Juhtumipõhine võrgustikutöö on töömeetod, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda 

inimesele (eelkõige laps ja tema pere) tema vajadustele vastavaid teenuseid. Põhimõte on, et 

juhtumit juhib algusest lõpuni üks isik (lastekaitsespetsialist), kes tagab koostöövõrgustiku 

loomise, hoidmise ja eesmärgipärase tegutsemise. 

 

Juhtumipõhise võrgustikutöö eesmärk on arendada ja parandada abivajaja sotsiaalset 

toimetulekut ning vältida sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist.

 

Abivajaduse hindamiseks viib lastekaitsespetsialist läbi esmase info kogumise, suheldes lapse, 

pere, haridusasutuse ning teiste vajalike võrgustikuliikmetega. Info kogumiseks edastab 

lastekaitsespetsialist teabenõuded asjaomastele asutustele ning tutvub Sotsiaaltoetuste- ja 

teenuste registrisse tehtud varasemate sissekannetega. Abivajaduse hindamisel võetakse aluseks lapse heaolu kolmnurk ning Sotsiaalkindlustusameti „Lapse heaolu hindamise käsiraamat".

 

Juhtumimenetlus algatatakse, kui esmase abivajaduse hindamisest selgub, et laps ja pere vajavad mitmekülgset abi ja erinevaid teenuseid. Ühise infovälja loomiseks ning edasise tegevuse planeerimiseks kutsub lastekaitsespetsialist kokku võrgustikukohtumise vajalike spetsialistidega. Võrgustiku liikmed kaasatakse vastavalt vajadusele näiteks haridusasutustest, rehabilitatsioonimeeskonnast, meditsiinivaldkonnast, Politsei- ja Piirivalveametist, Ohvriabist, Sotsiaalkindlustusametist, koolivälisest nõustamismeeskonnast jne. Võrgustikukohtumise vajadusest võivad märku anda kõik võrgustikuliikmed.

 

Lapse ja perega kohtumisel kaasatakse minimaalne tõhus võrgustikutuumik, et tagada lapsele ja 

perele psühholoogiliselt turvaline keskkond. Võrgustikukohtumise kokkulepped pannakse kirja protokolli, mis sisaldab tegevusi, tähtaegu ja vastutajaid. Kõik võrgustikukohtumisel osalejad saavad protokolli koopia. Võrgustikliikmete kaasamine toimub vastavalt vajadusele.

 

Võrgustikukohtumiste eesmärgid on: