« Tagasi

Kiire interneti võrguga liitumise sooviavaldusi saab veel esitada

Elektrilevi plaanib 2019. aasta märtsis alustada kiire interneti võrgu ehitamisega ning juba esimesel aastal on plaanis valguskaabli tehnoloogial põhinevasse võrku ühendada üle 10 000 hoone ehk koos kortermajadega ligikaudu 15 000 kodu, kus praegu puudub kaasaegne internetiühendus.

Elektrilevi kiire interneti võrk jõuab plaanide kohaselt 2023. aasta lõpuks kokku ligi 200 000 koduni.

„Kui võrku konkreetses piirkonnas ehitama hakkame, informeerime kõiki elanikke, kellele saame luua võrguga liitumise võimaluse," ütles Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus ning lisas, et liitumise võimalusest antakse teada ka nendele piirkonna elanikele, kes pole Elektrilevile sooviavaldust esitanud.

Kiire interneti võrguga liitumise sooviavaldusi saab esitada ka praegu Elektrilevi veebilehel www.elektrilevi.ee/kiireinternet aasta lõpuni. Paberkandjal saab avaldusi esitada paljudes omavalitsustes üle Eesti. Novembris ja detsembris esitatud sooviavaldusi arvestab Elektrilevi nii 2019. aasta investeeringute järjekorra seadmisel kui ka internetivõrgu ehituse kavandamisel alates 2020. aastast.

Kapitalimahukas projekt

Kokku investeerib Elektrilevi järgmise viie aasta jooksul kiire interneti võrgu rajamisse ligikaudu 100 miljonit eurot, millest 20 miljonit moodustab „viimase miili" riigitoetus.

„Tegemist on väga kapitalimahuka projektiga, mis nõuab suuri investeeringuid. See on ka peamine põhjus, miks suures osas Eestis täna head internetiühendust ei ole - majanduslikult pole peetud otstarbekaks ehitada eraldiseisvat võrku tõmbekeskustest väljapoole," selgitas olukorda Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ja lisas, et Elektrilevi otsib sünergiat ja kulusäästu ehitustööde ühildamises elektrivõrgu haldamisega.

„Tänu mitme võrgu koos haldamisele saame lõppkokkuvõttes pakkuda mõlemaid teenuseid odavamalt kui eraldi," ütles Tiisvend.

Internetivõrgu ehitusplaanide seadmisel 2019. aastaks on Elektrilevi arvestanud mitmeid tegureid, sealhulgas kõige olulisemana sooviavalduste hulka, mida järgmise aasta plaanide tegemiseks koguti juba sel suvel.

„Järgmise aasta plaanides on suurema prioriteetsuse saanud „valged alad" ehk piirkonnad, kus riigi poolt kogutud info kohaselt on praegu kõige suurem puudus kiire interneti võrgu järele ja kus sideoperaatoritel puudub plaan lähima viie aasta jooksul võrku ehitada," täiendas Tiisvend ja ütles, et piirkondade valikul mängisid olulist rolli ka kohaliku elektrivõrgu ülesehitus, kiire interneti baasvõrgu olemasolu, selle võimekus ning rahvastiku tihedus.

Kõige rohkem ehk ligikaudu kolmandik kõikidest sooviavaldustest kiire interneti võrguga liitumiseks tuli Harjumaalt ja 2019. aastal on plaanis seal kõige rohkem ühendusi luua. Seejuures ei ole 2019. aasta plaanidesse praeguse seisuga arvestatud Tallinnat ega Tartut.

Teistest maakondadest algavad plaanide kohaselt 2019. aastal kiire interneti võrgu tööd Pärnumaal, Tartumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Järvamaal, Valgamaal, Raplamaal. 2019. aasta investeeringute sisse ei mahu Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Põlvamaa, kuid eelduste kohaselt peaksid ehitustööd nendes piirkondades algama 2020. aastal.