Elva Vallavalitsus osaleb Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavas "Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele" projektis selle rakendajana. Projekti nimeks on Elva linna lasteaiakohtade loomine. 

Seetõttu tegutsebki 1. septembrist Sihtasutuse Elva Laste- ja Perekeskuse Järve Lasteaed neljarühmalisena.

Elva linna lasteaedade kohtade saamiseks on suur nõudlus ning juba käesoleva aasta varakevadel oli selge, et vallal on vajadus sügisest avada lisaks uus rühm. Alusharidusteenuse tagamine on kohalikule omavalitsusele kohustuslik. Haridus- ja kultuuriosakond kirjutas sihtasutusele Innove projekti, et Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastuse abil avada uus lasteaiarühm. Positiivne rahastusotsus laekus juunis ning uue rühma loomiseks saadi toetust 70 560 eurot.

Seejärel asuti läbi rääkima Elva Laste- ja Perekeskusega, kellega on seni tehtud väga head koostööd eelneva kolme rühma osas. Läbirääkimiste tulemusena jõuti otsusele, et uus rühmaruum hakkab olema endistes perekeskuse kontoriruumides. Tänu CT Grupp OÜ-le sai ruumid suve jooksul värske väljanägemise. Ruumi uued elanikud, Millimallikate rühma lapsed, kolisid sisse septembri alguses. Millimallikate eelmisesse rühma asus selle kuu algusest toimetama Teokeste rühm.

Uue rühma avamine on võimaldanud leevendada survet lasteaiakohtade järjekorrale.

Järve Lastaed alustas tegevust 2015. aasta alguses. Sel aastal uuendati ka 2013. aastal esimesena lastehoiuks valminud rühma siseviimistlust. Septembri lõpuks valmib remont lasteaia köögis, kuhu tuleb täiesti uus tehnika ja sisustus. Laste toitlustamiseks on tellitud menüü lastele spetsialiseerunud toitumisspetsialistilt, kus on väga suur rõhk köögi- ja puuviljadel.

Laste toetamiseks on lasteaias olemas logopeed ja eripedagoog, lisaks tehakse vajaduspõhist koostööd asutuse rehabilitatsioonimeeskonnaga, kus on lisaks eelnimetatutele olemas ka füsioterapeut, psühholoog ja vaimse tervise õde.

Elva Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond kirjutas aprillis projekti SA Innovele programmist „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" osasaamiseks. Esitasime projekti, et teha erinevaid maakondi hõlmavate haridusasutuste vaheline õpiüritus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks. Nimetasime projekti Elva valla koolijuhtide kaasava hariduse vaatlus- ja kogemuspraktikaks, mille eesmärgiks oli saavutada valla koolijuhtide hulgas teadmine kaasava hariduse rakendamise meetmetest ning kasvatada neis ühtsus- ja kokkuhoidvustunnet. Praktika toimus 8.05.-9.05.2018. Hiljem saime ka SA Innovelt positiivse vastuse projekti rahastamise kohta 1256 euro väärtuses Euroopa Sotsiaalfondist. Projekti kogemustest ja tulemustest kirjutas ka haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm.

Milline on lapsesõbralik kool, kuhu on oodatud iga laps ja isegi hobune?

Selleks, et näha oma silmaga Eesti koolide parimaid ettevõtmisi ja praktikaid, toimus 8.–9. mail Elva valla koolijuhtide esimene õppereis Järveküla Kooli Rae vallas, Tallinna Rahumäe Põhikooli ja Vodja Kooli Järvamaal. Reisi eesmärgiks oli leida koolijuhtidena uut inspiratsiooni ja tunda üksteise õlatunnet valla hariduselu kujundamisel.

Uue kooli loomise võlu

Järveküla Kool on noor kool oma kaasaegse õppehoonega. Vastne koolijuht Mare Räis hakkas kooli sisuliselt üles ehitama ja vallarahvale tuntuks tegema ajal, kui koolimaja krundile alles koppa maasse löödi. Uue kooli loomine oli põnev just selle poolest, et loojad said ellu viia oma väärtustele ja pedagoogilisele konseptsioonile vastavat nägemust. Koolis annab tundide algusest märku katke Arvo Pärdi teosest „Spiegel im Spiegel" ning tunnid lõpetab õpetaja. Kool on keskendunud teadlikult loodus-, tehnika- ja teadusharidusele ning rakendab kogupäevaõpet, toetades õppetööd erinevate huviringidega. Koolis hinnatakse õppetulemusi tähtedega A–F koos kirjeldustega. Mitmes aines on tulemuseks arvestatud või mitte. Põnev oli kuulda, et esimeses klassis jätkub lasteaiast paljudele tuttav hommikuring ja alates neljandast klassist toimub argumendiõpetus.

Vabadus ise õppida

Tallinna Rahumäe Kooli hoone oli tõeline nostalgia, sest sarnase projektiga koolihooneid leidub mitmel pool Eestimaal. Nii mõnigi meist oli sellises koolimajas ise õppinud. Siin on viimastel aastatel lõimitud kogupäevaõpe Kaunite Kunstide Kooli tundidega. Kooli juht Kairi Jakobson ja tema õpetajad on ühed esimesed julged, kes oma õpilastele koduseid töid otseselt ei anna. Esimesed kogemused on hämmastavad – vanemad on märganud laste kohusetunde kasvu oma õpitulemuste suhtes ja seda, et vabatahtlik kodune õppetükkide kordamine on pop. Eesmärgiks on, et koolis saaks kõik üldjoontes õpitud. See omakorda tähendab aga õpetaja tunnitegevuse detailset kavandamist. Erandiks on siinkohal kirjandid ja raamatute lugemine. Koolimajas on kasutusel iga pisemgi keldrinurk, et lastel oleks vahva tegutseda ja omavahel suhelda.

Uuendused ajaloolises keskkonnas

Väike Vodja Kool on oma tegevustega eeskujuks paljudele koolidele, mille asupaigaks on ajalooline looduskaunis koht eemal linnakärast. Kooli alguslugu ulatub 2004. aastasse, kui Rock al Mare Kooli juurde otsustati rajada individuaalõppe keskus asukohaga eemal pealinnast. Tänane koolijuht Priit Saareleht on kõige selle juures viibinud ja koolile aastate jooksul sisu ja vormi loonud. Meie endigi aruteludel on läbi käinud maakooli mõte, kus oleksid oma loomad ja peenramaa ning lapsed saaksid õues mütates õppida. See kõik on Vodjal olemas – kolm hobust, küülikud, kilpkonnad ja koer, sekka mõni uudistav külarebane, peenramaad ja kartulivaod, innovatiivne tehnoloogiaruum ja suurepärased õpetajad. Koolil on õpilaskodu. Kesksel kohal on koostöö peredega ning paljud ettevõtmised toimuvad koos kooliperega. Lahe ja nutikas on õpilasvahetus – pealinna lapsed tulevad mõneks ajaks maale ja maalapsed käivad mitmepäevasel õppereisil Tallinnas. See on õpilase jaoks suurepärane võimalus saada aimu elust väljaspool kodukeskkonda. Vodjal veendusime, et innovatsioon ajaloolises keskkonnas on võimalik – tuleb vaid eesmärkides kokku leppida ja nende suunas tegutseda. Küsimus ei ole tihtilugu selles, kui palju meil on vahendeid, vaid kui loovalt me nende vahenditega toimetame. Mõtleme, kus võiks asuda meie Elva valla „Vodja"?

Kohe reisi alguses küsis üks võõrustaja meie koolijuhtidelt, mida nad ootavad sellelt õppereisilit? Paljude vastus oli, et sama oluline kui uute prakitikate nägemine ja enesehindamine, on omavaheline koosveedetud aeg. Häid mõtteid ja toredaid lahendusi saime kaasa kuhjaga.