« Tagasi

Teadlased: sinivetikaid Võrtsjärves pole tarvis karta

Viimasel ajal on inimesed muret tundnud Võrtsjärve seisundi pärast, kuid Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul ei ole muretsemiseks põhjust.

Viimati postitati 29. juulil Facebookis olevasse gruppi "Ohtlikud ilmanähtused Eestis" satelliidifoto Pepsi järvest ja Võrtsjärvest, mis näitasid, et mõlemas järves on sinivetikaid.

Maaülikooli teadur Lea Tuvikene, juhtivteadur Peeter Nõges ja professor Tiina Nõges ütlesid, et satelliidipildid võivad olla petlikud ega sisalda kogu informatsiooni. "Üldlevinud kipub olema arvamus, et sinivetikate esinemine järvedes on erakordne ja alati halb nähtus. Tegelikult sisaldub neid muude vetikate hulgas praktiliselt kõigis järvedes ja alati," kirjutasid teadurid oma teates.

Suve teisel poolel kipuvad nad sageli teiste vetikate üle domineerima, kuid mitte kõik ja isegi enamik neist ei ole toksilised. "Nii ka Võrtsjärves - seal on küll palju sinivetikaid, kuid enamus nendest ei põhjusta õitsenguid ega ole ka mürgised. Viimase 40 aasta jooksul pole Võrtsjärves klassikalist sinivetikaõitsengut olnud," lisasid nad.

Satelliidi ülesvõttelt võib küll hirmutav mulje jääda, kuid suure pinnaga ja madala Võrtsjärve vesi on alati sogane põhjasetetest ülessegatud heljumi tõttu – eriti vihmavaesel suvel, kui järve veetase keskmisest rohkem alaneb. Lisaks on juulis-augustis tõesti enamasti ka vetikate kõrgaeg.

"22. juulil Võrtsjärve seirel võetud planktoniproovi analüüs näitab, et vetikate hulk ei ole tavapärasest suvisest hulgast suurem ja sinivetikad moodustavad, samuti üsna tavapäraselt suviste proovide puhul, ca 80% kõigist vetikatest," kirjutasid teadlased. Kõige arvukamad on toksiine mittetootvad sinivetikaliigid Limnothrix redekei ja Limnothrix planktonica, kes on Võrtsjärve sogases vees saavutanud teiste vetikate ees praktiliselt ületamatu konkurentsieelise just oma suure varjutaluvuse ja võime tõttu veesambas üles-alla liikudes paremaid valgustingimusi otsida.

"Seega, kuigi Võrtsjärve vesi näib hirmus „paks" ja roheline, ei ole siin suplejatel vaja ohtu karta. Seevastu Peipsis, kus sinivetikaid on küll vähem, peab ettevaatlik olema, sest mitmed sealsed liigid (nt isegi palja silmaga nähtav Gloeotrichia echinulata) põhjustavad juulis-augustis püsivalt palavate ilmadega õitsenguid ja on ka mürgised." Seejuures ei ole vetikate biomassi jaotus järves ühtlane, see sõltub paljuski veetemperatuurist ning tuule tugevusest ja suunast. Nii on sageli vetikate kontsentratsioon suur just ranna-aladel.