Elva Vallavalitsuse nädalakiri 10.01.-16.01.2021

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 10.01.-16.01.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

 

Tuletame meelde, et ametnikega on võimalik kohtuda vaid eelnevalt aeg kokku leppides, kohtumisel tuleb kanda näomaski.

Soovitame vallavalitsuse ametnike poole pöörduda eelkõige e-kanalite kaudu.

 

 

KULTUUR, HARIDUS & NOORSOOTÖÖ

2022. aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.  

Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ja 39 teadus – ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust ning ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastust.   

12. jaanuari keskpäeval toimus avasündmusena üle-eestiline ettelugemine möödunud aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikust teosest, milleks on Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen". Üle 3500 korra laenatud raamat loeti ette ühel ja samal ajal raamatukogudes üle Eesti ja veebiülekande kaudu sai kaasa elada Tarvastu raamatukogu lugemisaktsioonile. Sellega avati raamatukogude aasta, mis pakub edaspidi igas Eesti paigas mitmesuguseid sündmusi. 

"Selle üle on väga hea meel, et Eesti inimesed on hinnanud Mudlumi raamatut "Mitte ainult minu tädi Ellen" sedavõrd kõrgelt, et sellest sai 2021. aasta enimlaenutatud Eesti autori ilukirjanduslik teos täiskasvanutele. Mudlumi teos sai möödunud aasta kirjanduspreemia proosa kategoorias," kõneles raamatukogude teema-aasta projektijuht Liina Valdre.   

Raamatukogud said ise vastavalt oma külastajatele valida, kas ettelugemiseks avatakse enim laenutatud eesti kirjaniku teos täiskasvanutele või lastele. Lasteraamatutest jõudis kõige rohkem kodudesse Piret Raua „Tobias ja teine b.". Rääkides arvudest, siis Mudlumi teost laenutati 2021. aastal kokku 3571 korda ning Piret Raua lasteraamatut 4335 korda," edastas Valdre värskelt selgunud statistikat.     

Valdre sõnul sündis raamatukoguhoidjate ettelugemise teksti valik Eesti autori teosele ennekõike sellepärast, et raamatukogud väärtustavad alati eesti kultuuri kandjate ja hoidjatena eesti kirjasõna.    

Peale 12. jaanuari saab toimuma raamatukogudes üle Eesti sadu kui mitte tuhandeid sündmusi ning tulevastel tegevustel saab silma peal hoida spetsiaalselt teema-aastaks loodud veebilehel, mille kalendrit raamatukogud jooksvalt infoga täiendavad," kõneles Liina Valdre. 

Raamatukogude aasta tegevuste kohta leiab lisainfot veebiaadressilt https://www.raamatukogudeaasta.ee/

Ka Elva valla raamatukogud osalesid ühises ettelugemises:  
Rannu raamatukogus ning Teedla ja Hellenurme harukogudes loeti katkendit Mudlumi raamatust “Mitte ainult minu tädi Ellen”, Elva Linnaraamatukogus luges sama teksti Aire Pajur LendTeatrist.   

Konguta raamatukogus koostöös Konguta Kooliga ning Aakre raamatukogus loeti Piret Raua raamatut "Tobias ja teine B" 

13. jaanuaril toimunud Tartumaa kultuurijuhtide koosolekul Tabivere Rahvamajas salvestati katkendeid eesti autorite lastekirjanduse teostest. 

Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõuniku Astrid Halliku eestvedamisel kohtusid valdade kultuurijuhid Tabiveres ja lugesid stuudios ette katkendeid 2020-2021. aastal ilmunud lasteraamatutest ning neid salvestisi pakutakse tasuta kasutamiseks Tartu maakonna lasteaedadele. 

 

 

Elva vald osaleb URBACT Eesti linnade võrgustikuprojektis "Koostöine ja innovaatiline haridus" 

Elva vald võtab osa URBACT Eesti linnade võrgustikuprojektist "Koostöine ja innovaatiline haridus". Projekti üldine eesmärk on luua Eesti kohalikest omavalitsustest haridusvaldkonna kogemuste ja lahenduste jagamise võrgustik, mis toetab laste ja noorte ettevõtlikkuse arendamist ja elulist õpet, kaasates erinevaid kogukonna liikmeid (nt lapsevanemad, ettevõtjad, MTÜ-d jpt). Seejuures õpitakse Tallinna URBACT On Board rahvusvahelise võrgustiku ning kohalike haridusasutuste koostöövõrgustiku loomise kogemusest. Elva vallaga koos osalevad projektis veel kuus kohalikku omavalitsust: Kambja vald, Kohila vald, Narva linn, Rae vald, Saue vald ja Viru-Nigula vald. 

Projekti eesmärgid Elva vallas on:  

  • Igas koolis ja lasteaias oma tegevusprogramm ettevõtlikkuse arendamiseks;  
  • Valminud on Elva valla noorte ettevõtlikkuse arengu strateegia 2022-2025.  

Eesmärkide loomiseks on Elva vallas loodud kohalik koostöögrupp, kes omakorda teeb koostööd paljude teiste osapooltega. Projekti kestvuseks on juuni 2021 kuni november 2022.  

Projekti jooksul osaleb Elva valla juhtgrupp ka viiel omavalitsuste vahelisel seminaril. Elva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Liis Lehiste, haridusspetsialist Auli Mäesalu, arendusspetsialist Sirli Pippar ning Rannu Rahvamaja juures tegutseva noortekeskuse noorsootööjuht Silver Sõukand osalesid 11.01-12.01 teisel omavalitsuste vahelisel seminaril, mis seekord toimus Rae vallas.  

Seminari kahe päeva jooksul külastati Järveküla kooli, Spot of Tallinn keskust, Võsukese lasteaeda, Jüri Noortekeskust, Jüri Gümnaasiumit, Rae Huvialakooli ning Kurna parki. Jätkuvalt oli eesmärgiks kuulata, näha ja õppida teiste parimaid praktikaid ettevõtluse ning ettevõtlikkuse teemadel. Seminari jooksul oli võimalik kuulata Jüri Gümnaasiumi ettevõtlike noorte ettekandeid, tutvuda Võsukese lasteaia aktiivsete lastega, heita pilk valla noorsootöö korraldusele ning näha erinevate organisatsioonide koostoimimist. 

 

 

Elva valla noori oodatakse osalema motivatsiooni- ja arengukoolitusel 

Motivatsiooni- ja arengukoolitus Elva valla noortele toimub 26.–28. jaanuaril. Ootame osalema 16-29aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta, soovivad saada teadlikumaks enda tugevustest, leida üles oma unistused ja hakata nende poole liikuma. 

Koolitus toimub kolmel päeval Elvas ja on osalejatele tasuta. Esimene koolituspäev on pühendatud eneseanalüüsile. „Noored tihti ei tea oma tugevusi ja ei julge seetõttu ka unistada," kirjeldab noorte eneseteostuse teel seisvaid takistusi koolituse läbiviija, Johannes Mihkelsoni Keskuse projektijuht Marina Kraft. „Oma tugevuste ja nõrkuste tundmine on suureks abiks tööle või kooli kandideerimisel, kus tuleb olla valmis vastama ka oma iseloomu ja nõrkuseid puudutavatele küsimustele. Aga kuidas rääkida julgelt oma unistustest, nõrkustest ja tugevustest? Koolitusel tegeleme muuhulgas ka just selliste teemadega." 

Teine koolituspäev on pühendatud digipädevuste arendamisele. „Kuigi paljud noored peavad oma arvutioskusi küllaltki headeks, siis tegelikult on alati võimalik olla veelgi parem ja tuua endale tööle kandideerimisel plusspunkte," selgitab Marina. 

Kolmandal koolituspäeval otsivad osalejad läbi praktiliste harjutuste vastuseid küsimustele, kuidas leida sobivaid töö- ja koolituspakkumisi, panna oma CV tõeliselt särama ja kuidas kirjutada asjalikku motivatsioonikirja. „Tegelikult on ka kandideerimisdokumentide koostamisel kõige olulisem iseennast tunda ja osata oma tugevusi esile tuua," selgitab Marina. 

Kolmandal koolituspäeval õpitakse unistama ja eesmärke seadma. 

Iga noor lahkub koolituselt detailideni viimistletud kandideerimisdokumentidega ja teadmisega, milliseid konkreetseid samme tal tuleb lähiajal astuda, et oma unistuste elu suunas liikuda. 

Koolitus toimub Elvas 26.–28. jaanuaril iga päev kell 10–15.30. Osalejatele on tasuta toitlustus. Grupi suurus on kuni kümme inimest. Koolitusele on oodatud kõik Elva valla mitteõppivad ja -töötavad 16-29aastased noored. 

Oma osalemissoovist tuleb märku anda e-aadressil kristi.liiv@elva.ee või telefonil 58534565. 

Sama koolitus toimub uuesti selle aasta sügisel. Seega anna oma osalemishuvist märku ka siis, kui jaanuarikuus toimuva koolituse kuupäevad sulle ei sobi. 

  

Koolitus toimub projekti „Noortegarantii tugisüsteem Elva vallas" raames. Rohkem infot projekti võimaluste kohta leiad siit: www.elva.ee/noortegarantii-tugisusteem-elva-vallas

 

 

SOTSIAAL JA TERVIS

Tunnusta oma piirkonna sotsiaalvaldkonda panustajaid 

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) algatas sotsiaaltöötajate päeva tähistamise traditsiooni Eestis 2007. aastal, et tutvustada inimestele sotsiaaltööd ja tunnustada sotsiaalvaldkonnas töötavaid tublisid inimesi. 

2007. aastal korraldas Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW, International Federation of Social Workers) esmakordselt üleilmse sotsiaaltöö päeva tähistamise 27. märtsil, millega ühinesid sotsiaaltöötajad kõigis maailmajagudes. 

2008. a võttis Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW) vastu otsuse tähistada iga-aastast sotsiaaltöö päeva märtsi kolmandal teisipäeval. Üleilmset sotsiaaltöö päeva peetakse sotsiaaltöötajate saavutuste tähistamiseks ja selle tänuväärse töö esiletoomiseks. 

Iga-aastane tunnustamise konkurss on hea võimalus tõsta esile oma piirkonna, valla või asutuse kõige tublimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks. 

2022. aasta sotsiaalala töötajate konkurssi korraldatakse koostöös Sotsiaalministeeriumi, Eesti tegevusjuhendajate liidu, Eesti asenduskodu töötajate liidu, Erihoolekandeteenuste pakkujate liidu ja Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste seltsiga. 

Selle aasta sotsiaalala töötajate ja valdkonda panustajate konkurss on käivitatud ja kandidaatide esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2022. Kandidaate saab esitada 11 kategoorias: 

  • Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas 
  • Aasta sotsiaalvaldkonna asutus (sh hoolekandejuht) 
  • Aasta sotsiaaltöötaja 
  • Aasta lastekaitsetöötaja 
  • Aasta hooldustöötaja 
  • Aasta tegevusjuhendaja 
  • Aasta tugiisik või isiklik abistaja 
  • Aasta noor sotsiaalvaldkonna uustulnuk 
  • Aasta vägivallaennetaja / vaimse tervise toetaja 
  • Aasta koostööpartner 
  • Aasta ESTA liige 

Kandidaatide esitamiseks palume tutvuda kandidaatidele esitatavate nõuete ja kriteeriumitega, täita kandidaadi esitamise vorm ning esitada see digiallkirjastatult. Kandidaadi esitamise vormid eri kategooriate järgi koos juhendmaterjalidega asuvad ESTA kodulehel www.eswa.ee/konkurss/

Taotlused saata hiljemalt 4. veebruariks 2022 e-aadressile tunnustamine@eswa.ee. Lisainformatsioon telefonil 5343 7323 Marianne-Elisabeth Agu või e-aadressil tunnustamine@eswa.ee

Sotsiaalala töötajate tunnustusüritus toimub rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval 15. märtsil 2022 Jõhvi Kontserdimajas. 

Sotsiaalala töötajate üritust rahastatakse ESF meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused". 

 

Sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustusüritus 2021. a juunis, ühispilt konkursi laureaatidega. Autor Vahur Lõhmus

 

 

Alates 10. jaanuarist suureneb kaheks nädalaks kampaania „Kolmega on kindlam!" raames kogu Eestis märkimisväärselt nii vaktsineerimiskohtade kui ka -aegade hulk ning lisanduvad uued etteregistreerimiseta vaktsineerimispunktid ostukeskustesse.  

„Jaanuar on tõhustuskuu! Tõhustusdoosi tegemine on parim kaitse, mis meil kõigil on võimalik endale täna väga kiiresti leviva koroonaviiruse omikrontüve vastu saada. Seda nii nakatumise, kuid eeskätt just raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise vastu. Peale selle on tõhustusdoosi tegemine ka ainus võimalus oma COVID-tõendi pikendamiseks, sest alates veebruarist lüheneb selle kehtivusaeg Eestis ja Euroopa Liidus üheksale kuule pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist," selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. 

10.-23. jaanuarini kestva kampaania ajal tagab riik maksimaalse COVID-19 vaktsineerimise võimekuse: selle aja jooksul võimaldatakse vaktsineerimine 120 000 inimesele üle Eesti. Igas maakonnas on vähemalt üks täiendav vaktsineerimispunkt, mis asuvad enamasti kaubanduskeskustes ning on avatud õhtuti ja nädalavahetustel. Ette registreerides saab vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides. Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale koju helistades telefoninumbril 1247.  

Haigekassa saadab alates tänasest vanusegruppide kaupa SMS-teavitusi inimestele, kellel on käes tõhustusdoosi tegemise aeg ja kelle kontaktandmed on riigil olemas. Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali

"Perearstid ootavad kõiki oma nimistu patsiente, kellel veel koroonaviiruse vastane kaitsesüst tegemata. Vaktsiin saab meid hoida raske haigestumise eest ja on seetõttu kindlaim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi," selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. "Kui olete oma otsust edasi lükanud ja vajate nõustamist, siis meie perearstid ja pereõed on valmis teile igati abiks olema. Just praegu on õige hetk teha ära tõhustusdoos, sest nakatumine on väga kõrges kasvutrendis." 

Kuna lähikuudel on oodata väga suurt koroonaviirusega nakatumise lainet, mis mujal maailmas on juba tekitanud probleeme töötajate massiliselt töölt eemal olemisega, siis panustavad tõhustusdooside tegemisse ka tööandjad. Kampaania „Kolmega on kindlam!" jooksul võimaldab Eesti üks suurimaid tööandjaid Tallink oma laevadel COVID-19 vaktsineerimise nii töötajatele kui ka reisijatele. 

Eestis on tänaseks tõhustusdoosi saanud 304 086 inimest, mis moodustab 28,3% täisealisest elanikkonnast ja 46,7% üle 60-aastastest elanikest. Eestis alustati tõhustusdooside tegemist 2021. aasta oktoobris üle 65-aastaste vanuserühmas, hooldekodude elanike, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajate seas, kellel oli esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest möödas vähemalt viis kuud. Omikroni tüve kiire leviku tõttu võimaldati alates 21. detsembrist 2021 tõhustusdoosi tegemine kaks kuud pärast Jansseni ja kolm kuud pärast Pfizeri, Moderna või AstraZeneca vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Läbipõdenud saavad tõhustusdoosi teha kuuendal kuul pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist. 

 

 

VALLAMAJANDUS

Elva vallavalitsus annab viieks aastaks rendile avalikul kirjalikul enampakkumisel Palupera külas, Savi kinnistu (58201:002:1870), 1,2 ha suurune haritava maa. 

Enampakkumise tingimustega saab tutvuda ja pakkumuse vorm on leitav valla veebilehel www.elva.ee/vallavara-muuk

Renditasu alghinnaks on 76 eurot/aastas. Vormikohased pakkumused tuleb esitada hiljemalt 15. veebruariks 2022 kell 10 (s.t mitte postitemplit, vaid laekumist) paberkandjal aadressil Kesk 32, Elva vald, 61507. Kinnine ümbrik tuleb märgistada märkega „Savi kirjalik enampakkumine". 

Avalik pakkumuste avamine toimub Elva vallamajas 15. veebruaril kell 10.15. 

Lisainfo: 
Terje Korss, vallavaraspetsialist 
terje.korss@elva.ee, 5302 0888 

 
 

SPORT

14. jaanuarist kuni 24. jaanuari südaööni on kõigil vallaelanikel võimalus öelda sõna sekka Elva valla spordivaldkonna tegijate valimises. 

Parimad valitakse komisjoni otsuse ja rahvahääletuse tulemusena. Hääletus toimub Volis-keskkonnas ja oma hääle saate anda SIIN

Hääle andmiseks tuleb keskkonda sisse logida, kasutades selleks ID-kaarti, Mobiil-ID või Smart-ID lahendust. Oma häält saab muuta kuni hääletuse lõppemiseni.   

Hääletada saavad kõik Elva valla sissekirjutusega inimesed alates 16. eluaastast. Igas kategoorias saab valida ühe lemmiku, ehk anda ühe hääle. Kategooriaid on hääletusel 16. 

Rahvahääletusel olevad kategooriad on järgmised: 

  • Aasta treener; 
  • Aasta võistkond; 
  • Aasta sporditegu; 
  • Aasta noormees vanuseklassis kuni 12 aastat; 
  • Aasta noormees vanuseklassis 13-14 aastat; 
  • Aasta noormees vanuseklassis 15-16 aastat; 
  • Aasta noormees vanuseklassis 17-18 aastat; 
  • Aasta neiu vanuseklassis kuni 12 aastat; 
  • Aasta neiu vanuseklassis 13-14 aastat; 
  • Aasta neiu vanuseklassis 15-16 aastat; 
  • Aasta neiu vanuseklassis 17-18 aastat; 
  • Aasta naisjuunior vastava spordiala vanuseklassis; 
  • Aasta naissportlane vastava spordiala vanuseklassis; 
  • Aasta meessportlane vastava spordiala vanuseklassis; 
  • Aasta naisveteran vastava spordiala vanuseklassis; 
  • Aasta meesveteran vastava spordiala vanuseklassis. 

   

Elva vallavalitsus kogus spordivaldkonna tunnustuse nominente eelmise aasta detsembrikuus ning nüüd on võimalus kõigil kaasa rääkida parimate valimisel.  

  

Lisainfo:  
Karmen Moont, kultuurispetsialist  
karmen.moont@elva.ee, 53844233

 

 

Elvas avati reedel, 15. jaanuaril pidulikult renoveeritud jalgratturite spordibaas, kus noored saavad treenida Avely Austa juhendamisel.  

Jalgrattasport jõudis Elvasse 1956. aastal. Vaid aasta hiljem liitus Heldur Karro juhendatud treeninggrupiga hilisemas elus üle 50 aasta treenerina tegutsenud Jüri Kalmus, kelle kuulsamate õpilaste hulka kuuluvad Erika Salumäe, Mihkel ja Madis Joosep, Arno Lääne, Caspar Austa jt. Praegustesse treeningruumidesse kolisid Elva jalgratturid 1987. aastal, kui eelmine baas maha põletati. 

Kalmuse sõnul läks jalgratturite olukord Elvas keeruliseks paarikümne aasta eest, kui noored liitusid pigem jalgpallitreeningutega ning rattabaasis jäi liikumist aina vähemaks ja vähemaks. Koos Läänega püüti klubi elus hoida ning vajadusel tehti ka tasuta tööd. Vaatamata sellele jäi elu aega näinud ruumides lõpuks peaaegu seisma. Terviseprobleemide tõttu tuli Kalmusel treeneriametist loobuda, kuid ta hoiab end 78-aastasena hetkel siiski nädalas mitmeid kordi pukil neljatunniseid rattasõite tehes vormis. Ka Lääne entusiasm oli tasapisi raugemas. 

Elva gümnaasiumis rattabaasiga samal korrusel ruume omavatel jalgpalluritel ei jäänud jalgratturite olukord tähelepanuta, sestap tehti ettepanek, et nad ostavad ruumid üle. Selle peale Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja mullu sügisest Elvas treenerina tööd alustanud Avely Austa reageerisid.  

Ettevõtlik ja särav Austa, kes jõudis ise tee rattaspordini neli aastat tagasi, sai aru, et vanades ruumides ei saa tööd jätkata ning asus võimalusi otsima nende renoveerimiseks. Oma õla panid alla Eesti Jalgratturite Liidu president ning ettevõtte Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand ja Elva vald. Lisaks veel väiksemad toetajad. Randi sõnul peakski üks spordibaas olema nagu ühe keskmise Eesti pere kodu, kuhu noored tahavad tulla treenima. Elva spordibaasi näol on tegemist näitega, kuidas lihtsate vahendite ja koostööga saab asju ära teha. Randi sõnul saab loodetavasti sellist mõtet ja ettevõtmist üle Eesti laiendada ning seeläbi sporti noori juurde tuua. 

Austa sõnul kõnetavad uued ruumid noori. Kui sügisel oli treeningrühmas kuus õpilast, siis uue aasta alguseks on grupp kasvanud kümne liikme võrra. Juba ehitustööde ajal veetsid noored spordibaasis aktiivselt aega, mängides puhkeruumis näiteks lauatennist. Noorte head meelt renoveeritud ruumide üle oli näha ka nende põlevatest silmadest pidulikul avamisel. 

Foto: Andri Tallo 

 

 

ARENG JA PLANEERING

Vallavalitsus suunas avalikule väljapanekule Pikk 2 ja Pikk 4 kinnistute detailplaneeringu 

Elva vallavalitsus võttis 21. detsembril vastu Elva linnas Pikk 2 ja Pikk 4 kinnistute detailplaneeringu. 

Detailplaneeringu ala asub Elva kesklinnas Pargi ja Pikk tänava ristumiskoha läheduses. Planeeringuga nähakse ette Pikk 2 kinnistu jagamine kaheks krundiks ning tehakse ettepanek määrata kruntide aadressideks Pikk 2 ja Pikk 2a. Pikk 4 kinnistul kruntimist ei kavandata. Ehitusõigus seatakse kruntidele Pikk 2a ja 4 korterelamute püstitamiseks. Peale selle lahendatakse kruntide juurdepääs, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord. 

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub kuni 1. veebruarini 2022 Elva vallavalitsuses (Kesk 32 Elva linn, I korruse infolauas). Palume tutvuda detailplaneeringuga ning arvamuste tekkimisel esitada need kirjalikult valla e-aadressil elva@elva.ee. Detailplaneeringuga saab tutvuda ka valla veebilehel www.elva.ee/planeeringud

Lisainfo: 
Maarika Uprus, planeeringuspetsialist 
maarika.uprus@elva.ee või 527 1860 

Illustreeriv joonis

 

 

Elva vallavalitsus algatas 28. detsembril Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneeringu. 

Planeeringu eesmärk on kaaluda kinnistu kaheks elamukrundiks jagamist ning mõlemale krundile üksikelamu ja abihoone ehitusõiguse määramist. Peale selle lahendatakse kruntide juurdepääs, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord. 
 

Detailplaneeringu lähteseisukohtadega on võimalik tutvuda valla veebilehel www.elva.ee/planeeringud

Lisainfo: 
Maarika Uprus, planeeringuspetsialist 
maarika.uprus@elva.ee või 527 1860 

 

 

ETTEVÕTLUS JA TURISM

27. jaanuaril kell 10-13 toimub Lavendel Loomeruumis (Viljandi tee 28/2, Puhja) loomeettevõtjatele ja vabakutselistele suunatud loovhommik. 

Sel korral on teemaks loomeettevõtja sotsiaalmeedia. 

Oma osalusest palume ette teatada hiljemalt 25. jaanuariks sirli.pippar@elva.ee

Loovhommikuid korraldab Elva vallavalitsus koostöös Tartumaa Omavalitsuste Liiduga. Loovhommikute sari toimub kuus korra ning iga kohtumine on seotud eraldi teema ning teemat valdava eksperdiga. 

Loomemajanduse alla kuuluvad: arhitektuur, film ja video, ringhääling, toote-ja unikaaldisain, teater, tants, festivalid ning üritused, kirjastamine ning trükindus, käsitöö, muuseumid, raamatukogud, kunst, meelelahutustarkvara, muusika, reklaamindus, huvitegevus, ühisturundus, fotograafia.  

Oodatud on kõik Elva valla loomevaldkonnas tegutsevad ettevõtjad ning vabakutselised. 

 

 

VARIA

Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatakse 1. veebruaril ning see on avatud 1. aprillini. Võimalik on taotleda toetust vee- ja kanalisatsioonitöödeks, juurdepääsuteede remondiks ning autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks. 

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning aidata seeläbi kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 

Taotlusvoorust saavad toetust küsida füüsilised isikud, kes elavad hajaasustuse piirkonnas (Elva vallas ei ole hajaasustuse piirkonnad Elva linn ja alevikud) ning nende elukoht on 1. jaanuari seisuga majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse. 

Toetuse maksimaalne summa on 6500 eurot, toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 67% ning taotleja omafinantseering 33%. 

Elva vallavalitsus kutsub kõiki soovijaid üles ennast varakult ette valmistama ning oma vajadused läbi mõtlema. Näiteks on võimalik ehitajatelt hinnapakkumisi küsida, varakult dokumentatsiooni ning taotlemise kriteeriumitega tutvuda SIIN.   

Soovitame julgelt ühendust võtta meie piirkonnakoordinaatoritega, kui teil on täiendavaid küsimusi hajaasustuse programmi kohta. 

  

Kontaktid: 

Ede Möldre (Puhja piirkonna koordinaator) - Puhja, Konguta ja Rannu piirkond 

Tel: 730 0642, 504 9912 
E-aadress: ede.moldre@elva.ee 
Aadress: Elva tee 1, Puhja alevik, Elva vald 

  

Ene Joosing (Rõngu piirkonna koordinaator) – Rõngu, Palupera, Aakre ja Rannu piirkond 

Tel: 731 4480, 509 6202 
E-aadress: ene.joosing@elva.ee 
Aadress: Valga mnt 9, Rõngu alevik, Elva vald 

  

Hajaasustusprogrammi taotlusvoor on avatud 1. veebruarist 1. aprillini 2022. Taotluste hindamine toimub hindamiskriteeriumite alusel ning taotluse esitamise kiirus ei mängi rahastuse jagamisel rolli. 

 

 

Kuni 22. jaanuarini on oodatud kõik eestimaalased osalema suurel Eesti e-rahvaloendusel, mis tähendab ligi 5-minutilise veebiankeedi täitmist. 

Kuigi rahvaloendus on juba täna suuresti registriandmetel põhinev, on kõik Eesti inimesed oodatud veel 22. jaanuarini täitma lühikest e-ankeeti. Ankeeti on lisatud ainult need küsimused, millele täna registrid ja erinevad andmebaasid veel vastuseid ei anna, kuid mis on vajalikud meie teadlastele, otsustajatele ning poliitikakujundajatele. 

Esimesed ankeedi küsimused puudutavad vastaja ja tema pereliikmete elukohta. Seejärel uuritakse inimeste keelteoskust ning ka kohaliku keelekuju või murrete valdamise kohta. Lisaks sisaldab ankeet küsimusi usuliste tõekspidamiste kohta ning viimaks palutakse anda hinnang vastaja tervisele üldiselt ja sellest põhjustatud elulistele piirangutele. 

Ankeedile vastamine on tehtud kiireks ja mugavaks. Küsimustele saab vastata ükskõik millisest nutiseadmest ning sisse logides kasutada kas ID-kaarti, mobiil-ID või Smart-ID. Kokku võtab vastamine ühe inimese kohta aega ligikaudu viis minutit.Küsimustikule saavad vastata kõik, kelle püsielukoht on Eestis ning selle kohta tuleb ka vastav meeldetuletus e-posti aadressile. 

Nende, enam kui 61 000 inimese jaoks, kes elavad valimiaadressidel üle Eesti, on vastamine kohustuslik ja nad saavad paberkirjal kutse ka tavapostkasti. Rahvaloenduse küsitleja võtab veebruaris ühendust ainult nende inimestega, kes kuuluvad juhuvalimisse määratud enam kui 61 000 eestimaalase hulka ning mingil põhjusel e-küsitlust täita ei saanud. Esimese pöördumise teeb loendaja telefonitsi, kui aga siiski inimest kätte ei saada või ta ei reageeri ka e-kirja ja postkasti saadetud paberkirjale, võib oodata loendaja külaskäiku. 

  

Rahvaloenduse ankeedi täitmist saab alustada www.rahvaloendus.ee kodulehel, samal lehel on ka taustainfo. 

 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 
 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 03.01.-09.01.2021

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 03.01.-09.01.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

 

Tuletame meelde, et ametnikega on võimalik kohtuda vaid eelnevalt aeg kokku leppides, kohtumisel tuleb kanda näomaski.

Soovitame vallavalitsuse ametnike poole pöörduda eelkõige e-kanalite kaudu.

Ametnikuga aja kokku leppimiseks palume pöörduda otse ametniku poole kas e-kirja või telefoni teel. Ametnike kontaktid leiate SIIT. Kui te ei tea, kelle poole oma küsimusega pöörduma peate, võite alati helistada ka vallavalitsuse üldnumbrile 730 9880 või kirjutada e-aadressile elva@elva.ee.

Vallamaja on avatud E–R kell 8–16.30. Sellel ajal on võimalik tuua infolauda erinevaid dokumente ja avaldusi. Ajal, mil vallavalitsus on suletud, on dokumente võimalik tuua Elva vallavalitsuse ees asuvasse postkasti (postkasti kohal suur silt „Elva vallavalitsusele suunatud kirjad ja avaldused palume panna siia postkasti")  või saata need e-aadressil elva@elva.ee.

Kõikidel kodanikel on erinevaid taotlusi võimalik esitada ka vallavalitsuse e-teenuste portaalis, SIIN

 

 

 

KULTUUR, HARIDUS & NOORSOOTÖÖ

Tartumaa teenetemärgiga tunnustatakse inimesi, kes on pika aja jooksul olulisel määral kaasa aidanud Tartumaa arengule, siinsele majandusele, kultuurile, elukeskkonna kvaliteedile ja inimeste heaolule.

Teenetemärgi andmise otsustavad maakonna omavalitsused ühiselt Tartumaa Omavalitsuste Liidu kaudu ja see antakse üle vabariigi aastapäevale pühendatud Tartumaa pidulikul kontsertaktusel.  

 

Kandidaate saab esitada kuni 31. jaanuarini 2022.

Lisainfo ja kandidaadi esitamise vorm asub SIIN.

 

Lisainfo:
Tartumaa Omavalitsuste Liit
tol@tartumaa.ee või tel 730 5216

Pilt: Tartumaa Omavalitsuste Liit

 

 

SOTSIAAL JA TERVIS

4. jaanuarist võtab Elva Vallavalitsus vastu energiakulude hüvitamise taotlusi

Toetust saavad taotleda vähekindlustatud üksikisikud või pered. Perekonnaliikmeteks loetakse isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Perekonnaliikmete koosseis määratakse taotluse esitamise hetkega.

Peredele hüvitatakse 80% arvetel toodud energia koguhinna osast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Perekonna vähekindlustatuse arvutamiseks summeeritakse iga perekonnaliikme vähekindlustatuse piir järgmiselt:

  • pere ühe täiskasvanud isiku kohta arvestatakse vähekindlustatuse piir koefitsiendiga 1,0;
  • iga järgmise taotluse esitamise ajal vähemalt 14-aastase perekonnaliikme kohta arvestatakse vähekindlustatuse piir koefitsiendiga 0,5;
  • iga taotluse esitamise ajal alla 14-aastase lapse kohta arvestatakse vähekindlustatuse piir koefitsiendiga 0,3.

 

Näiteks saab toetust küsida, kui sissetulek on:

  • 1 inimese kohta – 1126 eurot;
  • 1 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 1464 eurot;
  • 2 täiskasvanuga või 1 täiskasvanu ja 1 (üle 14-aastane) lapsega pere – 1689 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 2027 eurot;
  • 3 täiskasvanuga pere kohta (sh üle 14-aastased lapsed) – 2252 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (alla 14-aastased)- 2365 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (1 alla 14-aastane ja 1 üle 14-aastane) – 2590 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (üle 14-aastased)- 2815 eurot.

 

Toetuse taotlemiseks kogu esmalt kokku vajalikud dokumendid:

  • andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sh tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinnipeetud summade kohta nende olemasolu korral, ning vallavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse. Toetuse taotlemisel peale 10. kuupäeva ei pea maksustatud tulude kohta tõendeid esitama, sest toetust menetleval spetsialistil on õigus ja võimalus teha päringuid vastavatesse registritesse, sh Maksu- ja Tolliametisse, Töötukassasse, Sotsiaalkindlustusametisse jmt.
  • eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse (elekter, gaas ja/või kaugküte)
  • tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus vmt);
  • kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal.

Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla annab Rahandusministeeriumi välja töötatud energiakulu hüvitamise kalkulaator. Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes.

 

Taotluse esitamiseks on järgmised võimalused:

 

Kui Teil on digiallkirjastamise võimalus (ID-kaart, mobiili-ID või smart-ID) soovitame täita avaldus Elva valla e-taotluste keskkonnas SPOKU

 

Toetusega seotud küsimustega palume pöörduda e-aadressil elva@elva.ee või oma piirkonna sotsiaaltööspetsialisti poole:

Ametnikega kohtumiseks tuleb aeg eelnevalt broneerida.

 

Lisainfo SIIT.

 

 

Vanemlusprogramm "Imelised aastad" alustab Elvas 31.jaanuarist

"Imelised aastad" programm on mõeldud 2–8aastaste laste vanematele. Programm koosneb 16 nädala jooksul üks kord nädalas (2–2,5 tundi) toimuvatest koolitustest ja personaalsest tööst lapsevanematega.

Elvas alustab programm 31. jaanuaril. Kokku hakatakse saama esmaspäeviti kell 17.30-19.30. Ühe grupiga töötavad kaks programmi grupijuhti - sel aastal on grupijuhid Jaana Unt ja Maris Annus.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad" koolitused on aidanud käitumisprobleemidega laste peresid paljudes riikides, tegu on teaduspõhise programmiga ning koolituste tulemuslikkus on tõestatud. Programmis omandatud praktilised oskused ja saadav tugi võimaldavad lapsevanematel tulla paremini toime laste kasvatamise väljakutsete ja stressiolukordadega.

Programmi on võimalik viia ellu nii ennetusliku (vanematele, kelle lastel on ilmnenud probleemide esmased sümptomid) kui ka probleeme käsitleva meetmena (kõrge riskiga sihtgruppidele) vanematele, kelle lastel on avaldunud kohatine agressiivne käitumine, hüperaktiivsus, hajutatud tähelepanuvõime, valetamine, sõnakuulmatus jne.

Programmi „Imelised aastad" vahetud eesmärgid:

  • vanema ja lapse suhte parandamine;
  • vanemlike oskuste suurendamine;
  • laste enesekontrolli suurendamine;
  • sotsiaalsete oskuste arendamine;
  • laste käitumisega seotud probleemide vähendamine või ennetamine.

 

Rohkem infot koolituse kohta: Vanemlusprogramm „Imelised aastad"

Osalemiseks on vajalik COVID tõend.
 

Täiendav info ja registreerimine: 

Karmen Paavel, ennetustööspetsialist

5301 9106, karmen.paavel@elva.ee

 

 

Elva Eakate Päevakeskuse spaa külastused 2022. aastal toimuvad:

  • 18. jaanuar
  • 1. ja 22. veebruar
  • 15. ja 29. märts
  • 5. ja 19. aprill
  • 3. ja 24. mai
  • 7. juuni                                        

Buss väljub Arbimäe bussipeatusest kell 9 ja kesklinna kaubanduskeskuse parklast kell 9.15. Vahepeatused Eha-Kirde nurgal ja Noortekeskuse (Pikk 8 ) ees.

Ujuma tulles ole terve, kaasa tuleb võtta vaktsineerimispass ja mask.

Info telefonil 518 5437, Anu Uudelt

 

 

VALLAMAJANDUS

AS Emajõe Veevärk eestvõtmisel alustatakse jaanuaris ühtekuuluvusfondi projekti nr 2014-2020.7.01.19-2962 „Elva reoveekogumisala veemajandusprojekt ning Elva piirkondliku settekäitluskeskuse väljaarendamine".

Projekti eesmärk on tagada tarbijatele kvaliteedinõuetele vastava joogivee ning tekkiva reovee nõuetekohane kokku kogumine ja puhastamise Elva reoveekogumisalas.

Piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ehitustöödeks on töövõtuleping sõlmitud ja ehitustööd algasid juba 3. jaanuaril 2022. Elva reoveekogumisalal rajatakse uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud hoonestatud kinnistute liitumispunktideni ning rekonstrueeritakse amortiseerinud.

Peale selle rajatakse reoveekogumisala eripiirkonnadesse joogiveetorustike survetõste/-alandus seadmeid, kaks uut puurkaevu, tamponeeritakse üks tööst välja jääv puurkaev ja täiendatakse joogiveepuhasti veetöötlust elutähtsateenuse toimekindluse parendamiseks.

Ehitustööde kogumaksumus on 1 470 120 eurot (koos km-ga) ning tööd  lõppevad hiljemalt 1. detsember 2022 a.

Torustike ehitustöid teostatakse järgmistes piirkondades (suuremas või väiksemas mahus): Kadaka põik, Kadaka, Rukki, Põndaku, Kaera, Männiku, Sutiku, Nisu, Betooni, Kaseküla, Raudsepa, Järve, Tuletõrje, Oja, kirde, Ploomi, Eha, Kulbilohu ja Soosaare tänavatel.
 

Uute torustike rajamisega seonduvalt tekib eelkirjeldatud piirkonnas võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega, mida pakub AS Emajõe Veevärk. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumis- ning tarbimislepinguid on võimalik sõlmida peale torustike ehitustööde lõppu.

 

Kuidas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega liituda?

Kinnistuomanik saab täpsemad juhised liitumislepingu sõlmimiseks meie kodulehelt https://www.evv.ee/kliendile/liitumine/ või võttes ühendust telefoninumbril +372 731 1840.

Liitumistaotluse saab esitada Emajõe Veevärgi kodulehelt https://www.evv.ee/kliendile/liitumine/.

Ehitustööde teostamise kinnistul korraldab kinnistu omanik ja ehitustöödega on lubatud alustada peale liitumislepingu sõlmimist.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud ehitab välja OÜ Mihkel X. Töövõtja rajab kinnistu liitumispunktini veetoru, mis lõpeb maakraaniga, ja kanalisatsioonitoru, mis lõpeb otsakorgiga. Kinnistu liitumispunkti juures paiknev maakraan kuulub Emajõe Veevärgile ja rajatiste avamine toimub üksnes Emajõe Veevärgi loal.

Liitumispunktist kinnistusiseste torustike rajamiseks tuleb esmalt sõlmida Emajõe Veevärgiga liitumisleping ja seejärel korraldada kinnistusiseste torustike ehitustööd. Kinnistusiseste torustike valmimise järgselt tuleb Emajõe Veevärgile esitada digitaalne teostusjoonis. Teostusjoonise esitamise vajadus on seadusest tulenev nõue ja see ei sõltu toru pikkusest. Teostusjoonise olemasolu tagab, et ka järeltulevad põlvkonnad, kes torude ehitamist ei mäleta, saaksid hõlpsalt kätte informatsiooni torude paiknemise kohta.

Ühiskanalisatsiooniga liitumisel tuleb vanad kogumiskaevud või septikud kanalisatsioonisüsteemist välja jätta ja likvideerida. Nende süsteemi sissejätmisel tuleb kinnistuomanikul neid aeg-ajalt tühjendada, mis oleks täiendav kulu lisaks kanalisatsiooniteenusele. Pealegi on reoveepuhasti protsesside paremaks toimimiseks oluline, et kogu reovesi jõuaks puhastini.

Liitumislepingute osas teeb Emajõe Veevärk erisuse kinnistutele, kuhu rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustike kinnistusisesed torustiku lõigud töövõtja OÜ Mihkel X poolt. Töövõtja rajatud kinnistusisesed torustiku võib rajada enne liitumislepingu sõlmimist, eeldusega et töövõtja rajab ühendustorustikud ning koostab ka teostusjoonised kinnistu sees tehtavate tööde osas.

Teenuse tarbimine on lubatud peale liitumis- ja tarbimislepingu sõlmimist ning teostusjooniste edastamist Emajõe Veevärgile.

Kui kinnistul on ehitustööd lõppenud ja teostusjoonis valmis, siis tuleb kinnistuomanikul oma tarbimissoovist Emajõe Veevärgile teada anda telefonil +372 731 1840, mille järgselt lepitakse omanikuga kokku veearvesti paigaldamise aeg. Arvesti peab asuma ruumis, mis on ligipääsetav ja mille temperatuur on aastaringselt üle +4 C°. Liitumispunkti ja veearvestit ühendaval torul ei tohi olla ühtki hargnemist. Veearvesti kuulub Emajõe Veevärgile ja see paigaldatakse tasuta.

Pärast veearvesti paigaldamist tuleb kinnistuomanikul sõlmida Emajõe Veevärgiga tarbimisleping, mille alusel saab kinnistu omanikust Emajõe Veevärgi klient, kellel on võimalik hakata ettevõtte teenuseid kasutama. Lepingut saab sõlmida Emajõe Veevärgi kontoris kohapeal, posti või e-posti vahendusel.  

Tarbimislepingud sõlmitakse peale torustike ehituse lõppu ja kasutusluba väljastamist.

 

Kui palju Emajõe Veevärgi teenusega liitumine ja selle kasutamine maksma läheb?

Kinnistuomanik, kes soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega liituda, peab ise maksma kinnistusiseste ehitustööde eest. Veemõõdusõlme väljaehitamine ja arvesti koos paigaldusega on tulevasele kliendile tasuta. Eraldi liitumistasu uutele liitujatele ei ole kasutusloaga hoonestatud elamumaa kinnistuteHoonestamata kinnistute tarbeks rajatud liitumispuntidele kehtib liitumistasu, mis koosneb liitumispunkti väljaehitamisega seonduvatest kuludest. Liitumistasu hoonestamata kinnistu osas saab teada esitades järelpärimise Emajõe Veevärki, liitumistega tegeleva spetsialistile Kädi Jõgi, kadi.jogi@evv.ee.

Paigaldatav veearvesti on kaugloetav ja iga kuu tuleb maksta reaalselt tarbitud teenuse, st üksnes arvesti poolt mõõdetud koguste eest. Mingisuguseid püsimakseid sellele ei lisandu.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivad Emajõe Veevärgi Elva reoveekogumisala tegevuspiirkonnas elanikele järgmised hinnad (koos käibemaksuga):

Vesi: 1,576 €/m3

Kanalisatsiooniteenus: 2,242 €/m3

Kanalisatsiooniteenuse arvestus toimub veearvestit läbinud vooluhulga järgi. Erandjuhul, kui ühisveevärgiga liitumist ei soovita, tuleb kanalisatsiooniteenuse mõõtmiseks paigaldada arvesti oma kaevule. Sel juhul on nii arvesti kui ka selle paigaldamine tasuline. Kaugloetava arvesti maksumus koos paigaldusega on ligikaudu 180 €.

 

Projekti rahastavad Ühtekuuluvusfond läbi SA-e Keskkonnainvesteeringute Keskus ja AS Emajõe Veevärk.

Joonis 1. Elva reoveekogumisala torustike ehitustöödega seotud alad

 

 

VARIA

Anname teada, et Elva suusahüppetorn on väga ohtlik ning objektil viibimine on keelatud. Suusahüppetorni territooriumile on paigaldatud ka hoiatavad sildid.

„Elva suusahüppetorn on kahjuks sellises seisus, kus objektil viibimine on ohtlik ning võib kaasa tuua õnnetusi. Eriti oluline on, et lapsevanemad selgitaksid oma lastele, et torn ja selle ümbrus pole sobiv koht mängimiseks ega talverõõmude nautimiseks", ütles SA Elva Kultuur ja Sport haldusjuht Priit Luik.

Amortiseerunud torn lammutatakse lähiajal ning Elva Vallavalitsusel on plaanis koostöös SA Elva Kultuur ja Sport hüppetorn taastada ja luua multifunktsionaalne spordipark.

 

Lisainfo:

Priit Luik, haldusjuht
priit.luik@elva.ee, 529 5306

 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 27.12.-02.01.2022

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 27.12.-02.01.2022

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

SPORT

Me kogusime aastaga üheskoos rohkem kui miljon kilomeetrit!

Euroopa parim spordilinn Elva kogus üheskoos kogukonnaga sel aastal kõndides, joostes, rattaga sõites, ujudes, matkates, suusatades, uisutades jt kondimootoril liikuvate tegevustega kokku 1 021 118 kilomeetrit, mis teeb omakorda 1 339 706 816 sammu. 

Elva valla spordijuht Madis Šumanov ütles, et saavutus on midagi erakordset. „See tähendab, et me tegime sel aastal üheskoos maakerale 25 tiiru ümber! See on kindlasti erakordne, kui üks kogukond tuleb kaasa mõttega liikuda võimalikult palju värskes õhus ning panustatakse südamest nii oma tervisesse kui ka ühisesse eesmärki." 

Spordijuht tänab südamest kõiki neid inimesi, kes kilomeetreid kogusid ja kutsusid ka oma sõprusringkonnast inimesi liikuma. "Ilma teieta ei oleks me miljoni kilomeetrini jõudnud ja see on kindlasti meie kõigi ühine ja võimas saavutus." 

Šumanov ütles, et Elva miljoni idee ehk eesmärk koguda aastaga miljon kilomeetrit tekkis eelmisel aastal koroonaviirusest põhjustatud eriolukorras, kus huvitegevus ja sportimine olid suuresti takistatud. „Me ei ole kunagi varem olnud seesuguses olukorras, et me ei saa inimestele pakkuda võimalust erinevates aktiivsetes tegevustes osaleda ja seeläbi oma füüsilise ning vaimse tervisega tegeleda." Nii tuligi mõte – kannustada kõiki liikuma nii, et igaüks valib endale sobiva aja, viisi ja koha looduskaunis Elva vallas. 

Tänaseks on Elva miljoni klubiga Strava äpis liitunud ligi 2000 inimest, kes on kõik panustanud aasta jooksul kilomeetrite kogumisse. „On ka väga palju neid inimesi, kes kasutasid võimalust sisestada oma kilomeetrid e-vormi kaudu või telefoni teel," lisas spordijuht. 

Kõige rohkem koguti kilomeetreid jalgrattaga, 361 247 kilomeetrit, millele järgnes jooksmine 180 113 kilomeetriga, jalutamine 155 678 kilomeetriga ja suusatamine 27 759 kilomeetriga. Üpris suur hulk kilomeetreid sisestati ka e-vormi kaudu ja helistades, kokku 289 572 kilomeetrit. Täpsem statistika avaldatakse Elva miljoni kodulehel. 

Šumanov ütles, et Elva miljonile pannakse väärikalt pidulik punkt jaanuaris, et kogukond saaks üheskoos erakordse eesmärgi täitumist tähistada. „Lisainfot selle kohta jagame peatselt. Samuti liiguvad mõtted selles suunas, et jätkata Elva miljoni projektiga, aga seda juba pisut teistmoodi. Avalikustame kindlasti konkreetsema plaani lähiajal," lisas ta. 

Elva kandis 2021. aastal Euroopa spordilinna tiitlit ning aasta lõpus pärjati Elva parima spordilinna tiitliga. „Võistlesime parima tiitli nimel koos seitsme teise Euroopa linnaga ning Elva tunnistati selle aasta tegevuste järgi neist kõige parimaks. Suurt rolli mängis parima tiitli saamisel ka Elva miljon," rääkis Šumanov. 

 

KULTUUR, HARIDUS & NOORSOOTÖÖ

28. detsembril toimus Tartumaa Noortekogu aastalõpusündmus Alatskivi lossis. Elva vallast osalesid endine abivallavanem Marika Saar, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Liis Lehiste, Elva valla noortevolikogu endine esimees Miia Uibo ja praegune esimees Reelika Punkar.  

 

 

SOTSIAAL JA TERVIS

Energiakulude kallinemise mõjude leevendamise toetuse taotlemine 

Toetust saavad taotleda vähekindlustatud üksikisikud või pered. Perekonnaliikmeteks loetakse isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Perekonnaliikmete koosseis määratakse taotluse esitamise hetkega.  

 
Perekonna vähekindlustatuse arvutamiseks summeeritakse iga perekonnaliikme vähekindlustatuse piir järgmiselt: 

  • pere ühe täiskasvanud isiku kohta arvestatakse vähekindlustatuse piir koefitsiendiga 1,0; 
  • iga järgmise taotluse esitamise ajal vähemalt 14-aastase perekonnaliikme kohta arvestatakse vähekindlustatuse piir koefitsiendiga 0,5; 
  • iga taotluse esitamise ajal alla 14-aastase lapse kohta arvestatakse vähekindlustatuse piir koefitsiendiga 0,3. 

 

Näiteks saab toetust küsida, kui sissetulek on: 

  • 1 inimese kohta – 1126 eurot 
  • 1 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 1464 eurot 
  • 2 täiskasvanuga või 1 täiskasvanu ja 1 üle 14-aastane lapsega pere – 1689 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 2027 eurot 
  • 3 täiskasvanuga pere kohta (sh üle 14-aastased lapsed) – 2252 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (alla 14-aastased)- 2365 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (1 alla 14-aastane ja 1 üle 14-aastane) – 2590 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (üle 14-aastased)- 2815 eurot 

 
Sissetulekute hulka kuuluvad: 

  • palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu; 
  • ettevõtlustulu; 
  • kasu vara võõrandamisest; 
  • renditulu ja litsentsitasud; 
  • intressid ja dividendid;     
  • pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;     
  • kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist; 
  • madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu; 
  • saadud elatisraha (makstud elatisraha arvatakse sissetulekust maha). 

 

Peredele hüvitatakse 80% arvetel toodud energia koguhinna osast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh). 

Näiteks: oktoobris tarbitud elektrienergia kogumaksumus on 100 eurot, tarbimine oktoobris on 600 kWh, ühikuhind on seega 16,67 s/kWh (100/600), ülekulu on järelikult 4,67s/kWh (16,67-12) ja toetust makstakse 80% ülekulust ehk 3,736 s/kWh x 600kWh=22,42€ 

 

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks (ainult ühe elukoha kulude alusel). 

 

Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla annab Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud energiakulu hüvitamise kalkulaator. Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. 

 

Energiakulude kallinemise hüvitamiseks on toetust võimalik taotleda tagasiulatuvalt 5 kuud, kuid arvestada tuleb, et toetust antakse perioodi 2021. aasta 1. septembrist kuni 2022. aasta 30. märtsini (kaasa arvatud). See tähendab, et jaanuaris 2022 saab taotleda toetust 2021. a septembri, oktoobri, novembri ja/või detsembri tarbimise alusel koostatud arvete osas ning veebruaris on võimalik eelnevalt loetletud kuudele lisada ka juba 2022. aasta jaanuar.  

 

Elva vallas kaugkütte hind ei ole tõusnud, seega peredele, kelle tegelik elukoht on Elva valla haldusterritooriumil, 2021. aasta septembri kuni detsembri eest kaugkütte hüvitist ei maksta. 

  

Elektrienergia hüvitamiseks toetust ei maksta, kui taotlejal on fikseeritud leping, mida ei ole alates septembrist 2021 muudetud ja mille hind on alla 12s/kWh. 

  

Toetuse taotlemiseks kogu esmalt kokku vajalikud dokumendid: 

  • andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sh tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta nende olemasolu korral, ning vallavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse. Toetuse taotlemisel peale 10. kuupäeva ei pea maksustatud tulude kohta tõendeid esitama, sest toetust menetleval spetsialistil on õigus ja võimalus teha päringuid vastavatesse registritesse, sh Maksu- ja Tolliametisse, Töötukassasse, Sotsiaalkindlustusametisse jmt; 
  • eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse (elekter, gaas ja/või kaugküte); 
  • tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus vmt); 
  • kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal. 

  

Arvetel peavad olema tuvastatavad järgmised andmed: 

  • tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes); 
  • tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes); 
  • kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas; kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas; 
  • Kui taotleja arvel puuduvad eelnimetatud andmed, peab taotleja esitama täiendava korteriühistu väljavõtte nõutud andmetega vastava eluruumi kohta, või korteriühistu puudumise korral kortermajale esitatud arve ja arvestuse taotleja eluruumi osa kohta. 

 

Valitsuse info energiakulude hüvitamise kohta leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.  

 

Elva vallavalitsus võtab taotlusi vastu alates 4. jaanuarist 2022.  

 

Taotluse esitamiseks on järgmised võimalused: 

  • täita taotlus elektrooniliselt (pdf) ning saata see digiallkirjastatult koos vajalike lisadokumentidega oma piirkonna sotsiaaltööspetsialistile (kontaktid allpool) või Elva vallavalitsuse e-aadressile elva@elva.ee
  • täita taotlus paberkandjal või kirjutada vabas vormis avaldus (koos vajalike lisadokumentidega) Elva vallavalitsuses (Kesk 32, Elva) või oma piirkonna sotsiaaltööspetsialisti juures. 

 
Kui Teil on digiallkirjastamise võimalus (ID-kaart, mobiili-ID või smart-ID) soovitame täita avaldus Elva valla e-taotluste keskkonnas SPOKU

 

Toetusega seotud küsimustega palume pöörduda e-aadressil elva@elva.ee või oma piirkonna sotsiaaltööspetsialisti poole: 

 

KESKKOND JA HEAKORD

2022. aasta puu on pihlakas 

Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Järgmise aasta puu tiitli pälvis meil looduslikuna kasvav harilik pihlakas (Sorbus aucuparia). Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aastal.  
 
Harilik pihlakas on üks kõige laiemalt levinud taimeliik Eestis, temast sagedamad on ainult harilik raudrohi ja harilik hiirehernes, ent isegi harilik mänd on vähem levinud kui pihlakas. Hariliku pihlaka sugulastest on Eestis looduslikult levinud pooppuu ja tuhkpihlakas ning ilmselt kultuurist metsistununa ka soome pihlakas. 
 
Pihlakad on inimeste meeli köitnud ammustest aegadest. Nõiapuu, õuevärava valvaja, kahjurite peletaja, lindude lemmik – kes siis pihlakat ei teaks! Selle teada-tuntud kuvandi varjus on aga teistsugune pihlakate lugu oma iluduste, harulduste ja kummaliste sugulussuhetega.  
 
Pihlaka-aasta on loodushuvilisele suurepärane ettekääne saada tuttavaks selle kirju seltskonnaga, keda võib kohata mitte üksnes metsas ja niidul, vaid ka aedades ja parkides. Eesti Looduse 2022. aasta jaanuarinumbris tutvustab harilikku pihlakat ja ta lähisugulasi botaanik Ott Luuk. 
 
Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse pikemalt ka teisi aasta olendeid: karu, metskurvitsat, vareskaera-aasasilmikut, balti sõrmkäppa. Samuti saab ülevaate 2022. aasta mullaks valitud tehismullast. Edaspidi pälvivad Eesti Looduses suuremat tähelepanu ka aasta seen kõrreliste tõlvtõvik (Epichloë typhina) ja aasta sammal sulgjas õhik (Neckera pennata). 
 
 
Lisateave: 
Toomas Kukk 
Eesti Looduse peatoimetaja 
toomas.kukk@loodusajakiri.ee 
518 9420 
www.loodusajakiri.ee

Foto autor: Ott Luuk 

 

ARENG JA PLANEERING

Avalikul väljapanekul: Rõngu Keskkooli arengukava 

Rõngu Keskkooli arengukava aastateks 2022-2025 on avalikul väljapanekul. Arengukava on kättesaadav SIIT

Arvamusi ja ettepanekuid oodatakse kirjalikult e-posti aadressile kool@rongu.edu.ee kuni 6. jaanuarini 2022 (k.a). 

 

 

 

Neljapäeval, 30.12, külastasid Jaanika Saar, Margus Ivask ja Kertu Vuks Paide Gümnaasiumi, et tutvuda värskelt valminud koolihoonega ning vahetada kogemusi hoone ehitusprotsessiga seoses. Paide gümnaasiumi hoone koosneb renoveeritud hooneosast ning sellega seotud juurdeehitusest, hoone arhitektid on  Salto arhitektuuribüroost  Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.  Hoones on hästi kombineeritud uus modernne ja ajalooline vana. Mitmed hoones asuvad  avatud ruumid loovad teistest koolidest väga erineva väljanägemise ning pakuvad mitmekülgset kasutusvõimalust. Koolihoone on hästi sobituv olemasolevasse avalikku ruumi – vallitorni lähedal looduse keskel. Kooli külastusel saadi hea üle vaate kasutatud tehnoloogiatest, kvaliteetsest siseruumist muutunud kooliruumi kontekstis, headest näidetest ja kasutajasõbralikkuse aspektist.   

 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 13.12.-19.12.2021

 

 
 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 13.12.-19.12.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

JUHTIMINE

Elva Vallavolikogu 13.detsembri istungil kinnitati komisjonide koosseisud 

Arengu- ja planeeringukomisjon: Toomas Laatsit -komisjoni esimees; Fred Koppel - komisjoni aseesimees; Ain Pedak; Juhani Jaeger; Aivar Kuuskvere; Valdur Metsallik; Imbi Vainer; Laevi Perandi; Alar Ilp; Serioža Smorodin; Ramon Rantsus; Indrek Jaal; Rasmus Punkar; Merili Aasma; Aivo Johanson; Are Altraja. 

Haridus- ja noorsootöökomisjon: Marika Saar – esimees; Birgit Lõhmus-Komleva -aseesimees; Liina Tamm; Vahur Vuks; Monika Õigus; Kristina Ermel; Ülle Särg; Marek Pihlak; Tõnis Hermann; Andrean Mustonen; Ülle Närska; Dagmary Kuslap; Ave Kütt; Päivi Märjamaa; Tarmo Post; Heilo Altin. 

Rahanduskomisjon: Meelis Karro – esimees; Juhani Jaeger – aseesimees; Peeter Laasik; Merle Miliste; Maano Koemets; Hillar Hänilane; Kaida Vool; Jüri Haamer; Leelo Suidt; Aivo Kapten; Haimar Kallas; Peeter Ernits; Agu Kasetalu; Raimond Pihlap; Meelis Karro. 

Majandus- ja keskkonnakomisjon: Mikk Järv- esimees; August Vester- aseesimees; Hillar Hänilane; Üllar Kaaver; Rein Abel; Ants Prüüs; Romario Siimer; Tõnu Aigro; Margo Laul; Holar Sepp; Serjoža Smordin; Ave Mägi; Airet Aart; Rannar Lehis.  

Maaelu- ja turismikomisjon: Leelo Suidt -esimees; Lauri Koni – aseesimees; Vahur Jaakma; Mati Miil; Madis Ess; Viive Vink; Kristiina-Karoliina Mägi; Rain Komlev; Urmas Päevloo; Marju Jõks; Anu Uibo; Madli Tuvike; Kaare Schults; Jaanika Kaljuvee 

Kultuurikomisjon: Enn Tobre – esimees; Inna – Inga Kalmus – aseesimees; Meelis Külaots; Mari-Liis Vanaisak; Jüri Orupõld; Eeva Kumberg; Leelo Suidt; Viive Vink; Evald Raidma; Liljana Miil; Aarne Salo; Kristina Ermel; Ülla Napp; Aire Pajur. 

Sotsiaal- ja tervisekomisjon: Peeter Laasik – esimees; Meelis Kask – aseesimees; Vambola Sipelgas; Maarika Kukk; Liina Tamm; Reet Viks; Gerda Kiipli-Hiir; Maigi Keerd; Arto Larm; Anne Kähr-Haller; Teele Kravtšenko; Hille Andressoo; Triin Pannel; Monika Kelt.                         

Spordikomisjon: Toomas Järveoja – esimees; Raimond Pihlap – aseesimees; Tõnu Arrak; Aarne Savolainen; Rein Abel; Marek Pihlak; Ergo Tamm; Ramon Rantsus; Airi Pärn; Andres Bõkarev; Urmas Kruuse; Karl Kontor; Jaanus Lauri; Marie Pau 

Revisjonikomisjon: Aivar Õun – esimees; Hillar Hänilane – aseesimees; Tõnu Aigro 

Lisaks nimetati Elva Valla esindajad Elva Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule: Priit Värv, Heiki Hansen, Sulev Kuus, Marika Saar ja nende asendajaks Kertu Vuks, Peeter Laasik, Leelo Suidt, Meelis Külaots.  

Eesti Linnade Liidu volikokku Elva valla esindajateks Sulev Kuus ja Priit Värv ning nende asendajateks Heiki Hansen ja Marika Saar. 

Tartumaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolekule Elva valla esindajaks Sulev Kuus ja tema asendajaks Marika Saar. 

 

KULTUUR, HARIDUS & NOORSOOTÖÖ

Kolmapäeval, 15. detsembril kohtusid Kertu Vuks, Karmen Moont, Heiki Hansen, Liis Lehiste ja Sirli Pippar ning SA Elva Kultuur ja Sport meeskond Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõuniku Astrid Hallikuga, et arutada Elva valla edasisi tegevusi Tartu 2024 kultuuripealinnaga seoses. Koos vaadati üle senised tegevused ja tööplaanid ning arutati uue aasta tegevuskava. Rohkem infot Elva valla osalemise kohta Tartu 2024 programmis leiab blogist https://tartu2024.elva.ee/  

 

Reede õhtul avati 11 kuud kestnud remondi järel taas publikule Puhja Seltsimaja. Avapeol tänati ehitajaid ja toetajaid, meeleoluka estraadikavaga esines Margus Tabor ning tantsuks esines ansambel Väliharf. Käesoleval detsembril 115. sünnipäeva tähistav Puhja Seltsimaja hoone sai remondi käigus soojustatud vundamendi ja fassaadi, välja vahetati aknad ja uksed ning uuendati ventilatsioon, samuti läbis värskenduskuuri seltsimaja saal, mis lisaks visuaalsetele uuendustele viidi vastavusse ka uusimate tuleohutusnõuetega. Uuenduskuuri läbis ka samas majas asuv toitlustusasutus, kus nüüd toimetab Käsu Hansu kohvik-resto. 

 

SOTSIAAL JA TERVIS

Liikumisraskustega inimesed saavad ennast lasta vaktsineerida kodus 

Haigekassa tuletab meelde, et kõigil inimestel, kellel ei ole tervislikel põhjustel võimalik vaktsineerima minna, saavad lasta end kodus vaktsineerida. Kodus vaktsineerimise võimalust saavad kasutada need inimesed, kellel on liikumisraskused, kuid kes soovivad vaktsiinisüsti saada. Visiit ja vaktsineerimine on tasuta, sealhulgas ka ravikindlustuseta inimestele. 

Eesti tervishoiutöötajate ühine eesmärk on, et kellelgi ei jääks vaktsiin saamata, kes seda soovib, kuid kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline vaktsineerima minema. Inimene saab kodus vaktsineerimise vajadusest teada anda oma perearstile või ööpäevaringsel infotelefonil 1247. Tallinnas saab kuni aasta lõpuni kodus vaktsineerimise soovist teada anda lisaks ka telefonil 666 2727. Kõnesid võetakse vastu tööpäevadel kell 8–20 ja nädalavahetusel kell 9–17. 

"Kodus vaktsineerimise võimalus on eriti oluline erivajadustega inimestele, kes tervislikel põhjustel ei saa ise vaktsineerima minna. Selleks on haigekassa loonud võimaluse inimestel endast märku anda ja kodus vaktsineerimise vajadusest teavitada. Lisaks perearstidele on ka kohalikel omavalitsustel olemas vastav informatsioon või sotsiaaltöötaja, kes teab, et tema vallas on inimene, kes ise vaktsineerima ei pääse ning kes saab soovitada talle kodus vaktsineerimist," kommenteeris haigekassa esmatasandi teenuste osakonna peaspetsialist Mari Kalbin, kelle sõnul ei too kodus vaktsineerimine meditsiinisüsteemile lisakoormust. Tänaseks on Eestis hinnanguliselt 3500 inimest, kes on vaktsiinisüsti saanud kodus. Ühes nädalas on võimekus kodus vaktsineerida ligikaudu 100 inimest. 

Visiit ja vaktsineerimine on kõigile inimestele tasuta ning ennast saab vaktsineerida nii esimese, teise kui ka kolmanda doosiga. Valida saab kolme vaktsiini – Pfizer/BioNTech, Moderna või Jansseni vahel, kuid oma soovi kindla vaktsiini vastu tuleb enne vaktsineerijaga täpsustada. Soovi korral saavad 65+ vanuserühmas inimesed lasta endale teha ka tasuta gripivaktsiini, millest tuleb samuti eelnevalt vaktsineerijale teada anda. 

Kui inimene soovib saada informatsiooni vaktsiinide kohta, tuleks eelnevalt konsulteerida oma perearstikeskusega või helistada nõuandeliinile 1220. Inimest nõustatakse ka kodus vahetult enne süsti saamist. Pärast süsti saamist jälgib koduõendusteenuse osutaja 15 minutit inimese terviseseisundit ning veendub, et vaktsineeritu ei tunneks ennast halvasti. Kõik oluline vaktsiine puudutav teave on leitav portaalis www.vaktsineeri.ee

Kodus vaktsineeritute andmed kantakse tervise infosüsteemi reeglina samal päeval kui tehti vaktsiin. Pärast andmete süsteemi kandmist saab vaktsineeritu luua endale tõendi portaalis www.digilugu.ee

 

Vabatahtlik seltsiline aitab suurendada üksi olijate turvatunnet ja vähendada sotsiaalset tõrjutust 

2021–2023 aastatel korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemi". Selle projekti tegevused toimuvad igas Tartumaa omavalitsuses ning on suunatud just eakatele ja erivajadustega inimestele, et pakkuda neile vabatahtliku seltsilise tugitegevusi. 

Meie ümber on palju 65+ vanuses ja erivajadusega inimesi, keda aitavad lähedased või pakutakse neile tuge kohaliku omavalitsuse korraldatud koduhoolduse või ka hoolekandeasutuste abiga. Samas on nii eakate kui ka erivajadustega inimeste seas neid, kes vajavad lisatuge igapäevatoimetuste juures, rohkem suhtlemist ja ärakuulamise aega ning võimalust arutleda kellegagi elu üle, jagada oma mõtteid ja emotsioone 

Seltsilise pakutav tugitegevus on: 

  • abivajajaga koos olemine ja suhtlemine (näiteks arutelud igapäevateemadel, fotode vaatamine, ajalehe või raamatu ette lugemine, ühiste tegevuste korraldamine, nt koos ristsõnade lahendamine, füüsiliste harjutuste tegemine vms); 
  • saatjaks olemine koduväliste tegevustega tegelemisel, näiteks koos jalutamine või ühised külastused raamatukokku; 
  • eaka või erivajadusega inimese toetamine avalike eluliste teenuste kasutamisel, näiteks abistamine arsti juurde minemisel ja tulemisel või aitamine ametkondadega asjaajamisel või teejuhuks olemine, kui on nt tegemist mäluhäiretega inimesega; 
  • tugitegevuse pakkumine lihtsamate kodutöödega tegemisel, mida abisaaja üksi ei teeks, aga koos toetajaga oleks (kasvõi osaliselt) võimeline tegema (näiteks ühisel poeskäigul kotikandmine või koos söögi tegemine). 

  

Kuidas me leiame vabatahtlikke seltsilisi ja mis võiks olla nende motivatsioon oma abi pakkuda? 

Vabatahtlike kaasamiseks kasutatakse eelkõige piirkondade vabatahtlike organisatsioone ja kogukondade eestvedajate võrgustikke. Samuti tehakse maakondlikke teavituskampaaniaid läbi kohalike lehtede, perearstide, tervisekeskuste, maakonna tervisenõukogude, kohalike omavalitsuste asutuste, raamatukogude, päevakeskuste, eakate klubide jne. 

Vabatahtlikud muudavad oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem – sellega muutub ka inimese enda maailm. Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust ennast arendada ning oma maailmapilti avardada. Vabatahtlikuna avaneb võimalus tasuta õppida ja omandada kogemusi oma ala spetsialistidelt ning koolituse käigus saada lisateadmisi vabatahtliku tegevuse kohta. Noortele annab vabatahtlik tegevus võimaluse koguda kogemusi ka tööelu alustamiseks. Üliõpilastel on võimalus teha oma koolitöö raames praktilist tööd, mida saame ümber arvestada ka ainepunktideks. Vabatahtlikena saavad liituda kõik vähemalt 16-aastased huvilised.   

Kuidas maakondlikult vabatahtliku seltsilise tegevusi korraldatakse? 

Maakonnas toimetab maakondlik koordinaator, kes koostöös omavalitsusega viib kokku vabatahtliku seltsilise ja abivajaja. Koordinaatori ülesanne on värvata vabatahtlikud ja teostada neile eelnev taustakontroll. Seejärel viiakse abivajaja ja vabatahtlik kokku ning kui vastastikune sobivus ja ühishuvi on olemas, siis sõlmitakse ka vastav hea tahte kokkulepe nii vabatahtliku kui ka abivajajaga. 

Vabatahtlike seltsiliste koordinaator maakonnas hoiab töös terve maakonna vabatahtlike võrgustikku, toetab neid, leides motivatsioonivõimalusi ja on vajadusel kõigis üleskerkinud küsimustes kontaktisikuks abivajajatele, vabatahtlikele ja omavalistustele. 

Kuidas saab soovi korral küsida endale (oma lähedasele), s.o. 65 + või erivajadusega inimesele vabatahtlikku seltsilist? 

Selleks on kaks võimalust: 

  • andke teada oma (oma lähedase) soovist ja vajadusest Tartumaa vabatahtlike seltsiliste koordinaatorile Eha Anslanile, tel 527 8531, anslaneha@gmail.com, kes suhtleb omavalitsuse projekti koordinaatoriga ja tegutseb edasi teie (teie lähedase) huvides; 
  • andke teada oma (oma lähedase) soovist ja vajadusest Elva vallavalitsuse sotsiaalnõunikule Rutt Hannile, tel 517 0385, rutt.hanni@elva.ee

  

Kuidas saavad kirjeldatud tegevusteks enda abi pakkuda vabatahtlikud? 

Koostöösoove ootab ja on tänulik teatamisest Tartumaa koordinaator Eha Anslan, tel 527 8531, anslaneha@gmail.com, kes võtab seejärel Teiega ühendust ja  jätkab eesmärgipärast tegevust. 

Muudame koos eakate ja erivajadustega inimeste elu turvalisemaks!

 

Elva vallavalitsus alustab vähemkindlustatud perekondadele energiakulude kallinemise mõjude leevendamiseks toetuse saamiseks taotluste vastuvõtmist alates 4. jaanuarist 2022. 

Energiakulude kallinemise hüvitamiseks on toetust võimalik taotleda tagasiulatuvalt neli kuud, st jaanuaris 2022 saab taotleda toetust 2021. a septembri, oktoobri, novembri ja/või detsembri tarbimise alusel koostatud arvete osas. Septembri energiakulude hüvitamiseks tuleb taotlus kindlasti esitada jaanuaris, veebruaris saab taotleda hüvitist kulude katmiseks, mis on tehtud oktoobrist alates. 

Koos taotlusega peab esitama eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui küsitakse toetust üksnes elektrikulude jaoks, siis gaasi või kaugkütte kohta dokumente esitada ei ole vaja. 

Peredele hüvitatakse 80% arvetel toodud energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh). 

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks (ainult ühe elukoha kulude alusel). Toetuse minimaalne määr on 10 eurot ja ülempiir 500 eurot taotluse kohta kuus. 

Kas ja kui palju tema pere toetust võiks saada, saab igaüks kontrollida kalkulaatori abil rahandusministeeriumi koduleheküljel: www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine

Lisainfo: 
Milvi Sepp, sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja 
515 4872, milvi.sepp@elva.ee

 

VALLAMAJANDUS

Neljapäeval, 16. Detsembril toimus Rõngu kogukonnakeskuse ehitusel korraline objekti koosolek, et üle vaadata tehtud tööd ja küsimused. Üle vaadati viimistlusmaterjalidega seotud küsimused. Seoses eelmisel nädalal valminud küttetorustiku ehitusega saab hoonet hakata kütma ning jätkata siseviimistlustöödega. Välitööde osas on kokku lepitud tehnoloogilises pausis seoses talviste ilmastikuoludega ning nende töödega jätkatakse kevadel 2022. 

 

ARENG JA PLANEERING

Esmaspäeval, 13. detsembril, kohtus Kertu Vuks Balti Uuringute Instituudi esindaja Merit Tatariga, et arutada võimalikku koostööd HORIZON-CL4-2021-RESILIENCE-02-32 projektis osalemise teemadel. Projekti fookuses on elamufondi renoveerimise, ligipääsetavuse ja kaasajastamise teemad läbi digitaalsete vahendite kasutamise ja dialoogi kohaliku kogukonnaga.  Rohkem infot projekti kohta leiab siit

 

Kolmapäeval, 15.detembril, osales Kertu Vuks planeerimisalaste digiprojektide ümarlaual, mida korraldas Rahandusministeerium. Juttu tuli planeeringute digitaalsest andmekogust planeeringud.ee,  kohalikele omavalitsustele saadetud planeeringute infokorjest ning planeeringute digitaliseerimise jätkutegevustest.  

 

Reedel, 17.12, kohtus Kertu Vuks Modern Mobility meeskonnaga. Modern Mobility tutvustas käimasolevaid pilootprojekte Tartus ja Saaremaal, arutatI võimalusi nõudepõhise sõidujagamisvõimaluse rakendamiseks Elva vallas, et pakkuda paremaid liikumisvõimalusi valla erinevate piirkondade vahel. 

 

KOMMUNIKATSIOON

Elva vallavalitsus otsib oma meeskonda särasilmset kommunikatsioonijuhti, kelle peamised tööülesanded on: 

  • vallavalitsuse teadete ja pressiteadete koostamine ja elanikele olulise info kommunikeerimine; 
  • vallavalitsuse sotsiaalmeediakanalite haldamine (Facebook, Instagram, valla äpp, koduleht); 
  • valla infolehe väljaandmise eest vastutamine; 
  • valla allasutuste ja vallavalitsuse ametnike nõustamine kommunikatsiooni teemadel. 
     

Edukal kandidaadil on: 

  • kõrgharidus (soovitavalt ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialal); 
  • töökogemus kommunikatsiooni, turunduse või avalike suhete valdkonnas; 
  • oskused ja teadmised kommunikatsioonitehnoloogiast; 
  • oskused ja teadmised videoloo ülesvõtmisest ja monteerimisest; 
  • oskused ja teadmised turundus- ja reklaammaterjalide kujundamisest; 
  • kogemus sotsiaalmeediakanalite haldamisest ja kanalitesse sisu loomisest; 
  • väga hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus nii eesti kui inglise keeles. 

Ametijuhendi leiab SIIT

Meil on hea töötada, kuna pakume eneseteostusvõimalust koostööle orienteeritud meeskonnas, töiste eesmärkide saavutamiseks vajalikke koolitusi ning huvitavat ja vastutusrikast tööd. Meie jaoks on oluline, et tunneksid end ära meie väärtustes: avatud, nutikas, säästlik, kaasav. 
 

Kandideerimiseks esita CV koos palgasoovi ja video tutvustusega, kus räägid enda parimatest isikuomadust ja missuguseid võimalusi töökohal näed (kuni 2 min) hiljemalt 02.01.2022 e-aadressile elva@elva.ee

  

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel 

Tööaeg: täistööaeg 

  

Lisainfo: 
Kertu Vuks, abivallavanem 

tel 5813 7086, kertu.vuks@elva.ee

 

VARIA

Haigekassa: parim võimalik vähiennetus on sõeluuringul osalemine 

Äsja valminud riigikontrolli aruanne tõi välja olulised soovitused, kuidas varakult vähki avastada ning kuidas vähipatsiendid jõuaksid kiiremini ravini. Haigekassa on võtnud vähi ennetuse ja raviga seoses eesmärgiks luua parimad võimalused tulla uuringutele ning parandada raviteekonna mugavust. 

Riigikontrolli aruanne "Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine" analüüsib patsientide ravile jõudmist nelja haiguse korral: kopsuvähk, jämesoolevähk, emakakaelavähk ja rinnavähk. Värske auditi tulemusel soovitas riigikontroll intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini. 

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on vähi õigeaegsel diagnoosimisel ja ravis oluline roll nii tervishoiusüsteemil kui ka inimese tervisekäitumisel. „Kutsume igal aastal sõeluuringule kindlas vanusegrupis naisi ja mehi, et vähile saadaks jälile võimalikult varajases staadiumis. Oluline on hoida ka oma lähedasi ja tuletada neilegi meelde, kui käes on nende aeg sõeluuringule minna," ütles Parv. 

Vähi tekkimises mängivad märkimisväärset rolli ka negatiivsed käitumismustrid nagu tubaka ja alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja sellega seotud ülekaal. Haigekassa lähimate aastate selgeks tegevussuunaks on seega ka inimeste terviseteadlikkuse kasvatamine, mis aitab kaasa nende oskustele oma tervist paremini hoida. 

Kui inimene on juba vähki haigestunud, mängib ravis olulisimat rolli haiguse õigeaegne diagnoosimine. Riigikontrollile saadetud vastuskirjas tõi haigekassa välja ka vajaduse riikliku sõeluuringute juhtrühma moodustamise järele, et senisest paremini tagada käimasolevate sõeluuringute terviklik toimimine ja arendamine ning võimalike uute sõeluuringute kasutuselevõtt. „Oleme nõus võtma sõeluuringute korraldamise tervikvastutuse ja juhtimise haigekassasse, sest hetkel on vastutus hajutatud erinevate asutuste vahel," ütles Parv. 

Haigekassa näeb suurt potentsiaali ka sõeluuringule kutsumise paremal sihtimisel ning korduvkutsete saatmisel. Samuti tuleks senisest veelgi enam kaasata ennetustegevustesse esmatasandi tervisekeskuseid, millest osades saab juba sellest aastast osaleda emakakaelavähi sõeluuringul. Lisaks on käimas Tervise Arengu Instituudi algatatud HPV kodutestimise pilootuuring. Plaanis on mugavamaks muuta ka sõeluuringule registreerumine läbi üleriigilise digiregistratuuri. 

Efektiivseks vähiraviks on oluline, et ka tervishoiuteenused oleksid kättesaadavad, sujuvad ning disainitud erinevate sihtgruppide vaatenurgast neile sobivaks. Parve sõnul on teenusedisaini suurim klient avalik sektor ja sellest omakorda tervishoid. Sel aastal on haigekassa juhtimisel kaardistatud emakakaelavähi skriiningprogrammi teekond, millest saadud teavet koos arendusvajadustega kasutatakse ka teiste sõeluuringute tõhustamisel. 

Pahaloomuliste kasvajate ennetuses ja ravis peab haigekassa oluliseks kasvajahaigele tervikliku raviteekonna tagamist ning selles osas käivad ettevalmistused. Hetkel rahastatakse näidisprojektide konkursil arendust, mis võimaldab jagada vähipatsiendi raviandmete kasutamist nii vähikeskuses kui esmatasandil. 

2020. aastal oli rinnavähi osas sõeluuringutega hõlmatud 52% sihtrühmast, jämesoolevähi puhul 50% ja emakakaelavähi puhul 42% sihtrühmast. Eestis on seatud eesmärgiks, et sõeluuringutest võtab osa vähemalt 70% sihtrühmast. 

Selle aasta esimesel üheksal kuul oli rinnavähi sõeluuringus osalenute hõlmatus 13% enam kui mullu samal perioodil. Emakakaelavähi ja jämesoolevähi puhul on hõlmatus jäänud samale tasemele. 2021 aasta algusest alates saavad sõeluuringutel osaleda ka ravikindlustuseta isikud, mis suurendab sihtgrupi suurust. 

2021. aastal on oodatud rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi sünniaastaga 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986 ja 1991. Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastaga 1953, 1955, 1957, 1959 ja 1961. Kõik selle aasta sees kutsutud inimesed saavad sõeluuringul osaleda veel ka 2022. aasta jaanuaris. 

2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972. Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse tuleval aastal mehi ja naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962. 

Lisainfo: www.haigekassa.ee/soeluuring

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 06.12.-12.12.2021

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 06.12.-12.12.2021

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

 

 

KULTUUR, HARIDUS & NOORSOOTÖÖ

 

10. detsembril tunnustas Tartu Ülikooli eetikakeskus hea kooli ja hea lasteaia nimelistes tunnustusprogrammides osalenud haridusasutusi ning kohalikke omavalitsusi.  

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvis Palupera Põhikool klassijuhatajate hea praktika põhjaliku uurimise ja analüüsimise ning klassijuhataja töö mõtestamise ja väärtustamise eest.  

Elva vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonda tunnustati väärtuspõhise organisatsioonikultuuri kujundamise ja mõtestamise eest.  

Tunnustused anti välja programmide „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ raames. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust alates 2009. aastast. 

 

 

SOTSIAAL JA TERVIS

Neljapäeval, 9. detsembril osalesid Milvi Sepp, Alo Rebane ja sotsiaaltööspetsialistid Rahandusministeeriumi poolt korraldatud energiakulude kallinemise mõjude leevendamiseks toetuse infopäeval.  

Energiahinna hüvitist saab Elva vallas taotleda alates jaanuarist 2022 

Elva vallavalitsus alustab vähemkindlustatud  perekondadele energiakulude kallinemise mõjude leevendamiseks toetuse saamiseks taotluste vastuvõtmist alates 4. jaanuarist 2022. 

Energiakulude kallinemise hüvitamiseks on toetust võimalik taotleda tagasiulatuvalt 4 kuud, st jaanuaris 2022 saab taotleda toetust 2021. a septembri, oktoobri, novembri ja/või detsembri tarbimise alusel koostatud arvete osas. Septembri energiakulude hüvitamiseks tuleb taotlus kindlasti esitada jaanuaris, veebruaris saab taotleda hüvitist kulude katmiseks, mis on tehtud oktoobrist alates. Koos taotlusega peab esitama eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui küsitakse toetust üksnes elektrikulude jaoks, siis gaasi või kaugkütte kohta dokumente esitada ei ole vaja. 

Peredele hüvitatakse 80% arvetel toodud energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh).  

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks (ainult ühe elukoha kulude alusel). Toetuse minimaalne määr on 10 eurot ja ülempiir 500 eurot taotluse kohta kuus. 

Kas ja kui palju tema pere toetust võiks saada, saab igaüks kontrollida kalkulaatori abil rahandusministeeriumi koduleheküljel:  

https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine

 

 

KESKKOND JA HEAKORD

Maasturite, lumesaanide ja ATV-dega sõitmine taliviljapõldudel tekitab suurt kahju 

Lumine talv pakub paljudele rõõmu, kuid näiteks põllumeestele tekitab ka muret, sest lumised viljapõllud meelitavad lumesaanide, ATV-de ja maasturitega sõitjaid sinna kihutama ja oma oskusi proovima. See tekitab põldudele aga suurt kahju. 

„Paraku kahjustab lumistel põldudel sõitmine lume all talvituvat talivilja. Põldudele tekitatavad sõidukite jäljed jäätuvad, lumi pressitakse kokku ja kevadel sulab lumi nendelt kohtadelt aeglasemalt. See omakorda soodustab teraviljadele kahjuliku lumiseene nakkuse levimist," selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees, Avispeamees OÜ juht Jaak Läänemets. 

Läänemets kutsub kõiki talispordihuvilisi üles austama põllumeeste tööd ja hoiduma põldudel sõitmisest. „Põllud pole sõitmiseks mõeldud teed või platsid. Ka mina ise viljakasvatajana ei lähe kindlasti ilma vajaduseta autoga põllule, vaid jätan auto põllu äärde ja kõnnin siis oma põlde üle vaatama," lisab ta. 

„Oma kogemusest võin öelda, et pigemini lähevad põllule paarutama noored uljaspead, kes kahjuks ei teadvusta, et selline tegevus tekitab põllumehe töö ja vaevaga külvatud taliviljale suurt kahju. Kuigi omaniku loata võõrale maadele sõitma minna ei tohi, siis asulalähistel põldudel juhtub seda kahjuks üsna sageli," rääkis Läänemets.  

Taust: 

Saani- ja rattajälgedesse võib sulailmade saabudes kergesti tekkida jääkoorik. Selle alla jäänud taimed hävivad. Kui orasest üle sõidetakse, saavad osad taimed kahjustatud ning saak tuleb väiksem. 

Liiklusseaduse kohaselt võib maastikul maastikusõidukiga sõita üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk liiklusseaduse kohaselt on maastikusõiduki kasutamisega keskkonnale ja maavaldajale kahju tekitamise vältimine ning liiklusohutuse tagamine. 

Mõned põllumehed on põldudele paigaldanud ka sildid, et seal ei tohi sõita. Aga sildid veel ei taga, et sõitma ei mindaks. Loodetavasti on siiski igas kogukonnas võimalik maaomanikega kokku leppida, kus lumesõidukitega sõita võib. Ja loodetavasti on maasturite, saanide ja ATV-dega sõitmiseks võimalik endale leida lõbusõidurajad, kus põldudele kahju ei tekitata. 

Lisainfo: 
Jaak Läänemets 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees 
tel 56606357 
jaak@avispeamees.ee

 

ARENG JA PLANEERING

Alates 1.jaanuarist 2022 hakkab Elva vallas kehtima määrus „Välireklaami paigaldamine ja reklaamimaksu kehtestamine Elva Vallas“. 

Määruse kehtestamise eesmärk on ühtlustada Elva vallas varasemalt kehtinud erinevate piirkondade reklaami valdkonda reguleerinud õigusaktid.  Määrus reguleerib reklaamiloa taotlemise, reklaamiloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat ning reguleerib reklaami paigaldamisega seonduvaid nõudeid ja maksustamist.  

Reklaampinnad tänavapildis 

Välireklaami paigaldamise reguleerimine aitab korrastada üldist tänavapilti ja vältida võimalikku visuaalset reostust. Kohalike maksude sh reklaamimaksu kehtestamise eesmärk üldiselt on omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajaliku raha saamine aga kindlasti suunab see ka reklaami soovijat tegema optimaalsema reklaampinna suuruse valikut. Lisaks peab reklaami soovija arvestama, et reklaam peab olema sobilik avalikku ruumi ning vastama headele tavadele. 

Millisel juhul tuleb reklaamiluba taotleda 

Reklaamiluba tuleb taotleda, kui soovitakse paigaldada avalikkusele suunatud teavet sisaldavat reklaamikandurit, interaktiivset reklaami (ekraanid), reklaamtreilerile paigutatud reklaami või kui näiteks parkida kindlasse kohta reklaamiga varustatud sõiduk. Silmas tuleb pidada, et kõiki teavitusvorme ei käsitleta reklaamina. Näiteks ei käsitleta reklaamina ettevõtte sissepääsu juures asuvat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (v.a. kinnistu/hoone üürimise-, rentimise- ja müügireklaam). Sel juhul ei ole tarvis esitada reklaamiloa taotlust ega tasuda ka reklaamimaksu. Kuid teisele kinnistule või tänavale paigaldatud sama kandurit käsitletakse reklaamina ning sellele tuleb taotleda reklaamiluba. Neid erisusi käsitleb uue määruse § 2 lg 3. Juhul kui reklaam on reklaamimaksust vabastatud (reguleeritud määruse § 16), siis tuleb silmas pidada, et reklaamiloa taotlus tuleb vallavalitsusele endiselt esitada (näiteks valimisreklaami puhul). 

Reklaami taotlemine 

Reklaamiluba saab Elva vallas taotleda eelistatuna läbi e-keskkonna. Kuigi veebikeskkonnas esitamine on taotlejale väga mugav, on soovi korral võimalik reklaamiloa taotlus esitada ka e-kirja teel digitaalselt allkirjastatud blanketil. Erandkorras on võimalik taotlus täita ka kohapeal paberblanketil. Taotluse koosseisus  tuleb esitada lisaks taotleja andmetele välireklaami asukoha andmed ja skeem koos reklaami kavandi ja värvilahendusega, maa omaniku kirjalik nõusolek ning kui reklaamikandur on ehitusteatise kohustusega rajatis, tuleb esitada ka rajatise kasutusteatis. Olenevalt reklaami asukohast võib tekkida ka vajadus kooskõlastada see mõne tehnorajatise omaniku või ametiga (nt. Transpordiamet või Muinsuskaitseamet). 

Reklaamimaks 

Vastavalt määrusele rakendatakse püstitatava reklaami eest reklaamimaksu Elva linnas, Rõngu ja Puhja alevikus põhimaanteede ääres ning Elva valla põhimaanteede ääres. 

Elva linna Kesk , Pikal, Kirde, Puiestee ja Kärneri tänaval, Käo teel, Tartu maanteel ja Valga maanteel ning nendega piirnevatel kinnistutel on rakendatav maksumäär reklaampinna ühe ruutmeetri eest kalendripäevas 0,30 eurot ning mujal Elva linna piirkonnas ja Käärdi alevikus 0,20 eurot. 

Otepää-Viljandi maantee (mnt nr 52 ja 71), Tartu-Valga maantee (mnt nr 3), Tartu-Viljandi maantee (mnt nr 92) äärde sõidutee servast kuni 200 meetri kaugusele Elva valla haldusterritooriumi ulatuses rakendatakse maksumäära 0,20 eurot reklaampinna ühe ruutmeetri eest kalendripäevas.  

Rõngu alevikus Otepää-Viljandi maantee ääres (mnt nr 52 ja 71), Tartu-Valga maantee (mnt nr 3) ääres ning maanteega piirnevatel kinnistutel rakendatakse maksumäära 0,20 eurot reklaampinna ühe ruutmeetri eest kalendripäevas. 

Puhja alevikusTartu-Viljandi maantee (mnt nr 92) ääres ning maanteega piirnevatel kinnistutel rakendatakse maksumäära 0,20 eurot reklaampinna ühe ruutmeetri eest kalendripäevas. 

Ülejäänud piirkonnad on reklaamimaksust vabastatud, kuid reklaamiluba tuleb endiselt taotleda. 

  

Täpsemalt on määrusega võimalik tutvuda Riigi Teatajas. Link määrusele:  https://www.riigiteataja.ee/akt/429092021004

Lisainfo: vallaarhitekt Jaanika Saar jaanika.saar@elva.ee

 

 

Kolmapäeval, 8 detsembril külastasid vallaarhitekt Jaanika Saar ja arendusjuht Margus Ivask seoses Elva Gümnaasiumi projekteerimisega Kõrveküla Põhikooli ja Annelinna Gümnaasiumi. Kohtumise käigus kohtuti koolijuhtidega ja tutvuti ruumidega. Vahetati kogemusi headest näidetest ja ohukohtadest. Kõrveküla Põhikool pakkus oma innovatiivsete lahendustega uudsust ja inspiratsiooni. Annelinna Gümnaasiumi hoone aga oli heaks näiteks muutuva kooliruumi idee rakendamisel piireseadvas vanas hoones.  

 

KOOSTÖÖ JA KOGUKOND

7. detsembril käis Elva valla ennetustööspetsialist Karmen Paavel ühel osal kiirabi koolitusest “Suurõnnetustel meditsiiniteenistuste juhtimine ja korraldus”. Meditsiini kontekstis peetakse suurõnnetuseks õnnetust, mille korral asukoht, kannatanute arv ning nende vigastuste raskusaste või tüüp nõuavad erakorraliste ressursside rakendamist. Kuigi kiirabi tegeleb igapäevaselt erakorralise abi andmisega, siis erakorralisi ressursse selleks pole tavaolukorras vaja kaasata. Koolituse andis ülevaate nii kiirabi esmasest reageerimisest kui ka PPA, Päästeameti ja teiste osapoolte rollidest suurõnnetuse korral. 

 

VARIA

Aeg eemaldada jääpurikaid! TTJA tuletab meelde, et avalikult käidavate kohtade äärsed katused peavad olema jääst puhastatud 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tuletab hooneomanikele meelde, et nii katusel olev jää kui ka katuseräästas olevad purikad on ohtlikud nii katuste all liiklejaile kui ka varale, näiteks autodele. Võimaliku ohu puhul tuleb koheselt piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning esimesel võimalusel puhastada jääst nii katus kui ka selle räästad. 

„Detsembrikuu ilmaolud, kus maha on sadanud märkimisväärne hulk lund ning ilm on külm, on juba praeguseks tekitanud linnapildis olukorra, kus halvasti soojustatud katusega hoonetel, mille puhul hoones olev soojus liigub katuse kaudu välja, on tekkinud katuseräästa külge kohati poolemeetrised jääpurikad. Lisaks jääpurikatele tekib sellistel hoonetel tavapäraselt jää ka katusekatte ja selle peal oleva lumekihi vahele, mida ei ole palja silmaga näha," sõnas TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. 

Kõnniteede ja teiste avalikult käidavate kohtade äärsed katused (sh katuseräästad) peavad olema jäävabad ning ei tohi kujutada ohtu seal all liikuvatele inimestele või seal all viibivale varale (nt autod). TTJA-le on varasemalt iga-aastaselt laekunud erinevaid teateid jää tõttu kahjustatud autodest ning jääga pihta saanud inimestest, mis on põhjustatud hoone omanikukohustuste rikkumistest. Oht õnnetustele suureneb sulailmadega, mil jää ja lumi hakkavad katustelt alla libisema. 

TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Kaasomandi puhul vastutavad omanikud ühiselt. Jää tuleb õigeaegselt ja korrektselt eemaldada! Madalamate hoonete puhul võivad omanikud ka ise jääpurikad alla lüüa, kui tööde läbiviimise hetkel on ohutsoon piiratud ning veendutud, et seal keegi ei viibi. Küll aga tuleb sellisel juhul jälgida, et purikate eemaldamise käigus ei lõhutaks katusekatet või vihmaveesüsteemi. 

"Ohu puhul tuleb jää kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et seatakse tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et see alla kukub," märkis Tamtik. Lisaks lindiga piiramisele peab omanik tekitama olukorra, et ohutsoonist arusaamine on üheselt mõistetav, ka näiteks laste puhul, ning inimestel puudub võimalus kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja ohutuslindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume või jääga viga, siis vastutab õnnetuse eest hoone omanik. 

Jää eemaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 

  *   katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada; 

  *   kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuselt jää eemaldamine sellele spetsialiseerunud ettevõttelt (nt alpinistidelt); 

  *   katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada; 

  *   kui jääd eemaldatakse inimeste ja sõidukite liikumistsoonis, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni; 

  *   ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid; 

  *   lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke; 

  *   jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada; 

Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Hoonetel oleva lume ja jää ohutus on heakorraküsimus ja seda kontrollivad kohalikud omavalitsused. Varalise kahju tekkimisel vastutab hoone omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

 

 

Suur keskkonnakampaania toob tuhanded noored küünlaümbriseid jahtima 

Kuusakoski eestvedamisel toimub juba kuuendat korda lastele ja noortele suunatud keskkonnakampaania „Küünlaümbriste jaht", mis toob noored üle Eesti kokku koguma võimalikult palju tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid. 

„Eelmisel korral osales küünlaümbriste jahis koguni ligi 450 kooli ja lasteaeda, ligi 12 000 noort üle Eesti ja kokku koguti üüratu kogus – üle nelja miljoni küünlaümbrise," kirjeldas kampaania korraldaja Mari-Liis Vaher. „See on olnud oodatud sündmus, sest pakub võimalusi rühmatööks, ühistegevuseks ja selle tunnustamiseks, kuid muidugi tõstab noorte keskkonnateadlikkust ja muudab seeläbi meie kõigi jalajälge väiksemaks ning kodupaiga puhtamaks." 

Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm märkis, et kampaania olulisim eesmärk on kooliõpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmesorteerimise vajalikkuse rõhutamine. „Õnneks täheldame, et teadlikkus järjest kasvab – taaskasutatavad materjalid ei lenda enam kergekäeliselt tavaprügi sekka. Paraku alumiinium ei lagune looduses, mistõttu annab küünlaümbriste kogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisse," ütles Viisitamm. „Alumiinium on samal ajal nii hea materjal, mida on võimalik lõputult ümber töödelda ja meile vajalikke asju meisterdada: näiteks limonaadipurke, jalgrattaraame, telefone, fooliumi, mille sees kodus toitu säilitada, või lausa paate, lennukeid ja maju." 

Mängulise „Küünlaümbriste jahiga" on liitunud ka telesaate „Eesti otsib superstaari 2021" finalistid. „Uhke on osaleda nii suuremahulises ja noorte keskkonnateadlikkust suunavas ja tunnustavas kampaanias," ütles sel aastal superstaari-saates tuntust kogunud laulja Andreas Pall. „Polnudki varem mõelnud, kui palju küünlaümbriseid näiteks jõulude ajal tekib. Neid kõiki saab ju taaskasutada." 

Kampaanias osalemiseks tuleb põletatud teeküünlaümbrised üksi või oma rühmaga kokku koguda ja need enne 31. märtsi 2022 Kuusakoski sobivasse esindusse toimetada. Seejärel on võimalik enda kampaaniakood registreerida ning auhindade loosis osaleda. 

Üksikkoguja peaauhinnaks on elektrijalgratas ja kiiver Electrarattad poolt, seltskonnas kogujatele on auhinnaks 1000 eurot näiteks ekskursiooni või klassiõhtu korraldamiseks. Lisaks on kampaaniapartneriks MySnack ning Kalev Spa, kes jagavad lisaauhindu. 

Kampaanias on olulisel kohal ka heategevus. Kuusakoski lisab kampaania jooksul kogutud ja ära toodud küünlaümbriste rahalisele väärtusele omakorda veel sama palju juurde ja suunab selle summa heategevusse. Näiteks kui tuuakse küünlaümbriseid turuväärtuses 5000 eurot, siis Kuusakoski lisab sama summa juurde ja annetab seega kokku 10 000 eurot. Organisatsioon, kellele raha annetatakse, selgub rahvahääletusel kampaania lõpus. 

Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kellel on üle Eesti 11 teeninduspunkti: Jõhvis, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus. 

  

Vaata „Küünlaümbriste jahi" kohta täpsemalt siit: kuusakoski.com/kuunlajaht

  

„Küünlaümbriste jahi" video „Eesti otsib superstaari 2021" finalistide Andreas Palli ja Merili Käsperiga: 

https://drive.google.com/file/d/1oxWwRI2IP7pZKMc163taZJISiEDtj5RV/view?usp=sharing

  

Lisainfo: 

Mari-Liis Vaher, kampaania korraldaja 
mariliis@powerful-marketers.com 
tel 514 4368 

 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 
 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Näitan: 1-5
Elemente lehe kohta 5
of 39
  Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:   www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 22. november 2021 Kogu päev Laura
 
  Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:  www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev, 15. november 2021 Kell 9
 
Ametnikega on võimalik kohtuda vaid ette registreerides, kontaktid leiate:   www.elva.ee/kontaktid   Esmaspäev,  8 . novembe r 2021
RSS (Opens New Window)
Näitan: 16-20
of 4