Sagedane on probleem, kui naabri koer haugub või ulub, mis võib vaikust ja rahu armastavat inimest väga häirida. Soovitame esimese lahendusena rääkida koeraomanikuga rahumeelselt ning püüda leida lahendus (kas koera ööseks tuppa võtmine, haukumisvastaste rihmade kasutamine või koera välja õpetamine). Pöörduge vallavalitsuse poole alles seejärel, kui naabriga ei ole võimalik rääkida ja probleem ei laabu.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/kui-koera-haukumine-hairib/

 

Hulkuvad loomad

Kui Te toidate hulkuvaid loomi, siis tuleb nendega ka tegeleda, st koristada nende tekitatud reostus ja tagada heakord. Kui te hulkuvat looma enda vastutusele ei soovi, siis tuleb kohe helistada vallavalitsuse heakorraspetsialistile, kes kutsub loomapüüdjad. 

Kui linnas või külas liigub ringi kass või koer, tuleks esmalt veenduda, kas tegemist ei ole ehk kellelegi kuuluva loomaga, kes teeb oma igapäevaseid ringe. Kui on kahtlus, et loom on hädas, teeb hädakisa või on alatoidetud, siis teavitage sellest vallavalitsuse heakorraspetsialisti.

 

Metsloom linnas

Linnadesse kolinud terved metsloomad ei vaja abi. Metsloomad on inimasustuse juures olnud alati üsna tavapärane nähtus. Viimastel aastatel on inimeste kodude juures näha rohkem loomi ning peale oravate ja siilide liiguvad linnas vahel ka sageli rebased ja kährikud.

Üks põhjus on kindlasti elupaikade vähenemine ning inimasustuse laienemine. Aladel, kus on alati olnud mets, on nüüd uued elamurajoonid. Kuna metsas elavad loomad ei ole veel jõudnud endale uusi elupaike leida, siis tuleb sellega arvestada.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/

 

Rebased linnas

Üks põhjus, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga.

Teine põhjus on inimasustusega kaasnev suurem hulk toitu. Inimasustuse juures on alati ka ohtralt närilisi, keda rebased söövad. Peale selle kipuvad aga inimesed oma toidujäätmeid ripakile jätma. Lahtised kompostihunnikud on rebaste jaoks kui kaetud pidulaud. Ka kergesti ligipääsetav prügikast on väga mugav koht kõhu täitmiseks. Seega tuleb kohtades, kus rebased linna kipuvad, kindlasti ehitada kinnised kompostikastid ning muuta prügikast loomadele ligipääsmatuks.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/rebased-linnas/

 

Varesed linnas

Paljud kohalikud omavalitsused on hädas vareste ja hakkide suurte kolooniatega. Sagedaseim koloonia tekkepõhjus on lahtised kompostihunnikud või muu lindudele küllaldaselt süüa pakkuv jäätmete ala. Esmane, mida kolooniaga võitlemisel teha tuleks, on kinniste kompostikastide ehitamine ning prügikastide lukustamine. Samuti toidujäänuste regulaarne koristamine avalikest kohtadest.

Lugege siit edasi: http://loomakaitse.eu/varesed-linnas/

Lemmikloomade ujutamine 

Elva valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 4 p 1 järgi on koera või kassi ujutamine ja pesemine avaliku supluskoha ujumistsoonis suplushooajal (1. juunist 31. augustini) ja purskkaevus keelatud. Seega ei ole eeskirja järgi lubatud koeri ujutada Arbi ja Verevi järve ääres, sest need on avalikud supluskohad.

Elva Paisjärve supluskoht ja ka näiteks Vaikne järv ei ole küll märgitud avaliku supluskohana, kuid sellegipoolest palume ujutada koeri supluskohast eemal või leida muu lahendus koera jahutamiseks. Näiteks on Paisjärve lasketiirupoolses otsas võimalik ujutada koeri ilma, et sellega häiritaks rannas viibijaid. Järvede külastajate seas võib olla allergikuid või loomi tavapärasest rohkem pelgavaid inimesi. Palume seetõttu mõistvat suhtumist lemmiklooma ujutamisel.

 

NB! Tuletame meelde, et avalikus kohas loomaga liikudes tuleb tagada inimeste ja teiste loomade ohutus kasutades jalutusrihma ning vajadusel ka suukorvi. Kindlasti tuleb koristada oma looma järelt ka väljaheited.