dokumendiregistris.

Istungit saab järelvaadata Elva valla Youtube-i keskkonnas

 
Kolmapäeval, 31. märtsil osales vallavolikogu esimees Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve ühendus koosolekul ja osales meetme “Konkurentsivõimeline ettevõtlus” hindamiskomisjoni töös. Hindamisel oli 13 projekti. 
ARENDUSVALDKOND

Esmaspäeval, 29. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks Arukate külade programmi tegevuste arutelul. Arukate külade programmis osalevad Tartumaalt Luunja vald ja Ulila alevik. Programm on külakogukondade arendusprogramm, mis stardib selle aasta juunis. Arukate külade arenguprogrammiga viiakse läbi järgmised tegevused: korraldatakse temaatilised strateegiapäevad strateegia koostamiseks; viiakse ellu piloottegevused (iga küla viib ellu vähemalt ühe strateegia raames välja töötatud piloottegevuse) ning lisaks toetavad külade eestvedajaid mentorid. Programmi kohta saab lähemalt lugeda siit.

 

Elva vallavolikogu kehtestas Verevi järve ranna-ala detailplaneeringu 

29. märtsil toimus Elva vallavolikogu e-istung, kus kehtestati Elva linnas Verevi järve ranna-ala detailplaneering. Otsus võeti vallavolikogus vastu 14 poolthäälega. 

Detailplaneeringu kehtestamise eesmärk oli luua õiguslik alus Verevi järve ranna-ala supelranna väljaarendamiseks ja ehitusõiguse määramiseks.   

Elva abivallavanem Kertu Vuks selgitas, et detailplaneeringu kehtestamine annab võimaluse ehitada Tartu mnt 16 krundile avalikkusele suunatud aasta läbi kasutuses olev mitme funktsiooniga hoone, näiteks rannahoone koos ujula või spaaga. „Detailplaneering on läbinud kõik menetlusetapid ehk planeering on volikogus vastu võetud, see on olnud avalikul väljapanekul arvamuste esitamiseks, toimunud on ka avalik arutelu, mille järel planeeringut täiendati," selgitas Vuks. Peale selle kiitis rahandusministeerium detailplaneeringu heaks selle aasta 22. veebruaril. 

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada multifunktsionaalne rannahoone, mis võimaldaks selle kasutamist aasta läbi. 

Detailplaneeringuga vähendatakse hoonestusala ulatuses Verevi järve kalda ehituskeeluvööndit, mistõttu on tegu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 

Detailplaneeringuga korrastatakse ka parkimiskorraldust. Nimelt on planeeringuga kavandatud 89 aasta läbi kasutatavat parkimiskohta Järve tänava äärde, Tartu maantee järvepoolsele küljele ja Järve tänava parklasse. Peale selle luuakse 66 hooajalist parkimiskohta Tartu maantee parkmetsapoolsele küljele. 

Detailplaneering näeb ette sademeveesüsteemi rajamist Tartu mnt ja Järve tänavale. Sademevesi puhastatakse vastavate puhastussüsteemidega. 

Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisaluse pind 2120 m2.  

Verevi ranna-ala jääb avalikku kasutusse. 

Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga.  

Verevi rannaala detailplaneeringu küsimused ja vastused  

Seoses 29. märtsil vallavolikogus kehtestatud Verevi rannaala detailplaneeringuga, oleme kokku pannud peamiselt küsitud küsimused ja nende vastused.  

1. Miks ei kavandata Verevi randa ainult rannahoonet? 

Verevi järve rannaalal paiknevad erinevad randa teenindavad hooned, mis on tugevalt amortiseerunud ning ei paku supelrannas tänapäevaseid vaba aja veetmise võimalusi. Enne detailplaneeringu algatamist kaaluti ka ujula paiknemise võimalikke asukohti Elva linnas. Kuna Verevi ranna maa-ala kuulub munitsipaalomandisse, valiti rannahoone/ujula rajamise alaks Verevi järve rannaala. 

Ebaotstarbekas on rajada ainult rannahoone funktsiooniga hoonestust, sest enamuse aja aastast seisab hoone kasutuseta. Seetõttu on mõistlik kavandada mitmefunktsiooniline hoone, mida saab kasutada ka väljaspool rannahooaega. 

2. Kas kogu ranna-ala ehitatakse täis? 

Ei. Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisalune pind 2120 m². 

3. Kui suurt hoonet ranna-alale kavandatakse? 

Tartu maantee poolses küljes on hoone maksimaalne kõrgus ca 10,3 m (hinnanguliselt 2 maapealset korrust). Kavandatav hoone asub suure langusega alal ja järve suunas tekib hoone astmeline langemine. Hooneosade kõrgused on paika pandud absoluutkõrgustega ja hoonestusala jagatud neljaks ehitise suurima lubatud kõrgusega tsooniks. Hoone astmelisust kirjeldava joonise leiad: https://www.elva.ee/verevi-jarve-ranna-ala-detailplaneering

4. Kas randa ehitatakse betoonist hall kastikujuline hoone? 

Ei. Detailplaneeringu seletuskirjas on esitatud detailplaneeringu eskiisi illustreerivad vaated. Illustreerivatel piltidel kujutatud „hall kast" ei iseloomusta kavandatavat hoonet, vaid näitab planeeringualale kavandatava hoonestuse asukohta ja selle ligikaudset ruumilist mahtu. 

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on sätestatud, et Verevi rannaala on arhitektuurivõistluse nõudega ala. See tähendab, et hoone parim arhitektuuriline lahendus selgitatakse välja võistlustööga. Detailplaneeringus tuuakse põhijoonisel, seletuskirjas ja illustratsioonide abil välja planeeringuala ehitusõigus (hoone lubatud kõrgus, krundi sihtotstarve, lubatud hoonete arv jms), mis on võistluse alus. 

5. Kas rand jääb avalikku kasutusse? 

Jah. Elva linna kehtivas üldplaneeringus on kirjas, et Verevi rannaala on ettenähtud avalikult kasutatava piirkonnana inimestele puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatiste ja rannahoonega. Seda võimalust ei võeta kelleltki ära, rannaala jääb avalikku kasutusse ning seda ei muudeta ärimaaks. Rannaala kasutamise otstarve on 90% ulatuses üldkasutatav maa ja 10% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa. 

6. 29. märtsil 2021 kehtestati vallavolikogus detailplaneering. Mis saab edasi? 

Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga. 

7. Mis saab Verevi rannaalal varasemalt kehtestatud detailplaneeringust? 

Kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kehtis rannaalal Elva linnavolikogu kehtestatud Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneering, mille järgi võis randa ehitada kuni 400 m² suuruse rannahoone. See detailplaneering muutus kehtetuks. 

Lisainfo selle detailplaneeringu kohta, rohkem küsimusi ja selgitusi alati ka valla kodulehelt: https://www.elva.ee/verevi-jarve-ranna-ala-detailplaneering

TURISM & TURUNDUS
Teisipäeval, 30. märtsil osalesid abivallavanemad Marika Saar ja Kertu Vuks, kommunikatsioonijuht Merilyn Säde ja turismijuht Hemminki Otstavel Brand Manuali töötoas. Brand ManualI meeskond andis tagasisidet Elva valla praeguste infokanalite visuaalsele poolele ning tegi ettepanekuid, mismoodi võiks turundusele edaspidi läheneda. Samuti vaadati üle Elva kui turismisihtkoha persoonad ning väljakutsed ja võimalused. 
Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 22.03-28.03.2021

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 22.03.–28.03.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

KRIISIINFO
  • Olukord on tõsine, kuid liigume õigel teel. Jätkame samamoodi. Näeme esimesi märke nakatumise näitajate paranemisest, kuid nakkuse levik on endiselt ulatuslik ja haiglates on rekordiliselt palju patsiente. Eesmärk on vähendada haiglaravi vajajate arvu, selleks peame vähendama viiruse levikut ja kiirendama riskirühmade vaktsineerimist. 

  • Tulemus tuleb vaid üheskoos pingutades. Inimeste tubli käitumine ja riiklikud meetmed kontaktide vähendamiseks on suutnud nakkuse levikut pidurdada ja annavad lootust, et suudame kriisi ületada. 

  • Väärtustame tervishoiutöötajate tööd. Ka need, kes püsivad tugeva tervise juures, ei tohi unustada neid, kes on raskelt haiged ning kelle elu ja tervise eest arstid, õed ja hooldajad iga päev võitlevad. 

  • Kasuta võimalust, kui sind vaktsineerima kutsutakse. Pandeemiast ei ole muud väljapääsu kui vaktsineerimisega. Esmajärjekorras vaktsineeritakse riskirühmi, kellel on suurem risk raskelt haigestuda. Kõik vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise eest. 

Elva vallavalitsus jätkab kaugtööga 

Seoses koroonaviiruse leviku ja olukorraga riigis otsustati, et Elva vallavalitsus jätkab 25. aprillini kaugtööga. 

See tähendab, et elanikke nõustatakse eelkõige telefoni ja e-kirja teel.  

Ametnikega on võimalik kohtuda vaid erandjuhtudel ja ainult sel juhul, kui ametnikuga on kohtumiseks aeg eelnevalt kokku lepitud. Elva vallamajja ja teenuskeskustesse ei ole võimalik ilma eelnevalt ette registreeritud ajata tulla. 

Sotsiaal- ja terviseosakonna ametnike kontaktid leiate SIIT. Sotsiaaltööspetsialisti, lastekaitsespetsialisti või sotsiaalnõunikuga kohtumiseks tuleb aeg ette registreerida pöördudes ametniku poole kirja või telefoni teel. 

Kõikide ametnike kontaktid leiate SIIT

Erinevaid taotlusi palume esitada e-keskkonnas. Paberkandjal dokumendid palume tuua Elva vallavalitsuse maja ees olevasse eraldi märgistusega postkasti (Kesk 32, Elva) või teenuskeskuste juures olevatesse postkastidesse. 

Piirangutega seotud info ja juhised: https://www.kriis.ee/et

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Elva valla noored saavad taas omaalgatusfondist rahalist toetust taotleda 

Elva vallas elavatel 7–26aastastel noortel on võimalik taotleda noorte omaalgatusfondist rahalist toetust oma ideede ja projektide teostamiseks. Taotlus tuleb esitada 11. aprilliks. 

Toetuse eesmärk on noorsootöö arendamine ning noorte omaalgatuse ergutamine Elva vallas. Toetust võib taotleda noorteühendus, seltsing (nt õpilasesindus) või vähemalt 7-aastane füüsiline isik. Alla 18-aastase isiku või isikute noorteühendust peab toetuse taotlemisel esindama vähemalt üks täiskasvanu. 

Toetuse määr on ühe omaalgatusprojekti kohta kuni 600 eurot ja iga taotleja saab esitada vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale ühe taotluse. Projekte hindab komisjon kokkulepitud kriteeriumite alusel. Toetust eraldatakse selleks ette nähtud vahenditest, mis on eraldatud riigi eelarvest huvihariduse ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetusena. 

Eelmises voorus said toetust teiste seas sellised projektid nagu Rõngu noortematk Kagu-Eestisse, kitarrid Ulilasse ja "Teeme Rannu pere- ja noortekeskuse trepikoja kauniks". 

Lisainfo ja taotlemine SIIN

Kolmapäeval, 24. märtsil osalesid abivallavanemad Marika Saar ja Kertu Vuks ning kommunikatsioonijuht Merilyn Säde Loov Elva koostöökogu virtuaalkohtumisel. Kohtumine on osa Tartumaa kultuurijuhtide arengu- ja koolitusprogrammist, kus otsitakse vastuseid Elva valla kultuuri ja loomemajanduse võtmeküsimustele: kuidas suurendada loomeettevõtjate hulka ja parendada koostööd?; kuidas luua füüsiline ruum ja seda toetav keskkond?; kuidas suurendada kultuuri, turismi ja loomeettevõtluse omavahelist koostööd? Järgmine kohtumine toimub aprilli lõpus ning vahepeal tuleb tegeleda koduse ülesande lahendamisega.  

Kolmapäeval, 24. märtsil toimus volikogu spordikomisjoni virtuaalne koosolek, kus oli peamiseks teemaks FC Elva ja Eesti Jalgpalli Liidu esindajate ülevaade tekkinud olukorrast seoses FC Elva endise tegevjuhi juhtumiga. Koosolekul anti ülevaade antud juhtumi osas tehtud otsustest ja tegevustest ning kriisiabi spetsialist tegi ettekande, kuidas märgata ja ära tunda kahtlaseid juhtumeid ning kuidas kahtlustuste korral reageerida.  

Reedel, 26. märtsil osalesid Marika Saar ja Merilyn Säde Tartu 2025 omavalitsuste infokoosolekul. Tegemist on regulaarse infovahetuse koosolekuga, kus sel korral keskenduti vabatahtliku kampaaniale ning piirkondlike infopäevade korraldamise ettevalmistusele.  
ARENDUSVALDKOND

Esmaspäeval, 22 ja 23. märtsil osales abivallavanem Kertu Vuks Eesti 2035 aruteludel. Tegemist oli Euroopa liidu uut toetusperioodi ettevalmistavate aruteludega.   

22. märtsil keskenduti poliitikaeesmärgi ”Nutikam Eesti” alaeesmärkidele. Nutikama Eesti saavutamiseks tuleb toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse struktuurimuutust ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE-de) arengut. Loodetavasti muutub ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise kaudu Eesti ambitsioonikate äriideede kasvulavaks ning ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtete tegutsemiskeskkond peab soosima nutikate lahenduste loomist ja katsetamist. Kindlustada tuleb teaduse rahvusvahelist kõrget taset ning edendada ettevõtete, teadlaste ning valitsusasutuste koostööd. Töötubades “Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine” ja “Nutika spetsialiseerumise ja teadusvõimekuse kasvatamine”  arutati väljakutsete üle, mis Eestis nendes valdkondades on ning kuulati ära osalejate ettepaneku. Muu hulgas toodi välja, et loomemajandusvaldkonda tuleks samuti teiste valdkondade seas esile tõsta; VKE-de toetamisel võiks olla suuremat kasu klastrite loomisest, mis koondaksid ja võimestaksid ettevõtjaid ning nende huvisid. Murekohana toodi mitmel korral välja asjaolu, et VKE-de võimekus ja huvi teadusasutustega koostööd teha on pigem vähene ning arendada tuleks ettevõtete innovatsioonivõimekust. 

23.  märtsil oli fookuses “Rohelisem Eesti“, kus räägiti lähemalt Eesti 2030 energiapoliitika eesmärkidest, milleks on:

  • viia taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42% (16 TWh) (2019 ~32%); 
  • energiatõhususe suurenemine ja energiajulgeoleku;
  • ning varustuskindluse säilitamine.
Üldpõhimõtted, millest lähtutakse on:
  • turupõhised lahendused kõigepealt => kõik tulevikukindlad (kliimaneutraalsed) lahendused on oodatud;
  • toetatakse turutõrgete ja -barjääride ületamist ja meetmeid, kus sotsiaalmajanduslik kasu on kõrge, aga otsene kasu vähene ning  konkurentsipõhisus. 
Töötoas keskenduti rohepöörde elluviimiseks vajalikele muudatustele. Eestil on vaja muutuda tänapäevaseks, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ning majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Probleem on põlevkivi kasutamine, mis viib Eesti negatiivses mõttes ELi juhtriikide hulka. Eesti majanduse kasvuhoonegaaside heitkogus ühe SKP euro kohta on ELi keskmisega võrreldes ligi kaks korda suurem.

Suur mure on ka jäätmetega, mille teke on võrreldes 2000. aastaga Eestis enam kui kahekordistunud. EL-i keskmisest allapoole on langenud Eesti põllumajandussektori tootlikkus, sest suur osa põllumajandustoodetest eksporditakse töötlemata kujul. Nagu ka VKE-sid puudutavas töötoas välja toodi, on probleem Eesti ettevõtete vähene teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (2018. aastal 0,59%). Hoolimata Eesti teaduse kõrgele tasemele sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele olulisi uusi teadmistepõhiseid lahendusi. Eesti ekspordis domineerivad tööjõumahukad valdkonnad, mis on üha süveneva palgasurve tõttu tugeva löögi all. Pikemalt räägiti ka sellest, mis aitaks uuenduslikke rohetehnoloogiad kasutusele võtta ning kuidas luua rohefondi.  
Eesti 2035 viis strateegilist sihti:
Kolmapäeval, 24. märtsil osales Kertu Vuks EAS-i sihtkohtade arendamise arutelul. Modern Mobility meeskond tutvustas MaaS XT kasutusvõimalusi turismivaldkonnas ning tutvustas Saaremaa pilootprojekti.  Eesti maaturismi ühingu eestvedaja andis ülevaate ühingu tegevusplaanidest ning koostöövõimalustest. Võrumaa jagas kogemusi turismiinfokeskuse teenuse delegeerimisel erasektorile. Peale selle anti ülevaade puhkaeestis.ee turismiprofessionaalile mõeldud veebilehe uutest funktsioonidest.  

Kolmapäeval osalesid Kertu Vuks ja planeeringuspetsialist Maarika Uprus ruumilise planeerimise digiprojektide ümarlaual. Rahandusministeerium tutvustas riigi plaane digitaalse planeeringuandmete süsteemi loomisel. Üleriigilise andmekogu eesmärk on tagada kõikidele digitaalsetele planeeringutele kiire ja ühtne ligipääs veebikeskkonnas ning andmete maksimaalne masinloetavus. Eesmärk on siduda planeeringute andmed teiste andmekogudega (nt ehitisregister). Kuna palju kehtestatud planeeringud on ainult paberil, proovitakse olemasolevad planeeringud enne andmekogusse kandmist digitaliseerida.  

Rahandusministeerium analüüsib ka planeeringute menetluse infosüsteem loomise vajadust. Vastav otsus tehakse järgmisel aastal. Vajadus üleriigilise menetlussüsteemi järele on suur, kuna omavalitsustes kasutatakse väga erinevaid infosüsteeme, menetluse protsess ei ole hästi kättesaadav, puudub ühtne planeeringute kooskõlastamise keskkond ja automaatne andmevahetus, mistõttu on asjaajamise osakaal suur.  

JUHTIMINE

Esmaspäeval, 22. märtsil toimus volikogu eestseisuse e-koosolek, kus osalesid vallavolikogu esimees Maano Koemets ja vallavanem Heiki Hansen. 

Eestseisus arutas volikogu 29. märtsi istungi päevakorra projekti. Eestseisusesse kuuluvad volikogu fraktsioonide juhid ja volikogu esimees. Projektis oli 11 päevakorrapunkti, üks määruse ja seitse otsuse eelnõu ning 3 informatiivset punkti. Heiki Hansen tutvustas eelnõude sisu. Arutati muudatuste üle. Kokkuvõttes eestseisus kinnitas päevakorra esitatud kujul.  

 

Kolmapäeval, 24. märtsil toimus Elva valla hallatavate asutuste, sihtasutuste ja osaühingute juhtidega kohtumine, kus osalesid vallavanem Heiki Hansen, abivallavanem Marika Saar, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm, vallasekretär Salle Ritso ja kommunikatsioonijuht Merilyn Säde. Vallavalitsus korraldas veebruarikuus juhtide hulgas küsitluse, mille eesmärk on parandada koostööd vallavalitsuse ja asutuste vahel. Kohtumisel anti ülevaade küsitluse tulemustest ning vallasekretär andis ülevaate erinevatest õigusaktidest, mis kehtivad ka hallatavatele asutustele. ON hea meel, et meie juhtide motivatsioon on kõrge ning koostööd vallavalitsusega peeti heaks, ka infovahetust hinnati kõrgelt. Samas tehti ka konkreetseid ettepanekuid koostöö parandamiseks, ühiste koolituste ja meeskonna ürituste korraldamiseks.  

VALLAMAJANDUS
Teisipäeval, 23. märtsil osales vallavanem Heiki Hansen ELVL Teede ja transpordi töörühma koosolekul. Arutati teeregistri andmete korrastamisega seotud teemasid ja avalikus kasutuses olevate erateede õiguslikku määratlemist ning sellest tuleneva riikliku teehoiutoetuse jagunemist omavalitsuste vahel. Tegemist oli töökoosolekuga, kus osalesid ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. 
ETTEVÕTLUS & TURUNDUS
Reedel, 26. märtsil osalesid Marika Saar, Kertu Vuks ja Merilyn Säde Turunduslabori konverentsil. Turunduslabori konverents oli 12 tundi kestev üritus, kus oli väga palju huvitavaid teemasid ka omavalitsuste kontekstis. Marikat kõnetasid kõige enam ettekanded, mis olid seotud persoonade loomisega, soovitusturunduse ja persoonibrändinguga. Omavalitsuse vaatest üks paremaid ettekandeid oli kindlasti teemal, kuidas ennast töötajatele turundada. Samuti avati seminari raames uusi vaatenurki kogukondade arendamisele ja kaasamisele ning jagati kogemusi, mis teeb ühest kogukonnast kogukonna ning mida teha selleks, et seda hoida.  

8. aprillil toimub mentorklubi kohtumine teeninduskultuuri teemadel 

Elva vald kutsub kõiki huvilisi mentorklubi järgmisele kohtumine 8. aprillil kell 18 Zoom keskkonna vahendusel. Sel korral jagab oma kogemusi ja mõtteid teeninduskultuuri teemadel Heli Tooman.  

Heli on Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent ning turismi- ja teenindusvaldkonna ekspert, kes on kirjutanud arvukaid teadusartikleid ja avaldanud muid publikatsioone turismimajanduse ja teeninduskultuuri teemadel.  

Mentorklubi seminarile on oodatud kõik teemast huvitatud ettevõtjad/ettevõtlushuvilised. 

Palume osalemise registreerida siin hiljemalt 6.04.2021. 

Kõikidele registreerunutele edastatakse kohtumisel osalemiseks link Zoomi keskkonda päev enne seminari toimumist. 

Kohtumiseni Mentorklubis 8. aprillil kell 18. 

Lisainfo: 
Kertu Vuks, abivallavanem 
kertu.vuks@elva.ee

KOOSTÖÖ & KOGUKOND

Esmaspäeval, 22. märtsil osales volikogu esimees Maano Koemets Maaelu visiooni nädala e-konverentsil “Millised võiksid välja näha Euroopa maapiirkonnad tulevikus?” 

Euroopa Komisjon ja Euroopa maaelu arengu võrgustik korraldasid 22.–26. märtsil Maaelu visiooni nädala e-konverentsi. Eesmärk oli maapiirkondade tuleviku üle arutlemine, mille vorm oli rikkalik programm, mis hõlmas kõrgetasemelisi ettekandeid ja arutelusid, e-turuplatsi, e-töötubasid ja erisuguseid tegevusi. Volikogu esimees võttis iga päev osa ühest-kahest töötoast või plenaaristungist. Osalejaid oli 36 riigist kokku 860, Eestist 22. Kuigi maaelu ja linnaelu ei ole mõtet  vastandada, on selge, et maaelu oma terviklikus tähenduses on linnaelust erinev nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Konverentsi eesmärk ei olnud erisuste rõhutamine vaid sisuline, piireületav ja vanusest sõltumatu arutelu teemal, milline peaks nägema välja maaelu 2040. aasta Euroopas.  

Kokkuvõtvalt nägi vallavolikogu esimees nädala jooksul kümneid erinevate riikide maapiirkondade inimeste ettekandeid ja arutelusid rohujuure tasandilt Euroopa komisjoni tasemeni. On koostatud hulgaliselt strateegiaid ja seatud eesmärke, et maaelu edendada ja toetada. Sellest kõigest on olnud kasu, sest peale soovi probleemidega tegeleda on maaelanikule vaja ka poliitilist toetust riigi ja omavalitsuse tasemel. Toetus ilma strateegiata ei ole aga sihipärane. Kõige olulisem on maal elavate inimeste endi aktiivsus, haritus ja tahe muuta maaelu sama heaks või isegi paremaks kui linnaelu. Võimalusi selleks on ja maapiirkondade erisused on ainult kasuks. Omavalitsuste roll on arvestada maaelu eripäradega, toetada seal, kus tingimused on ebavõrdsed, koostada maaelu eripärasid arvestades üldplaneering ja arengukava ning määrata toetusi, mis aitaks maaelu edendada.  

23. märtsil osales Mikk Järv SA Tartumaa Turism nõukogu koosolekul, kus juhataja tutvustas 2020. aasta majandusaasta aruannet. Arvestades keerulist aastat, võib olusid silmas pidades hinnata tegevust edukaks. Erinevate osapoolte koostöös suudeti oludele reageerida kiirelt ja paindlikult ning korraldada edukad kampaaniad (siseturukampaania, Metsast taldrikule). Nõukogu otsustas majandusaasta aruande kinnitada. 
Neljapäeval, 25. märtsil esines abivallavanem Kertu Vuks konverentsil “Kogukonna roll ja võimalused kohalikes omavalitsustes”. Konverentsi korraldasid Eesti Külaliikumise Kodukant koostöös Eesti linnade ja valdade liidu, Eesti Leader liidu ja Lääne-Viru omavalitsuste liiduga. Konverentsi eesmärk teadvustada, millised on kohalike omavalitsuste jaoks kogukondade kaasamise kasud ja väljakutsed. Kertu Vuks tutvustas oma ettekandes Elva vallavalitsuse meeskonna praktikaid kaasamisel. Väga põneva ettekande tegi Mikk Lõhmus, kes jagas oma kogemust Lääne-Nigula valla näitel keerukate uusarendusprotsesside elluviimisel. Kogukondade praktikat tutvustasid Elmo Saul Otepää Külade Ühendusest ja Virtsu kogukonna eestvedaja Jüri Mõniste. Teaduspõhisema vaate kogukondade  kaasamisele lisas Tallinna ülikooli dotsent Katri-Liis Lepik.  
Neljapäeval, 25. märtsil osales volikogu esimees Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond hindamiskoosolekul, kus hindamisel oli üks projekt. 
Laupäeval, 27. märtsil toimusid virtuaalsed Külade Kärajad. Külade Kärajatel jagasid abivallavanemad Kertu Vuks ja Marika Saar vallavalitsuse infot ning Tartumaa loometalgute korraldajad kutsusid üles osalema sügisestel talgutel. Kõige aktiivsemad arutelud toimusid viitade ideekorje, tunnustuspinkide, kaasamise hea tava ja Tartu 2024 ettevalmistuse teemadel. Meelis Külaots ja Mari-Liis Vanaisak tutvustasid planeeritava Elva kogukonnamängude kontseptsiooni. Pärast info edastamist toimusid arutelud rühmades, kus keskendusime teemadele: kuidas ja milliseid kanaleid kasutades peaks Elva vallas kaasamine olema korraldatud?; millega võiks Elva vald eriliselt silma paista Euroopa Kultuuripealinna projektis?; milline on sinu arvates Elva turismibränd?; kogukonnamängud edasiarenduse küsimused. Aitäh kõigile aktiivsetele kärajatele, loodetavasti toimuvad järgmised Külade Kärajad juba maikuus Ulila Suveaias. 
VARIA

SA Elva kultuur ja sport nõukogu otsib sihtasutusele juhatuse liiget 

SA Elva kultuur ja sport nõukogu on välja kuulutanud konkursi, et leida juhatuse liige, kes tunneb spordi-, turismi- ja kultuurivaldkonda ning kellel on visioon ja kirg nende valdkondade arendamiseks Elva vallas. Kandideerimise tähtaeg on 15. aprill. 

SA Elva kultuur ja sport on Elva valla sihtasutus, mille tegevused on Elva linna kultuurivaldkonna edendamine, kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise korraldamine. Samuti olemasolevate kultuuri-, spordi- ja turismiobjektide majandamine, haldamine ja arendamine ning turismialase arendustöö edendamine ja piirkonna kultuuri-, spordi- ja turismialase maine kujundamine. 

Juhatuse liikme ülesanne on koostöös meeskonna ja mitmete koostööpartneritega arendada spordi-, turismi- ja kultuurivaldkonda Elva vallas ning juhtida valdkondadega seotud arendusprojekte. 

Juhatuse liikme konkurss on kuulutatud välja seoses praeguse juhatuse liikme lepingu lõppemisega. 

Sobiv kandidaat on avatud suhtlemisstiiliga koostöösuhteid loov ning hea terviktaju ja analüüsi- ning planeerimisoskusega. 

Sobival kandidaadil on: 

  • kõrgharidus; 
  • meeskondade juhtimise kogemus;
  • strateegilise planeerimise, finantsplaneerimise ja eelarvestamise oskus; 
  • protsesside kujundamise, planeerimise ja juhtimise kogemus; 
  • pingetaluvus, olete avatud ja initsiatiivikas; 
  • väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas; 
  • kasuks tulevad kogemused turundusvaldkonnas. 

Kandideerimiseks on tarvis esitada: 

  • motiveeritud avaldus koos palgasooviga; 
  • elulookirjeldus; 
  • video pikkusega maksimaalselt kaks minutit teemal "Milline on minu panus Elva muutmisel silmapaistvamaks kultuuri-, spordi- ja turismivallaks?" 

Juhatuse liikme leping on tähtajaline ja sõlmitakse viieks aastaks. 

Oma kandideerimisdokumendid palutakse esitada e-aadressile marika.saar@elva.ee hiljemalt 15. aprilli südaööks. 

Lisainfo leiab SIIT

Lisaküsimusi võib julgelt küsida SA Elva kultuur ja sport nõukogu esimehelt Marika Saarelt (tel 522 7013 või e-aadressil marika.saar@elva.ee). 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee 

 

Elva vallavalitsuse nädalakiri 15.03-21.03.2021

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 15.03.–21.03.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS & KULTUUR

Esmaspäeval, 15. märtsil osales haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm huvihariduse veebikonverentsil “Mis tuuled puhuvad?”. Ettekanded andsid ülevaate tänasest olukorrast huvihariduses. Konverentsist osa võtnuid innustati rohkem kasutama visualiseerimist oma töö eesmärkide seadmisel, räägiti mitteformaalõppest noorsootöötajate ja täiskasvanuhariduse koolitajate vaates ja arvutimängudest kui õppeprotsessi osast. Tutvustati uut noorteinfo rakendust “Infohunt”, mis on noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele mõeldud üle-eestiline infoportaal kiiremaks ja lihtsamaks info edastamiseks. Lähemalt päevast saab lugeda siit: Huvihariduskonverents VI

Teisipäeval, 16. märtsil kohtusid abivallavanem Marika Saar, Mare Tamm ja kultuurispetsialist Veronika Nikolajeva veebi teel valla raamatukogude töötajatega. Infokoosolekul anti ülevaade raamatukogude töös kehtivate piirangute ja reeglite kohta. Praegu on valla raamatukogud oma lugejatele avatud ja raamatute laenutus toimub peamiselt kontaktivabalt ettetellimisega. Kohapeal tuleb jälgida, et lugemissaali täituvus ei oleks rohkem kui 25 protsenti. Hoolega kasutatakse raamatute tagastuskaste, mis asuvad õues ja kuhu saab loetud raamatu tagastada igal ajal. Elva linnaraamatukogu juures saab kasutada laenutamiseks väljas asuvat raamatukappi.  

ARENDUSVALDKOND
Teisipäeval, 16. märtsil osales Kertu Vuks Eesti planeerijate ühenduse korraldatud Webcafe’l, mille fookuses oli sel korral Planeerijate ühenduse tellitud detailplaneeringute koostamise teoreetilis-praktilise juhendmaterjali tutvustus. Juhend annab soovitusi planeerimisprotsessi paremal kujundamisel, kaasamisel ning planeerijate meeskonna valiku kohta nii omavalitsuse, planeeringust huvitatud isiku kui ka kaasatavate osapoolte vaatest. Samuti selgitatakse kvaliteetse ruumiplaneerimise põhimõtteid ja valdkonna trende ning detailplaneeringute seoseid teiste strateegiliste dokumentidega. Kõik huvilised saavad dokumendiga tutvuda siin

Vallavalitsus otsib Elva spordi- ja puhkepargi projekteerijat 

Elva vallavalitsus otsib Elva spordi- ja puhkeala projekteerijat. Oma pakkumuse saab esitada Riigihangete registris ning pakkumuste esitamise tähtaeg on 25. märts 2021. 

Hanke objekt on Elva spordi- ja puhkepargi Kalda 4 kinnistul asuvate hüppemägede, vaatetorni, administratiivhoone ja muude dokumentides nimetatud rajatiste projekteerimistööd. 

Põhiprojekti mahus tuleb lahendada hoone asendiplaaniline osa, arhitektuurne osa, sh sise-arhitektuurne ja eriosade lahendused. Projekti koosseisus tuleb anda lammutusprojekt kinnistul paiknevale olemasolevale hüppetornile ja amortiseerunud abitaristule. 

Spordi- ja puhkepargi projekti koosseisus kavandatakse olemasoleva suusahüppetorni rekonstrueerimisel ja laiendamisel vaateplatvorm kõrgusega 30m, administratiivhoone ja ronimissein. Kinnistule lisatakse looduslikku nõlva ära kasutades ja spordi- ja puhkepargi kasutusvõimaluste laiendamiseks veel 15 m ja 10 m hüppetorn, vabastiili park ja ca 50 m pikkune mäe teenindamiseks mõeldud tõstuk. 

Projekteerimise tähtaeg on 31.05.2021. 

VALLAMAJANDUS

Vallavalitsus ootab pakkumusi Elva Tartu mnt ja Hellenurme kergliiklusteede ehituseks 

Elva vallavalitsus ootab Riigihangete registri kaudu pakkumusi Elva Tartu mnt kergliiklustee ja Hellenurme kergliiklustee ehituseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 5. aprill kell 10. 

Projekteeritud Tartu mnt kergliiklustee asub Elva linnas Kulbilohu ja Vestika tänava vahelisel lõigul Tartu mnt ääres ning hakkab tulevikus ühendama Elva linna ja Nõo valla kergliiklusteed. 

Kergliiklusteele on projekteeritud valgustus, et teed saaks aktiivselt kasutada ka pimedamal ajal. 

Hellenurme kergliiklustee asub Elva vallas Hellenurme külas riigi kõrvalmaantee nr 23173 Hellenurme-Päidla tee (km 0,0-0,47) ääres. Projektiga ehitatakse välja ka tänavavalgustus Hellenurme-Oriku teele. 

Objektide valmimise tähtaeg on 5 kuud alates hankelepingu sõlmimisest (lepingu sõlmimise eeldatav tähtaeg on aprill 2021). 

Rannu kooli ehitustööd  

 

Rõngu kogukonnakeskuse ehitustööd

 

Rannu alevikus lammutatakse Ringtee 17 asuvat endist ühislauta  

KOMISJONID
Teisipäeval, 16. märtsil toimus vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni e-koosolek, kus osalesid abivallavanem Marika Saar, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm ja haridusspetsialist Auli Mäesalu. Koosolekul anti ülevaade tasandusrühma loomisest ja õpetajate töötasude palgaseirest, abivallavanem tutvustas Kammeri koostöökooli loomise plaane ja selleks tehtavaid ettevalmistustöid ning anti ülevaate koroonakriisiga seonduvatest teemadest.  
 

Teisipäeval toimus majanduskomisjoni e-koosolek, kus osalesid vallavolikogu esimees Maano Koemets ja abivallavanem Mikk Järv. 

Komisjon arutas volikogu otsuse eelnõu “Arvamuse andmine Aktsiaselts Tootsi Turvas Ulila II turbatootmisala keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu kohta.” Mikk Järv tutvustas komisjonile volikogu eelnõu. Tegemist on arvamuse andmisega Keskkonnaameti korralduse eelnõule, millega annab Keskkonnaamet 30 aastaks AS-le Tootsi Turvas keskkonnaloa turba kaevandamiseks ja vee erikasutuseks Elva vallas Teilma külas (Ulila aleviku kõrval). Kaevandamisala suurus on 127 ha. Mahud on 30 aasta jooksul kaevandamiseks 201 000 tonni vähelagunenud turvast ja 535 000 hästilagunenud turvast. Aastane maksimaalne kaevandatav kogumaht 31 000 tonni. Tegelikud tootmismahud on tänasest kaevandamisalalt kuni 10 000 tonni aastas. 

Taotletavad uued maa-alad on välja toodud sinisega. 
Tootsi Turba esindaja Evelin Krekker selgitas komisjonile, miks Tootsi Turvas vajab uue ala rajamist, kui olemasolevas kaevandamisalas on samuti suured varud. Põhjus on selles, et Ulila maardlas on 2/3 varudest hästilagunenud turvas (kütteturvas), mida on raske realiseerida ilma vähelagunenud turbata. Komisjon nõustus eelnõu suunamisega volikogu istungile. Eelnõuga saab tutvuda siin.
 
Kolmapäeval, 17. märtsil toimus arengu- ja planeeringukomisjoni e-koosolek, kus osalesid Maano Koemets, Mikk Järv, Kertu Vuks ja planeeringuspetsialist Maarika Uprus. Maarika Uprus andis ülevaate praegustest planeeringutest. Koroonakriisi tõttu otsustas vallavalitsus edasi lükata kahe planeeringu avalikud arutelud (H.Raudsepa 3 planeeringu ja Peedu ravikodu eskiislahenduse arutelud). Rõngu Pagar OÜ ettepanekul algatati Rõngu alevikus Valga mnt 4a ja Pagari põik kinnistute detailplaneering. Üldplaneeringu menetluses on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, eskiisjoonise ja seletuskirja eelnõude läbivaatamine, et suunata need avalikule väljapanekule. Kertu Vuks tutvustas Verevi detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu ja sellele eelnenud menetlusetappe. Eelnõu on esitatud Elva vallavolikogule. Komisjonis hääletati ja eelnõu volikogule suunamise poolt oli 6 ja vastu 3 komisjoni liiget. Eelnõuga saab tutvuda siin.
 
Neljapäeval, 18. märtsil toimus rahanduskomisjoni e-koosolek, kus osalesid Maano Koemets, Heiki Hansen ja Mikk Järv. Rahanduskomisjoni päevakorras oli Elva valla 2021. aasta I lisaeelarve, J. Kärneri 10 a omandamine, Tamsa tee 4 kasuks servituudi seadmine, Tartu mnt 1-2 korteriomandi võõrandamine enampakkumise korras. Samuti räägiti lastevanemate lasteaia kohatasust vabastamisest üheks kuuks seoses koroonaviirusega. Komisjon kiitis eelnõud heaks ning suunas volikokku. Eelnõudega saab tutvuda siin.

Samal päeval toimus ka kultuurikomisjoni koosolek, kus osales Marika Saar. Kultuurikomisjonis oli teemaks Tartu 2024 kultuuripealinnaks valmistumise sammud ning rääkisime Elva valla kogukonnamängude korraldamisest.  

Samuti toimus sotsiaal- ja tervisekomisjoni koosolek, kus osalesid Marika Saar ning sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja Milvi Sepp. Milvi andis ülevaate valdkonna 2020. aasta statistikast ning tutvustas hoolekandeprojekti. Samuti tutvustati plaani alustada tervise- ja heaoluprofiili koostamisega ning anti ülevaate sotsiaaltranspordi ümberkorraldamise seisust.  

TURISM & ETTEVÕTLUS

Vallavalitsus ootab valla ettevõtjatelt tagasisidet seoses koroonaviiruse leviku ja piirangutega 

Elva vallavalitsus soovib koguda infot, missugused on Elva vallas tegutsevate ettevõtete murekohad seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud piirangutega. 

Oleme selleks koostanud lühikese küsimustiku, millele palume vastata hiljemalt 30. märtsiks, küsimustiku täitmine võtab kuni 10 minutit. Küsimustiku leiate siit.

Küsitluse eesmärk on saada ülevaade meie piirkonna ettevõtjate praegusest olukorrast ja väljakutsetest, millega silmitsi seisate. 

KOOSTÖÖ & KOGUKOND
Kolmapäeval, 17. märtsil osales kommunikatsioonijuht Merilyn Säde Läänemereäärsete linnade liidu (UBC) strateegia rakkerühma e-töötoas.Tegemist oli teise samateemalise töötoaga, kus osalesid UBC-sse kuuluvate linnade esindajad ja UBC esindajad. Arutati, missugune võiks olla UBC strateegia ja visioon 2030. aastani. Rakkerühma eesmärk on töötada välja soovituste, ettepanekute ja reaalsete tegevuste dokument, mida esitletakse UBC juhatusele. 
Neljapäeval, 18. märtsil osales abivallavanem Marika Saar läbirääkimiskoolitusel. Koolituspäeval võeti põhjalikult läbi kõik läbirääkimiste etapid, esimeseks etapiks on ettevalmistamine, kus peaks läbi mõtlema, mis on läbirääkimiste eesmärk, kas soovitakse kokkuleppeid muuta, pikendada, uusi kokkuleppeid luua või on põhjuseks hoopis suhete (taas) loomine. Lisaks loomulikult info hankimine ning ka oma positsiooni analüüsimine. Läbi tuleb mõelda näiteks, kuidas me paistame partneri pilgu läbi, kas läbirääkimiste aluseks on koostöö või võitlus, millist strateegiat me kasutame ja milline on meie meeskonna rollijaotus. Oluline on teada ka valdkondade trende, sest nende pealt on võimalik kalkuleerida lahendusi ja strateegiaid. Uurisime ka erinevaid strateegiad lähemalt: “pehme-karm”, “karm-pehme”, “avalikud ja varjatud eesmärgid”, “võit-kaotus”, “põhifookuse valik”, “max-min piiride seadmine”. Järgnevatel koolituspäevadel keskendutakse läbirääkimiste järgmistele etappidele, milleks on läbirääkimiste sissejuhatav osa, põhiteema käsitlemine, kokkuvõtted ja järgnevate läbirääkimiste ettevalmistus.  
Reedel, 19. märtsil osales Kertu Vuks Maal elamise päeva infoseminaril. Maal elamise päev toimub 25. septembril ning sel aastal juba kolmandat korda. Maal Elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida sobiv elupaik maal. Seminaril andis korraldusmeeskond ülevaate 2020. aasta toimunud Maal elamise päevast, jagati kogemusi ja õppetunde ning selgitati selle aasta ürituse korraldusega seonduvat. Sel aastal osaleb Maal elamise päeval ka Elva vallavalitsus ning kõik valla kogukonnad on väga oodatud üritusel kaasa lööma. Täpsem info Maal elamise päeva kohta on leitav https://maalelamisepaev.ee/  
Reedel 19. märtsil osales Maano Koemets MTÜ Võrtsjärve ühendus volinike koosolekul, kus kuulati ära veebruaris toimunud taotlusvooru projektitoetuse taotlejate ettekanded. Võrtsjärve Ühendus on kohalik LEADER-i tegevusrühm, mis korraldab PRIA maaelu toetuste jagamist maapiirkonna vabaühendustele ja ettevõtjatele. Meetmes “Konkurentsivõimeline ettevõtlus” esitati seekord 13 taotlust ja meetmes “Atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond” 15 taotlust.  
 

Vallavalitsus ootab tagasisidet: kus on Elva vallas puudu vajalike objektide viidad?

Elva vallavalitsus ootab 18. märtsist 18. aprillini ettepanekuid, kus on Elva vallas puudu oluliste objektide asukohaviidad. Ootame tagasisidet just nende oluliste objektide osas, mida on viida puudumise tõttu keeruline leida.

Missuguseid objekte silmas peame? Ootame ettepanekuid vaatamisväärsuste, loodusobjektide, spordirajatiste, hoone või rajatise või mõne muu objekti viida osas. Oluline on silmas pidada, et viidatavad objektid oleksid avalikus kasutuses.

Oma ettepaneku saate sisestada kaardirakenduses, kuhu saate märkida puuduva viida asukoha. Kaardirakendus asub SIIN.  

Esitatud ettepanekud vaadatakse läbi ning ettepaneku esitajatele antakse tagasisidet nende arvestamise/mittearvestamise kohta.

Teie ettepanekud ja mõtted on vajalikud selleks, et selgitada välja vallas asuvad olulised objektid, mis vajavad viitamist. 

Kõik ettepanekud on väga oodatud!

Lisainfo:
Jaanika Saar, vallaarhitekt
jaanika.saar@elva.ee või tel 5348 1114

 

Elva valla maale nimelise pargipingi paigaldamist reguleerib nüüdsest kord 

Alates 23. veebruarist 2021 kehtib Elva vallas määrus „Elva valla maale nimeliste pargipinkide paigaldamise kord", mis reguleerib valla maale pinkide paigaldamist. Määruse vastuvõtmine oli vajalik seetõttu, et nimeliste pargipinkide paigaldamine on Eestis muutunud üha populaarsemaks ja seda ka Elva vallas. 

Elva vallas on paigaldatud mitmeid pinke, näiteks Kirjameeste pink, Lions klubi pink, Maimu Sireli ja Kalju Kenneri mälestuspink ja Aivar Teppo pink. 

Nimeline pargipink on hea viis tunnustada või mälestada Elva valla või valla piirkonna jaoks olulist inimest, kollektiivi, tegu või nähtust ja ettepaneku pingi paigaldamiseks parki, haljasalale või mujale avalikku ruumi saab teha igaüks. Taotlus pingi paigaldamiseks tuleb esitada Elva valla e-teenuste keskkonnas Spoku

Oluline on siinjuures panna tähele, et ettepaneku tegijal tuleb tasuda ka pargipingi paigaldamise kulud. Pargipingi paigaldamise korraldab Elva vallavalitsus, kes hooldab pinki järgnevad viis aastat.  

Taotluse sisu vaatab läbi vallavolikogu kultuurikomisjon, kes hindab, kas taotluses nimetatud isik või sündmus on olulised Elva vallale või valla piirkonnale.  

Ettepaneku pingi asukoha osas teeb taotleja ning asukoht täpsustatakse koostöös vallavalitsusega. Määrusega ei ole kehtestatud pingi kindalt tüüpi, kuid vallavalitsus jälgib pingi tüübi valikul piirkonda terviklikult ning valib välja sobiva pingitüübi.  

Kehtestatud määrusega saate tutvuda SIIN

Lisainfo: 
Jaanika Saar, vallaarhitekt 
jaanika.saar@elva.ee

VARIA

Otsime oma meeskonda arendusspetsialisti! 

Elva vallavalitsus otsib oma meeskonda arendusspetsialisti, kelle ülesanne on arendusalaste projektide koordineerimine Elva vallas. Kandideerimise tähtaeg on 28. märts 2021 (k.a). 

Olete oodatud kandideerima, kui: 

  • teil on kõrgharidus; 

  • teil on varasem kogemus EL struktuurivahenditest rahastatavate projektide kirjutamise, juhtimise ja elluviimisega; 

  • olete hea koostöö- ja suhtlemisoskusega ning teile meeldib töötada meeskonnas; 

  • olete hea pingetaluvusega, avatud, kohusetundlik ja initsiatiivikas; 

  • teil on hea argumenteerimisoskus, analüüsivõime ja kriitiline mõtlemine; 

  • oskate väga hästi eesti ja inglise keelt kõnes ja kirjas. 

Kandideerimiseks tuleb esitada: 

  • CV; 

  • motivatsioonikiri koos palgasooviga; 

  • essee (kuni 2 lk) või 90sekundiline video teemal "Elva valla arendusvõimalused" 

Tööle asumise aeg on esimesel võimalusel ning tegemist on täistööajaga ametikohaga. 

Töökoha ametijuhendi leiate SIIT

Dokumendid palume esitada e-aadressil elva@elva.ee hiljemalt 28. märtsiks (k.a). 

Lisainfo: 
Kertu Vuks, abivallavanem 
kertu.vuks@elva.ee või tel 5813 7086 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 
Facebook
Instagram
YouTube
 
Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Näitan: 1-5
Elemente lehe kohta 5
of 32
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid     Esmaspäev,   3 .   mai  
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 26. aprill 2021 Kell
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid     Esmaspäev,   1 9 .   aprill
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4