Eile, 16.novembril toimus infoõhtu "Mida teha jäätmetega?". Lisaks vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile Margit Berg-Jürgensile ja vallamajandusosakonna juhatajale Hegri Naruskile oli kutsutud küsimustele vastama ka Eesti Keskkonnateenustest Kadri Luude. 

Salvestust infoõhtust leiab Elva Valla YouTube kanalilt või SIIT. Ja slaidiesitlus on uudise lõpus.

Lisaks mõned korduma kippuvad küsimused, millele on vastanud meie keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens.

Miks on korraldatud jäätmevedu vaja?

Jäätmeseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on vaja seetõttu, et iga kinnistu oleks liitunud jäätmeveoga ning kohalikul omavalitusel säiliks ülevaade antud kohustuse täitmise üle. Tänu korraldatud jäätmeveole väheneb linnakeskkonna prügistamine ning on võimalus rohkem materjale ringlusesse suunata.

 

Mis muutub seoses uue korraldatud jäätmeveo perioodiga? Korterühistutel ja ettevõtetel muutuvad kohustuslikuks järgmiste jäätmeliikide üleandmine:

• segaolmejäätmed,

• segapakendid,

• köögi- ja sööklajäätmed (biojäätmed),

• paber ja papp.

Eramajapidamistel muutub kohustuslikuks järgmiste jäätmeliikide üleandmine:

• segaolmejäätmed,

• pakendijäätmed,

• köögi- ja sööklajäätmed (lubatud ka kompostimine).

 

Kust saab infot jäätmete äraveo sageduse kohta?

Info veotingimuste kohta saadeb vedaja (AS Eesti Keskkonnateenused) kõikidele Elva valla elanikele koos lepingutega vähemalt kuu enne uue perioodi algust.

 

Kuidas ma saan kontakti Eesti Keskkonnateenused AS-ga?

Vedaja poole on võimalik pöörduda telefonil 738 6700 või meilil tartu@keskkonnateenused.ee.

 

Mida ma panen segaolmejäätmete konteinerisse, kui pakendeid tuleb edaspidi eraldi sorteerida?

Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud pakend ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne), jms.

NB! Olmejäätmete hulka ei sobi ehitusjäätmed, ohtlikud jäätmed ega elektroonika.    

 

Kas pakendikott tuleb ise soetada või saab selle vedajalt?

Pakendikoti saadab igale kinnistule vedaja (info edastatakse klientidele hiljemalt novembri alguses). Peale pakendikoti tühjendust paneb vedaja kinnistule uue koti. Kott pannakse kas postkasti või segaolmejäätmete konteineri kaane vahele.

 

Kas enne pakendijäätmete äraviskamist tuleb pakend ära pesta?

Pakend tuleks loputada selliselt, et see ei määriks teisi pakendeid. Otseselt pesema pakendit ei pea. Näiteks mahla- või piimapaki puhul piisab ka lihtsalt pakendi sisu tühjendamisest. 

 

Mida teha pakendiga, mis on määrdunud ning mida ei ole võimalik pesta?

Selline pakend tuleks panna segaolmejäätmetesse, et mitte rikkuda teisi taaskasutusse suunatavaid pakendijäätmeid. 

 

Kui mina sorteerin korterühistus jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?

Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

 

Kas biojäätme konteineris peab olema vooderduskott?

Vooderduskoti kasutamine ei ole kohustuslik. Juhul, kui ei kasutata vooderduskotti on vajalik konteinerit peale tühjendust seest veega puhastada. Vooderduskoti vahetust on võimalik tellida ka vedaja käest.

 

Kas konteinerisse võib biojäätmeid panna biolaguneva kilekotiga?

Koduses kompostris võib seda kasutada, aga üleantavas konteineris eelistada tavalist kilekotti, mis ei lagune jäätmeid üle andes tükkideks ja tehases on võimalik see tehnoloogiliselt eraldada.

 

Mida ma võin biojäätmete konteinerisse panna?

Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Biolagunevad jäätmed on pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, või paberkotis. 

 

Kust ma saan endale soetada biojäätmete kogumiseks konteineri?

Konteinerit on kõigil võimalik endale soetada suurematest ehituspoodidest või pöördudes AS Eesti Keskkonnateenuste poole telefonil 738 6700 või tartu@keskkonnateenused.ee.

 

Kas biojäätmeid on lubatud kompostida?

Jah, eramajades on lubatud köögi- ja sööklajäätmeid nõuetele vastavas kompostris kompostida. Kortermajadel ja ettevõtetel on kohustus köögi- ja sööklajäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo korras jäätmevedajale.  

 

Kas ise ehitatud komposter sobib?

Jah, sobib, kuid see peab vastama järgmistele nõuetele:

• komposter peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud (on takistatud lindude ja näriliste ligipääs kompostile);

• komposter ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut;

• komposter peab paiknema oma kinnistul vähemalt 4 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust.

 

Kas ma pean kohapeal kompostimisest esitama avalduse Elva valda?

Ei pea. Oluline on teada, et eramajade omanikud, kes ei anna toidujäätmeid mahutiga jäätmevedajale üle, loetakse automaatselt toidujäätmete kohtkompostijateks. Seega kui elanik soovib kasutada jäämete üleandmise teenust, peab ta vastava teenuse jäätmevedajalt tellima. Kui elanik soovib korraga nii kompostida (nt ainult suvel) kui kogumismahutiga koguda ja jäätmeid jäätmevedajale üle anda, siis see on ka võimalik.   

 

Lisainfo:

Margit Berg-Jürgens

keskkonnaspetsialist

margit.berg-jurgens@elva.ee

5305 2500