« Tagasi

Ole tähelepanelik! Eestis levib taas ohtlik koerte katk

Koerte katk on väga nakkuslik multisüsteemne viirushaigus, mis lõppeb tihti looma surmaga.

Koerte katkuviirus on patogeenne paljudele koerlastele, kärplastele ning pesukarulastele. Peale selle  on ohustatud ka tuhkrud, naaritsad, rebased, hundid ja kährikkoerad, kuid mitte inimesed ja kodukassid.

Haigusele on vastuvõtlikud igas vanuses loomad, kuid eriti vastuvõtlikud on kõikide loomaliikide kutsikad ja noorloomad. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad viirustekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus levib nii piisknakkusena kui ka eritub organismist ninanõre, pisarate, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete (toidukausid/jooginõud), riiete ja söödaga. Seega võib loom haigestuda ka saastunud materjaliga kokkupuutumisel.

Peiteaeg haigustunnuste avaldumisel

Haiguse peiteaeg võib haigustunnuste avaldumiseni olla 3-7 päeva või mitu nädalat. Haige loom eritab viirust juba umbes viis päeva enne haigus-sümptomite tekkimist/avaldumist ning pärast paranemist toimub viiruse eritamine veel kuni neli kuud. Viirus ei ole väliskeskkonnas väga püsiv – ultraviolettkiirgus, kuumus, kuivus ja tavalised desovahendid hävitavad selle kergesti. Küll aga võib viirus säilida madalatel temperatuuridel (+4) mitu kuud.

Antud viirushaigust iseloomustab palavik, hingamisteede põletik, mis väljendub mädase ninanõre ning köhimisega. Peale selle võib tekkida seedetrakti põletik, mis väljendub oksendamise ja kõhulahtisusega. On ka täheldatud silmapõletikke, nahalööbeid ja tõsistel juhtudel võivad esineda ka närvinähud – krambid, pea surumine vastu seina, ülierutuvus ja jäsemete jäikus.

Haigust iseloomustab palavik

Haigust iseloomustab kahefaasiline palavik. Esimene palavik (39,5–41,0 °C) kestab 8–48 tundi. Seejärel palavik langeb mõneks päevaks ja järgneb uus palavikuhoog. Haiged loomad on isutud, uimased, värisevad ning ninapeegel on kuiv.

Kopsuvormi korral eritub ninast limast nõret, mis muutub hiljem mädaseks. Eritise kuivamisel tekivad ninaavade ümber koorikud. Loom hingab läbi suu, aevastab, köhib ning kratsib käppadega nina. Silmanurgast eritub algul limast, hiljem mädast nõret, mille kuivamisel silmalaud kleepuvad.

Soolevormi korral haiged loomad oksendavad, neil on vahelduv kõhulahtisus.

Paljudel juhtudel kulgeb katk närvivormina, mis võib tekkida nii iseseisva vormina kui ka soole- ja kopsuvormi tüsistusena. Haigetel loomadel vaheldub loiduse seisund erutusega, esinevad üksikute lihasrühmade krambid, liigutused on koordineerimatud ja esinevad epilepsiahood.

Nahavormi korral tekib villiline lööve reite sisekülgedel, kõrvadel, kõhuseinal, suu ja nina piirkonnas. Villide lõhkemisel tekivad pruunid korbad.

Haigust saab ennetada vaktsineerimisega!

Eesti on transiitriik Soome ja Venemaa vahel. Seetõttu peaksid Eestis elavad koeraomanikud oma lemmikuid kindlasti korrapäraselt vaktsineerima. Küsi oma loomaarstilt, milline on parim vaktsineerimis-skeem sinu loomale.

Haiguse kahtluse korral tuleb kohe teavitada loomaarsti.

 

Hille Laos
Paarisjalga Loomakliiniku loomaarst