« Tagasi

Päästeamet: Enne veekogule minekut saad jääolusid uurida päästeameti jääkaardilt

Sõltuvalt ilmast ja veekogu eripäradest on jääolud pidevas muutuses ning jääle mineja peab alati arvestama ohtudega. Päästeameti meeskonnad mõõdavad populaarsemate veekogude jääkaane paksust ja kannavad tulemused Google'i kaardirakendusse. Jääkaardilt saavad veekogule kalale, uisutama või matkama minevad inimesed kontrollida jää paksust, kuid enda elu ja tervise eest vastutab igaüks ise. 

Jaanuari külmakraadid tõid enamikele Eesti siseveekogudest paksema jää, mille puhul lubas päästeamet 13. jaanuarist minna siseveekogude jääle. Lubatud on minna vaid neile veekogudele,  kus jääkaane paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Peab arvestama, et meie heitlike ilmadega talvel vahelduvad miinustega pulsskraadid, mis sulatavad jälle jääd. Seepärast tuleb iga kord veenduda, kas jääle minek on turvaline. 

Päästjad mõõdavad populaarsemate siseveekogude jää paksust. Mõõtmisi tehakse lähtuvalt ilmast –külmakraadidega kuni püsivate jääolude tekkimiseni või plusskraadidega aga kuni turvalise jää sulamiseni. Informatiivse jääkaardi leiab kodulehelt www.veeohutus.ee ning Google'i kaardirakendusest. Päästeameti jääkaardilt leiab lisaks jääinfole kindlale maale rajatud liuväljade asukohad, kus on alati turvalisem uisutada kui veekogul. Need liuväljad on suures osas rajatud päästjate ja omavalitsuste koostöös.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, eeskätt kaela riputatud jäänaasklid, jupp nööri ja veekindlasse kotti pandud mobiiltelefon. Isegi kui jää paksus on mõõdetud kohas 10 sentimeetrit, siis mujal veekogu piires võivad jääolud muutuda. Mida kiirevoolulisem ja rohkemate allika- või suubumiskohtadega on veekogu, seda ebaühtlasem on jää paksus. 

Kuidas tunda ära tervet jääd:
Inimest kannab nö terve jää, millest puuduvad lõhed või praod ning mille väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%. Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Alles tekkiv jää sügisel või päikse käes sulav jää kevadel ei pruugi olla kunagi turvaline. Vooluveekogul,  jõel või ojal, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil.

Jää on nõrgem:

  • kõrkjate kasvukohtades;
  • sildade ja purrete juures;
  • allikate juures (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);
  • kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suubumiskohas;
  • koolmekohtades;
  • jõe kitsenemis- või pöördekohas


Info Elva valla lumeolude kohta

Elva valla üldplaneeringu koostamises osalemise reklaam

Lae oma nutiseadmesse Elva valla äpp!

Tutvu Elva Vallavalitsuse tegemistega nädalakirja abil!