Verevi rannaala detailplaneeringuga seotud korduma kippuvad küsimused
Miks ei kavandata Verevi randa ainult rannahoonet?
Verevi järve rannaalal paiknevad erinevad randa teenindavad hooned, mis on tugevalt amortiseerunud ning ei paku supelrannas kaasaegseid vaba aja veetmise võimalusi. Enne detailplaneeringu algatamist kaaluti ka ujula paiknemise võimalikke asukohti Elva linnas. Kuna Verevi ranna maa-ala kuulub munitsipaalomandisse, valiti rannahoone/ujula rajamise alaks Verevi järve rannaala. Ebaotstarbekas on rajada ainult rannahoone funktsiooniga hoonestust, sest enamuse aja aastast seisab hoone kasutuseta. Seetõttu on mõistlik kavandada mitmefunktsiooniline hoone, mida saab kasutada ka väljaspool rannahooaega.
Kas rannahoonesse saab rajada ka külastuskorterid või lihtsalt kortereid?
Ei saa. Kehtestatud Verevi rannaala detailplaneering ei näe ette vastavat sihtotstarvet ehk elamufunktsiooni. Tegemist on ühiskondlike ehitiste maaga ja seega ei ole eluruumid ehitamine sellele planeeringualale võimalik.
Kas juba 2021. aasta sügisel hakatakse rannahoonet ehitama?
Ei. Selleks, et hoone reaalne ehitus saaks alata, on enne tarvis kehtestada hoonestusõigus (volikogu pädevuses) ning alles seejärel on võimalik korraldada arhitektuurikonkurss. Sellele järgnevad hoone projekteerimine ja ehitushanke korraldamine.
Seesuguse info levitamine, et ehitus algab juba sügisel, on äärmiselt pahatahtlik. Vallavalitsus tegeleb praegu ujula alternatiivsete asukohtade analüüsimisega, mida tutvustatakse maikuus komisjonides ja volikogus.
Miks ei rajata ujulat näiteks Arbi järve ümbrusesse Pikk 12, Pikk 8 või Tartu mnt 3 krundile?
Elva vallale kuulub Arbi järve ranna-alal kinnistu Pikk 12a suurusega ca 480m² ja seda läbib avalikus kasutuses olev jalgtee. Lisaks on alale juba osaliselt rajatud Elva linnasüdame rekonstrueerimise projektiga rannaplatvorm. Pikk 12a kinnistu suurus ja asukoht ei võimalda mitmefunktsioonilise rannahoone rajamist. Pikk 12 kinnistu on eraomandis ning seal kehtib 2017. aastal kehtestatud detailplaneering. Planeering näeb ette elamu- ja ärifunktsiooniga hoonestuse ehitamist, kusjuures nende funktsioonide osakaaluks on määratud mõlemal 50%.
Pikk 8 kinnistu kuulub vallale, seal paikneb Elva Huviala- ja Koolituskeskus ning vallal ei ole plaanis selle asemele ujulat ehitada.
Tartu mnt 3 kinnistule on 2009. aastal kehtestatud detailplaneering, millega anti ehitusõigus spordihoone ehitamiseks, suurima lubatud hoonealuse pinnaga kokku 2800 m2 . Käesolevaks ajaks on ehitatud spordihoone, ehitisealuse pindalaga 2439 m2. Kehtestatud detailplaneering ei võimalda Tartu mnt 3 krundile ujulat ehitada. Enne spordihoone ehitamist koostati selle ehitusmaksumuse arvutus ja geoloogiline uuring, mille tulemusena otsustati ala keeruliste geoloogiliste tingimuste tõttu spordihoone asukohta nihutada. Tartu mnt 3 kinnistule saaks koostada uue detailplaneeringu, kuid ujulale asukoha leidmine seal on keeruline. Arbi järve poolsele alale oleks vallal ala geoloogiliste tingimuste tõttu ujula rajamine keeruline ning kallis. Spordihoone lõunaküljel piirab ehitusõigust Arbi oja ehituskeeluvöönd ning lisaks on lõunapoolsesse külge kaasava eelarvega rajatud liikumispark. Seda roheala kasutab kool aktiivselt õuesõppeks, kuhu on vilistlaste poolt istutatud ka puid. Samuti läbivad ala harjumuspärases kasutuses olevad jalgteed. Spordihoone põhjaküljele on samuti keeruline hoonestusala paigutada, kuna seal asub parkla.
Kuidas lahendatakse Verevi ääres parkimine?
Aruteludest on läbi käinud väide, et parkimiskohti on napilt ja nende laienduseks ei ole Verevi järve ääres ka ruumi. Verevi järve rannaala detailplaneeringu seletuskirja järgi kavandatakse selle planeeringuga 89 aastaringset parkimiskohta Järve tänava äärde, Tartu maantee järvepoolsele küljele ja Järve tänava parklasse. Täiendavalt luuakse 66 hooajalist parkimiskohta Tartu maantee parkmetsapoolsele küljele.
Kas kogu ranna-ala ehitatakse täis?
Ei. Verevi rannaala suurus on 2,9 hektarit ning planeeringu järgi on kavandatava hoone suurim lubatud ehitisalune pind 2120 m².
Kui suurt hoonet ranna-alale kavandatakse?
Tartu maantee poolses küljes on hoone maksimaalne kõrgus ca 10,3 m (hinnanguliselt 2 maapealset korrust). Kavandatav hoone asub suure langusega alal ja järve suunas tekib hoone astmeline langemine. Hooneosade kõrgused on paika pandud absoluutkõrgustega ja hoonestusala jagatud neljaks ehitise suurima lubatud kõrgusega tsooniks. Hoone astmelisust iseloomustab allolev joonis:
Kas ehitatakse viis korda suurema pindalaga hoone võrreldes hoonega, mis oli Verevi rannas kuni 1997. aastani?
Ei. Toonane rannahoone oli koos parkla ja kohvikuhoonega ehitisaluse pinnaga kokku 1607 m2. Maja üksinda oli 1080 m2. Seega ei ole tegemist viis korda suurema pindalaga vaid 1,3 korda suurema ehitisaluse pinnaga kui seda olid varasemad hooned ja parkla.
Uuest ehitisalusest pinnast (täpsemalt 480 m2) on mõeldud puitterrassiks, mida ei pea tingimata ehitama. Ilma selleta oleks hoone pind 1640 m2, mis tähendab, et kavandatud hoone oleks vaid 33m2 suurem ehitusalusest pinnast ja taristust rannas, mis ehitati sinna 1977. aastal.
Kas nelja ujumisraja asemel on võimalus teha kuus rada?
Ei ole. Detailplaneeringu järgi on hoone maksimaalne laius 15 meetrit, mis tähendab, et sinna ei mahu kuus ujumisrada. Ühe ujumisraja laius on 2,5 meetrit.
Kas rand jääb avalikku kasutusse?
Jah. Elva linna kehtivas üldplaneeringus on kirjas, et Verevi rannaala on ettenähtud avalikult kasutatava piirkonnana inimestele puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatiste ja rannahoonega. Seda võimalust ei võeta kelleltki ära, rannaala jääb avalikku kasutusse ning seda ei muudeta ärimaaks. Rannaala kasutamise otstarve on 90% ulatuses üldkasutatav maa ja 10% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa.
Detailplaneering ei tee ettepanekut Elva linna üldplaneeringu muutmiseks, et muuta rand äriotstarbeliseks. Ka koostatavas Elva valla üldplaneeringus sellist muudatust ei tehta, Verevi rand on ja jääb avalikku kasutusse. Detailplaneeringuga soovitakse kavandatavale rannahoonele funktsioone juurde anda, et ka väljaspool rannahooaega leiaks hoone kasutust. Kavandatavas hoones või rannas tasuliste teenuste pakkumine (paadilaenutus, spaa või sauna pilet, toitlustus, avaliku ürituse pilet jms) ei muuda maa sihtotstarvet ärimaaks. Samamoodi on näiteks Elva lauluväljak avalikuks kasutamiseks, kuid erinevate ürituste korraldamisel küsivad korraldajad piletiraha.
Kas Tartu poolele jäävat rannaala on võimalik pikendada?
Ei ole. Liivarannaala ei pikendata Tartu mnt poole, kuna detailplaneeringus on sinna kavandatud mururanna osa.
Kas oleks võimalik hoone ehitada ranna Järve tn poolsesse külge, sinna, kus on hetkel tühi kiosk enne Verevi motelli?
Detailplaneeringu koostamise käigus on kaalutud ka hoonestuse paigutamist Verevi järve lõunakaldale (Järve tn poolsesse külge), kuid antud laugel alal paiknevad kolm palliplatsi, laste mänguväljak ning põhiline juurdepääs rannaalale teenindava transpordi jaoks. Hoone paigutamine lõunakaldale kaotaks oluliselt rohkem kasutuses olevat liivaranna ala. Ka ajaloolisel on rannahoone paiknenud Tartu maantee servas ning kõrgendatud terrassiga suhteliselt veepiiri lähedal. Samuti oleks lõunaservas paiknev hoone suure osa päevast vähemal või rohkemal määral puude varjus. Peale selle võib suureneda liiklus ning parkimiskohtade vajaduse probleem Järve tänaval.
Miks arvestati detailplaneeringu kehtestamisel ainult volikogu enamuse mitte rahva arvamusega?
Avalike väljapanekute ja arutelude ajal esitati mitmeid erinevaid arvamusi, osaga neist ka arvestati. Volikogule on valimiste tulemusena antud rahva poolt õigus teostada kohalikku võimu ja langetada otsuseid. Kuna volikogu algatatud detailplaneeringu eesmärk oli multifunktsionaalse rannahoone ehitus, siis tuleneb sellest ka kavandatava hoonestuse maht. Seetõttu oli keeruline arvestada arvamusi hoone mahu vähendamise kohta, sest see muutnuks planeeringu eesmärki.
Miks teeb detailplaneering ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks?
Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada Verevi järve kalda ehituskeeluvööndit, mistõttu käsitletakse detailplaneeringut kui Elva linna üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Detailplaneeringuga on kavandatud hoonestusala kitsaimas asukohas 12,6 m kaugusele veepiirist, mis võimaldab ehitada hoone koos terrassidega. Ehituskeeld ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele, mistõttu on ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik vaid hoone ja selle juurde kuuluva väliterrassi rajamiseks. Vähendatud ehituskeeluvööndi piir hakkab kehtima detailplaneeringu kehtestamisest ning see kantakse ka üldplaneeringu joonisele.
Missugune saab olema kavandatav hoone?
Detailplaneeringu seletuskirjas on esitatud detailplaneeringu eskiisi illustreerivad vaated. Illustreerivatel piltidel kujutatud „hall kast" ei iseloomusta kavandatavat hoonet, vaid näitab planeeringualale kavandatava hoonestuse asukohta ja selle ligikaudset ruumilist mahtu.
Detailplaneeringu lähteseisukohtades on sätestatud, et Verevi rannaala on arhitektuurivõistluse nõudega ala. See tähendab, et hoone parim arhitektuuriline lahendus selgitatakse välja võistlustööga. Detailplaneeringus tuuakse põhijoonisel, seletuskirjas ja illustratsioonide abil välja planeeringuala ehitusõigus (hoone lubatud kõrgus, krundi sihtotstarve, lubatud hoonete arv jms), mis on võistluse alus.
29. märtsil 2021 kehtestati vallavolikogus detailplaneering. Mis saab edasi?
Pärast detailplaneeringu kehtestamist töötatakse välja hoonestusõiguse tingimused, mille üle otsustab volikogu. Sellele järgneb hoonestusõiguse konkursi korraldamine. Detailplaneeringu järgi on Verevi rannaala arhitektuurivõistluse nõudega ala, mis tähendab, et hoone parim arhitektuurne lahendus ehk hoone väljanägemine selgitatakse välja võistlustööga.
Mis saab Verevi rannaalal varasemalt kehtestatud detailplaneeringust?
Kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kehtis rannaalal Elva Linnavolikogu 30.05.2011 otsusega nr 36 kehtestatud Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneering, mille järgi võis randa ehitada kuni 400 m2 suuruse rannahoone. See detailplaneering muutus kehtetuks.
Elva linna Verevi järve ranna-ala detailplaneeringu materjalid
Elva Vallavolikogu 18.06.2018 otsusega nr 1-3/70 algatati Elva linnas Verevi järve rannaala detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Detailplaneeringu alal koostati 2019.a täiendavad uuringud:
- Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ Rakendusgeoloogia töö 19-022;
- Verevi järve rannaala taimestiku inventeerimise aruanne, OÜ Alkranel.
Elva Vallavalitsuse 26.11.2019 korraldusega nr 2-3/800 korraldati detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 13.12.2019 kuni 13.01.2020.
Eskiisi avalik arutelu toimus 19.02.2020. Tutvu arutelu protokolliga siin.
Elva Vallavalitsuse 10.03.2020 korraldusega nr 2-3/180 anti ülevaade detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku jooksul laekunud kirjalikest arvamustest. Korralduse lisa.
Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsusega nr 1-3/185 võeti detailplaneering vastu. Avaliku väljapanek toimus 10. septembrist kuni 10. oktoobrini 2020.
Tutvu detailplaneeringu ja KSH aruandega siin:
detailplaneeringu olemasoleva olukorra joonis
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Verevi järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu põhijoonisel näidatud ulatuses. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
5. novembril 2020 toimus detailplaneeringu avalik arutelu. Tutvu avaliku arutelu protokolliga siin, arutelu esitlusslaidiga siin ja arutelust tehtud videoga siin.
Avalikul arutelul tutvustati EMÜ Limnoloogiakeskuse poolt koostatud Verevi järve meetmekava, mille terviktekstiga on võimalik tutvuda siin.
Elva Vallavalitsuse 01.12.2020 korraldusega nr 2-3/757 anti seisukohad detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele, tutvu seisukohtadega siin
Vallavalitsus edastas detailplaneeringus seisukoha saamiseks Rahandusministeeriumile. Tutvu edastatud detailplaneeringuga siin:
detailplaneeringu olemasoleva olukorra joonis
Rahandusministeerium andis 22.02.2021 detailplaneeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel täpsustati rannaala (Tartu mnt 16 krundi) maakasutuse sihtotstarvete osakaalu, määrates üldkasutatava maa osakaaluks 90% ja ühiskondlike ehitiste maa osakaaluks 10%.
Elva Vallavolikogu 29.03.2021 otsusega nr 1-3/223 kehtestati Verevi rannaala detailplaneering. Tutvu kehtestatud detailplaneeringuga: