« Tagasi

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 24.02-1.03.2020

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 24.02.–1.03.2020

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Neljapäeval, 27. veebruaril kohtus Margit Kink turismijuht Hemminki Otstaveliga, et rääkida Elva Elamusfestivalist. Paika pandi esialgne tegevuskava ja vastutusvaldkonnad. Elva Elamusfestival toimub 22. augustil 2020 ning sel korral palju suuremalt, sest kaasatud on ka teised Tartumaa omavalitsused (sh Tartu linn). 

Neljapäeval kohtus Margit Kink kontsertetendus "Elva heliseb" korraldajatega. Kontsertetendus toimub 8. augustil kell 19 Elva laululaval ja korraldatakse lõõtsakuninga Aivar Teppo mälestuseks. Kontsertetenduse täpsem info Facebooki sündmusel.

Selle sündmusega seoses rajatakse Aivar Teppo auks Arbi järve äärde mälestuspink. Kui soovite seda toetada, siis saab teha ülekande Elva Vallavalitsuse arvelduskontole EE06 1010 1020 1879 7002, selgitusse palume kirjutada „Teppo mälestuspink“. 

Reedel osales Margit Kink kultuurikompassil, mille seekordne teema oli “Kuidas rahvusvahelise koostöö abil suuremaks kasvada?”. Tarmo Noormaa (Viljandi Pärimusmuusika Festival), Sirla (Tänavakunstifestival Stencibility) ja Priit Raud (Baltoscandal) rääkisid oma kogemustest rahvusvahelise festivali korraldamisel ja sellest, kuidas jõuti oma festivaliga rahvusvaheliseks.  
Mart Normet (Laulukirjutajate laagrid, EXPO 2020, World Cleanup Day), Jorma Sarv (Creativity Lab) ja Markus Toompere (Tartu Kunstnike Liit) tõid välja kasu mida toob endaga rahvusvaheline koostöö. Eriti põnev oli Mart Normeti ettekanne laulukirjutajate laagrist, kuidas eesti muusikud teiste riikide muusikutega koostöös jõudsid punkti, kuhu nad üksi jõudnud ei oleks. 

Toodi välja ka see, et me keskenduks kultuuripealinn 2024 üritustesarja korraldades sellele, missugust edaspidist kasu see meile toob, ehk kuidas me saame tänu sellele suuremaks kasvada. See võib olla näiteks rahvusvahelised kontaktid, kellega edaspidi koostööd teha või see, et välismaalastel tekib huvi meid taas külastada. 

 

Noored saavad taas omaalgatusfondist rahalist toetust küsida 

Elva vallas elavatel 7–26aastastel noortel on võimalik taotleda vallavalitsuse loodud noorte omaalgatusfondist rahalist toetust oma ideede ja projektide teostamiseks. Taotlus tuleb esitada 22. märtsiks. 

Fondi eesmärk on arendada noorsootööd ning ergutada noorte omaalgatust Elva valla tegevuspiirkonnas. Toetust võib taotleda noorteühendus, seltsing (nt õpilasesindus) või vähemalt 7-aastane füüsiline isik. Alla 18-aastase isiku või isikute noorteühendust peab toetuse taotlemisel esindama vähemalt üks täiskasvanu. 

Toetuse määr on ühe omaalgatusprojekti kohta kuni 600 eurot ja iga taotleja saab esitada vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale ühe taotluse. Projekte hindab komisjon kokkulepitud kriteeriumite alusel. Toetust eraldatakse selleks ette nähtud vahenditest, mis on eraldatud riigi eelarvest huvihariduse ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetusena. 

Eelmises voorus said toetust teiste seas sellised projektid nagu Rannu noorte kogemusretk Läänemaale, Elva Gümnaasiumi talveball, Nutivaba päev ja Motiveeriv kooliruum. 

Lisainfo ja taotlemine: www.elva.ee/noorte-omaalgatusfond

SOTSIAALVALDKOND

 

Teisipäeval, 25. veebruaril kohtusid Milvi Sepp ja Eva Kuslap Rõngu Rahvamaja ja Rõngu Maanaiste Seltsiga, et ühiselt arutada võimalusi Rõngu piirkonna eakate huvitegevuste arendamiseks. Samuti tutvusime kohapeal Maanaiste Seltsi tegevuste ja toimetustega.  

 

Kolmapäeval, 26. veebruaril toimus Elva valla kolmas laste ja perede heaolu visioonipäev. 

Elva valla kolmandal visioonipäeval „Kiusamise ennetamine" osales ligi 90 laste ja perede heaolu toetava võrgustiku liiget üle valla. 

Elva abivallavanem Marika Saar ütles oma avakõnes, et seesuguste visioonipäevade korraldamise eesmärk on õppida üksteist tundma, et oleks võimalik paremini koostööd teha. „Üksinda ei ole võimalik midagi ära teha, tarvis on koostööd. Koostöö jaoks on vaja teada üksteise eripärasid, rolle ning võimalusi ja eesmärke," sõnas Saar. Ta lisas oma ettekande lõpus, et kiusamine ei ole loomulik osa täiskasvanuks saamisel, mistõttu on teemaga tegelemine eri tasanditel väga oluline. 

Visioonipäeval esines psühholoog ja Tartu Ülikooli doktorant Tõnu Jürjen, kes rääkis õpetajatega seotud kiusamisest. Haridusteadlane ja Jyvaskylä Ülikooli järeldoktor Anna-Liisa Jõgi avas kiusamise kui sotsiaalse protsessi tahke ning andis koolidele soovitusi, kuidas kiusamist märgata ja sellega tegeleda. 

Politsei- ja Piirivalveameti sotsiaalmeedia ja veebiturvalisuse valdkonda vedav Maarja Punak rääkis veebis toimuvast kiusamisest ja selle märkamisest. Samuti esines Elva valla noorsootöötaja Mari-Liis Vanaisak, kes tutvustas eelmise aasta lõpus toimunud Elva valla noortekonverentsi #kriis korraldamist ning Elva valla haridusspetsialist Liis Lehiste, kes tegi kokkuvõtte koolirahulolu uuringust kiusamise aspektist vaadatuna. 

Osalejad said laudkondades arutleda ja mõelda erinevate rollide kaudu, kuidas kiusamist ennetada ning mida saab juba homme igaüks ise ära teha. Samuti arutleti, missugust tuge ning kellelt kiusamise ja selle ennetamisega tegelemiseks vajatakse. 

Elva vald on 2018. ja 2019. aastal korraldanud visioonipäevi, mis on käsitlenud Elva valla laste ja perede toetamist ning ennetus- ja koostööd. Elva Vallavalitsus on alates esimesest visioonipäevast 2018. aastal loonud oma struktuuri juurde ühe lastekaitsespetsialisti ametikoha. Samuti on koostöös Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku ning SA Elva Laste- ja Perekeskusega avatud laste ja noorte vaimse tervise kabinet Elvas. Elva Laste- ja Perekeskus pakub nõustamisteenuseid ning vallavalitsus on loonud ka laste- ja perede komisjoni. 

Tulevikuplaanidest rääkides ütles Marika Saar, et valla tervise- ja heaolukomisjonil on plaanis juba sel kevadel teha nutisõltuvusele keskenduv kampaania, samuti tegeletakse sotsiaalprojekti „Elva valla ATH tugigrupi käivitamine" toetamisega ning mitmeid tegevusi on veel ees. 

Visioonipäev toimus Elva Kultuurikeskuses ning oodatud olid kõik Elva valla kooli- ja lasteaiajuhid, õppejuhid, tugispetsialistid, noorsootöötajad, huvijuhid, piirkonna noorsoopolitseinikud, lastekaitsespetsialistid, õpetajate esindajad ja teised seotud asjatundjad. Elva Vallavalitsusel on plaan jätkata visioonipäeva korraldamise traditsiooni. 

Elva valla infolehe märtsikuu esimesest numbrist saab lugeda ka visioonipäeva pikemat käsitlust. 

ARENDUSVALDKOND

Teisipäeval, 25. veebruaril osales Kertu Vuks Peipsi ja Emajõe uuringu tutvustusel Rahandusministeeriumi Tartu osakonnas. Tegemist on analüüsiga, mis käsitleb Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe (kuni Kärevereni) ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamist. Uuring teeb ettepanekuid selle piirkonna kalda- ja veealade tervikliku ning strateegilise arengu ruumiliste vajaduste määramiseks ja planeerimiseks omavalitsuste üldplaneeringute alusena. Uuringusse on kaasatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonna üksteist kohalikku omavalitust, sh Tartu linn.  

Kohtumise eesmärk oli puhkemajanduse ja turismi ruumilise arengu teemade analüüsimine ning sisendi saamine uuringusse. Käsitleti näiteks seda, milline võiks olla puhkemajanduse ja turismi ruumiline areng; kus võiksid paikneda turismiobjektid ning millised on turismi arengu võtmekohad nimetatud aladel. Uuringu põhiaruande materjalid on kõigile huvilistele kättesaadavad aadressil: https://www.dropbox.com/sh/3pnxv29adygkvc5/AABhrWIYWP4VnTKfk2Xh_JJYa?dl=0

Kolmapäeval, 26. veebruaril kohtusid Heiki Hansen, Mikk Järv ja Kertu Vuks Tartu Kiirabi esindajaga.

Tartu Kiirabi esindajaga arutati nende tulevikuplaani ja võimalusi rajada Elvasse uus kiirabibaasi. Kuna see oli esimene kohtumine, n-ö kontakti loomine, siis mingisuguseid otsuseid ei langetatud ning teemat hakatakse sisustama edasiste kohtumiste käigus. 

JUHTIMINE

Teisipäeval, 25. veebruaril toimus Elva Vallavolikogu erakorraline istung, mille kutsusid kokku fraktsioonide Elva Vallakodanik ja Elvamaa Esimesed üheksa liiget. Teisipäeval toimunud istung ei sisaldanud punkte, mis puudutaksid otsuste vastuvõtmist, vaid olid sisult arupärimised ning ei olnud erakorralised. Eilsel istungil ei olnud eelnõusid, mis vajanuksid volikogu otsust. 

Istungi päevakorrapunktides olevaid teemasid on vallavolikogu varasematel istungitel selgitatud, samuti on mitmetele päevakorras olnud punktidele vastatud kirjaliku arupärimise teel. Vallavalitsus tegi volikogule varem ka ettepaneku istungi teemasid käsitleda 9. märtsi korralisel istungil, millega opositsioon ei nõustunud. 

Avaldame siinkohal päevakorrapunktide ja teemade kokkuvõtted. 

Anti ülevaade ehitusjärgus Elva Spordihoone majandamise ja kasutamise kava kohta 

Elva valla spordijuht Madis Šumanov andis ülevaate spordihoone ehituse praegusest seisust. Spordihoone ehitaja plaan on aprillis saada valmis hoone karbiga ning juuni jooksul lõpetada välitööd. 

Samuti kirjeldas spordijuht võimalusi, mida uus spordihoone pakub: suur saal, aeroobika saal, multifunktsionaalne saal, jõusaal, kergejõustiku ala, jooksurajad (4 jooksurada, mille lõppu tuleb pidurdussein), kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüppevõimalus, põrkesein (annab võimaluse kuulitõuke ja odaviske jaoks) ning 72 parkimiskohta ning 1 bussile mõeldud parkimiskoht. 

Samuti tutvustati spordihoone ruumilist lahendust: kontoriosa, fuajee, kohvik, neli riietusruumi (kaks sauna ja 12 dušši), kohtunike riietusruum koos sauna ja kahe dušiga ning füsioteraapia ruumid. 

Spordihoonet saavad kasutada koolid ning ajakavas nähakse ette ka noortele mõeldud treeninguid ning täiskasvanutele mõeldud treeninguid. Samuti saab spordihoones korraldada erinevaid üritusi, olemas on ka akustiliselt hea saal. 

Spordijuht Madis Šumanov vastas istungil tekkinud küsimustele ning rääkis näiteks, et spordihoone lahendab valmides valla mitmeid väljakutseid, sest uues spordihoones on olemas kaks saali ning kergejõustikega tegelevatele sportlastele on olemas täiesti oma ala, mis on väga suur pluss. Samuti ollakse valmis lahendama valla teiste piirkondade muresid seoses saalide kasutamisega ning kindlasti oodatakse ka valla teiste piirkondade koole ja sportlasi Elva spordihoonet kasutama. 

Abivallavanem Marika Saar andis ülevaate Elva spordihoone kulude ja tulude esialgsest prognoosist. 

Anti ülevaade SA Elva Teenused asutamisest ja senisest majandustegevusest 

Abivallavanem Heiki Hansen juhtis tähelepanu, et SA Elva Teenused loodi seetõttu, et ühinemislepingus on olemas punkt, mis ütleb, et koondatakse valla hoonete haldus- ja majanduslikud tugifunktsioonid ühte üksusesse. 

Abivallavanem võrdles oma esitluses näiteks ametikohtade koguarvu, mis oli 2018. aastal majandushalduses 45,95 ja 2020. aastal 35,85. Samuti toodi välja, et palgakulu arvestuses pakutakse töötajatele kindlasti paremaid võimalusi, sest töötajatele ei rakendata enam sundpuhkusi (mida varasematel aegadel tehti). Soov on pakkuda töötajatele suuremat kindlustunnet. 

Toitlustuses on küll kogutulu tõusnud, kuid varasemad menüüd ei vastanud paljudes asutustes kehtestatud normidele, mis oli tingitud nii erinevate toiduainete tarneraskustest kui ka menüüde koostajate teadmatusest. 

Koolide keskmise lõuna maksumus oli 2018. aastal 1,91 ning 2020. aastal on see 1,8. 

Lasteaedade keskmine toidupäeva maksumus oli 2018. aastal 3,54 ning 2020. aastal on see 4,08. Kuna lapsi käib lasteaedades prognoositust vähem kohal, on ka toidupäeva maksumus suurem. 

Abivallavanem Heiki Hansen rääkis, et varasemaid tegelikke kulusid on keeruline tuvastada, kuna andmeid ei ole ning see oli ka üks põhjus, miks need teenused ühe sihtasutuse alla koondati. 

Varasemalt ei kulutatud piisavalt hoonete regulaarsele hooldusele ja remondile. Samuti polnud varasemalt koristusvahendite hankimine regulaarne ja kohati oli see ka puudulik. 

Koolide ja lasteaedade menüü on praegu mitmekesisem, tooraine kvaliteetsem ning kokad teevad omavahel koostööd. Samuti toimib köögiseadmete rotatsioon ning ühtne enesekontrolliplaanide süsteem. 

SA Elva Teenused koguvad usaldusväärset statistika oma tegevuse kohta, talletavad süsteemselt infot ning toimub ka süsteemne analüüs oma tegevuse kohta. Töötajatele tehakse vajalikke koolitusi, et teenus oleks kvaliteetne. 

Praegu valmistatakse ette ka toiduainete hanget. 

Anti ülevaade P. Dussmann Eesti OÜ-ga seotud kohtuasja tulemustest 

Abivallavanem Heiki Hansen rääkis, et kõiki kohtuasjaga seotud üksikasju on eri arupärimiste kaudu ja volikogu istungitel selgitatud ning kõik dokumendid on dokumendiregistrist kättesaadavad. 

Kohtuasja tulemus on see, et vald maksis välja kokkulepitud hüvitise ning lõpetas vaidluse, kuna kohtus edasi kaebamisel ei olnud perspektiivi. 

Käsitleti ühinemislepinguga seotud küsimusi 

Opositsiooni hinnangul on vallavalitsus rikkunud ühinemislepingut muutes Hellenurme raamatukogu Rõngu raamatukogu haruraamatukoguks. 

Abivallavanem Marika Saar selgitas, et Elva vald ei ole vallavalitsuse õigusnõunike hinnangul ühinemislepingut rikkunud, vaid seal on tegemist ühinemislepingu ühe punkti erineva tõlgendamisega. Ühinemisleping ütleb, et säilitada tuleb hallatavate asutuste staatus, kuid ei ole täpsustatud, kas mõeldud on juriidilist või sisulist staatust. Ühinemislepingut koostades oli oluline ja kandev idee, et tegevused kohtadel säiliksid. 

Hellenurme raamatukogu ei ole suletud, vaid töötab edasi Rõngu raamatukogu harukoguna ning tänu sellele on oluliselt tõusnud teenuse sisuline kvaliteet. Palupera piirkonnakogu on olnud selle muudatuse poolt ja selle heaks kiitnud. Elva vallavalitsus on algatanud ühinemislepingu täpsustamiseks lepingu muudatuse, kuid volikogu opositsioon ei olnud selle muutmise poolt. Seetõttu on võimalused erinevaks tõlgendamiseks jätkuvalt alles. 

OÜ Tartumaa Tervisekeskuse rahastamisega seonduvad küsimused 

Abivallavanem Heiki Hansen selgitas istungil, et investeering Tartumaa Tervisekeskuse rajamise toetamiseks oli sees juba 2016. aastal kinnitatud Elva linna eelarvestrateegias 2017–2021 ning seega on tegu osaga ühinemislepingu kokkuleppest. Tegemist on riigipoolse poliitika ja tervisekeskuste rajamise kontseptsiooni elluviimisega (aastast 2015) ning Tartumaa Tervisekeskus on saanud selle projekti jaoks ka eurotoetust. Kogu projekti maksumus on ca 1,6 miljonit eurot ning Elva vald on arvestanud oma eelarvestrateegias 250 000 eurot (kogu omaosalus on ca 409 000 eurot) Tartumaa Tervisekeskuse investeeringuks tingimusel, et osaühing ehitab välja riigi meetmest ette nähtud tervisekeskuse. 

Praegu ei ole vallavalitsus maksnud toetust tervisekeskuse investeeringuteks ning see saab toimuda ainult sihtotstarbel ja vastavalt kuludokumentidele. Tulenevalt hoonestusõiguse lepingust jääb ehitatav hoone lepingu lõppedes valla omandisse, seega on tegemist vallapoolse investeeringuga valla kinnisvarasse. 

Verevi järve rannaala detailplaneeringu seis ja planeeritavad tegevused 

Abivallavanem Mikk Järv tegi Verevi järve rannaala detailplaneeringu osas kokkuvõtte. 

Verevi järve rannaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. detsembrist 2019 kuni 13. jaanuarini 2020, mil said kõik esitada arvamusi ja ettepanekuid. 

19. veebruaril toimus Elva vallavolikogu saalis ka esitatud arvamuste arutamiseks ning detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise osas avalik arutelu. 

Arutelul oli võimalik koos planeeringu koostaja, mõjude hindamise asjatundja ja vallavalitsusega esitatud arvamused ning planeeringulahendus läbi arutada. 

Planeeringu koostaja täiendab avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud asjakohaste ettepanekute ja arvamuste alusel detailplaneeringut ja KSH aruannet. Seejärel esitatakse planeering asjakohastele asutustele kooskõlastamiseks.  

Kui vallavolikogu võtab aprillis detailplaneeringu vastu, taotletakse Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. 

VALLAMAJANDUS

Kolmapäeval, 26. veebruaril osalesid Hegri Narusk, Salle Ritso ja Terje Raadom Tallinnas teabepäeval “Liigiti kogumine ja korraldatud jäätmevedu”. 

Made Saadve, Keskkonnaministeeriumist, andis ülevaate liigiti kogumise arendamisest ning ühtsete kleebiste kujundamise eesmärgist, et muuta seeläbi pakendijäätmete üleandmist tarbijate jaoks lihtsamaks ja et sildid oleksid lihtsamini arusaadavad. Samuti räägiti jäätmekonteinerite värvist ja pildikeele ühtlustamisest. Keskkonnaameti spetsialistid andsid ülevaate jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmekavast ning tutvustasid korraldatud jäätmeveo hankedokumendi juhendmaterjali. Saaremaa ja Harku valla spetsialistid jagasid praktilisi näiteid korraldatud jäätmeveo ja liigiti kogumise korraldamisest. 

Avalikud pakendikonteinerid on mõeldud pakendite kogumiseks, kuid kahjuks leidub endiselt neid, kes ei pane pakendikonteinerisse pakendeid, vaid segaolmejäätmeid. Sellise tegevusega rikutakse teiste tublide inimeste panus pakendite taaskasutuse osas ära.  

Alloleval pildil on näha, missugune vaade avaneb pärast segapakendikonteineri tühjendamist, kui sinna on toodud toidujäätmeid. Tegemist on Peedul oleva segapakendikonteineriga. Tootjavastutusorganisatsioonil on õigus jätta pakendikonteiner teenindamata, kui mittevastavate jäätmete sisaldus on märkimisväärne. Pakendikonteiner ei ole toidujäätmete jaoks ja tuletame meelde, et pakendikonteineri väärkasutamine on väärtegu ja karistatav. 

Fotol ETO (Eesti Tootjavastutusorganisatsioon) Peedu segapakendi konteinerist (21. veebruar 2020) 

 

Klaasi-, papi- ja metall-plastpakendi konteinerite täpsed asukohad leiab internetist aadressil kuhuviia.ee  

Sorteerimisjuhendis on rohelisega märgitud klaaskonteinerisse klaaspakendite panemise juhend, kollases tulbas on tähistatud ainult pakendikonteinerisse sobivaid pakendid, kuhu võib panna plastist, metallist, kartongist ja klaasist pakendeid. Sinisega tähistatud “papp ja paberpakendite” tulbas on mõeldud konteinerit, kuhu ei käi muu pakend vaid ainult papp ja paber. Sinisesse konteinerisse ei ole lubatud panna suitsupakke, ühekordseid nõusid, ehituspaberit ega veini-, piima-, jogurti- ja mahlapakendeid. 

 

KOMISJONID

Teisipäeval, 25. veebruaril toimus volikogu arengu- ja planeeringukomisjoni ning sotsiaal- ja tervisekomisjoni ühiskoosolek, kus osalesid Marika Saar, Mikk Järv, Kertu Vuks ja Maarika Uprus. 

Kertu Vuks ja Maarika Uprus tutvustasid, mis on seni Peedu ravikodu rajamise teemal toimunud. Arvestades Elva linna üldplaneeringus toodud nõudeid tuleb detailplaneeringuga muuta üldplaneeringut. Arendaja on esitanud vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse. 

Maarika Uprus andis ülevaate menetlemisel olevate detailplaneeringute kohta ja vastas esitatud küsimustele. Põhjalikumalt räägiti Verevi rannaala planeeringust. Mikk Järv andis ülevaate valla arendusprojektide seisust ja vastas teemakohastele küsimustele.

Kolmapäeval, 26. veebruaril toimus volikogu rahanduskomisjoni koosolek, kus osales Heiki Hansen. 

Arutati 9. märtsi volikogu istungi eelnõusid, mis puudutasid maade soetamist kergliiklustee tarbeks ning vallale kuuluvate mittevajalike kinnistute võõrandamist. Komisjon oli ühehäälselt eelnõude volikogusse suunamise poolt. Lisaküsimusena anti komisjonile ülevaade teede investeeringutest ning riigiteede omavalitsustele üleandmise plaanist. 

Neljapäeval, 27. veebruaril toimus volikogu majanduskomisjoni koosolek, kus osalesid Heiki Hansen ja Kristjan Vilu. 

Komisjonis tekitas intensiivse arutelu Elva valla nelja aasta teede investeeringute kava, mida otsustati täiendada ja muuta ning mitte suunata 9. märtsil toimuvale volikogu istungile. Arutati ka plaani, mille järgi antakse osad riigiteed omavalitsusele üle. Samuti arutati Ulila elanike pöördumist kergliiklustee osas ja volikogu otsuse eelnõu anda Põrgumäe karjääri laiendusele uuringuluba – need teemad otsustati suunata volikogusle otsustamisele 9. märtsi istungil. 

KOGUKOND

Elva vald andis vabariigi aastapäeval üle kolm teenetemärki 

24. veebruaril toimus Elva Kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsert-aktus, kus jagati Elva valla tunnustusi kolmes kategoorias. Üle anti kolm teenetemärki Elva Täht, 2019. aasta tegija ja aasta tegu ning aasta kultuuritegija tiitlid. 

Teenetemärgi Elva Täht pälvisid sel aastal kolm inimest: Karl Kontor, Aarne Salo ja Svetlana Variku. 

Karl Kontor on Elva Laskespordiklubi (1994) üks asutajatest ning on olnud sellest ajast alates klubi peamine eestvedaja. Elva vallavolikogu esimees Maano Koemets ütles, et Karl Kontor on oma elu pühendanud laskespordi arendamisele nii Elvas kui ka Eestis laiemalt. „Tänu tema aastatepikkusele tööle asuvad Elvas kaks Eesti parimat välilasketiiru ning praegu treenib Karli õpetuste järgi üle 20 Elva valla noorsportlase ning mitu noort ka Tartust ja ümberkaudsetest valdadest," lisas Koemets. 

Karl Kontor on algatanud ka mitmeid nüüdseks traditsiooniliseks muutunud võistlusi nagu näiteks Elva Laskespordinädal ja Läänemereäärsete riikide meistrivõistlused ehk Baltic Cup. 

Aarne Salo tegutses 1997.–2017. aastal Kaitseliidu Elva malevkonna juhina ning ta on olnud riigikaitseõpetaja Rannu Keskkoolis ja Elva Gümnaasiumis. Riigikaitseõpetuse eest on talle omistatud ka 2014. aastal Kaitseministeeriumi Hõberinnamärk. Samuti on Aarne Salole omistatud Kaitseliidu Tartu Maleva Teenetemärk, Kaitseliidu Teenetemedali III klass, Kaitseliidu Hoolsusmärk Valgeristi III klass ning Kaitseliidu Teenetemedali II klass. „Aarne Salo tegutseb aktiivselt ka ajaloo uurimisega ning sealhulgas praeguse taastatud Elva malevkonna ajaloo uurimise ja talletamisega," lisas vallavolikogu esimees. 

Svetlana Variku on alates 2007. aastast Palupera Põhikooli direktor. Tema juhtimisel on kogu koolimööbel ajakohastatud, koolis on olemas digitahvlid ning loodud on raamatukoguruum. Koolimaja on saanud uue katuse, taastatud on katuseaknad ning kõrvalhoone on viidud kooskõlla Muinsuskaitse nõuetega. 

„Palupera kool osaleb mõisakoolide ühisprojektis „Unustatud mõisad" alates 2008. aastast ning sel aastal pälvis kool Tartu Ülikooli eetikakeskuse hindamiskomisjonilt tunnustuse „Hea kooli teerajaja 2019"", kirjeldas Svetlana Variku panust abivallavanem Marika Saar. Ta lisas, et Svetlana Variku on kooliga seotud projektide ja ettevõtmiste osas teinud igakülgset koostööd valla, kooli vilistlaskonna ja kogukonnaga. 

Tiitli Elva valla Aasta Tegu sai Elva Keegel ja Resto. „Elva Keegli ja Resto loomine Elva linna on andnud kõigile huvilistele võimaluse tutvuda keegli kui spordialaga ning rikastanud kohalike elanike võimalusi aja veetmiseks," ütles Maano Koemets. Peale selle on restorani eestvedajad Markko Abel ja Raiko Tigane loonud Elva keegliklubi. 

Aasta Tegija 2019 tiitliga pärjati Silver Laks. Silver Laks on Elva vallavolikogu liige ning Aakre küla ja külaseltsi eestvedaja. Silver Laksi kandidatuuri esitaja põhjendas oma otsust järgmiselt: ta on kindlasti keegi, kes on näidanud elu võimalikkust väljaspool Tallinna ning on seda elu- ja mõtteviisi ka edukalt propageerinud. 

Kultuurivaldkonna tunnustustest kuulutati Aasta kultuuritegijaks Laine Meos, Karel Vähi ja Kaarel Tuvike. 

Laine Meos on Rõngu Raamatukogu juhataja, kes on sealse kogukonna oluline ja aktiivne liige. Laine Meos organiseeris eelmisel aastal mitmeid erinevaid üritusi ning võttis osa suurematest maakondlikest üritustest nagu näiteks lasteraamatupäev, kihelkonnapäev „Keel – meel – hääl" jne. „Laine on Rõngu piirkonna kultuuri koguja, hoidja ja tutvustaja," iseloomustas abivallavanem Marika Saar. 

Karel Vähi on segarahvatantsurühma Opsal juhendaja (alates 2012. aastast) ning kollektiiv on selle aja jooksul osalenud mõlemal tantsupeol. Möödunud hooajal tegutses Karel kümne rühma juhendamisega ning tantsijate suurpeole pääsu saavutas neist üheksa. Kolme kollektiivi tööd juhtis ta Tartumaal, Opsali tööd Puhjas ning ülejäänuid Harjumaal. „See kõik näitab, et Karel on äärmiselt pühendunud ning väga oluline ka Puhja kultuurielus. Opsali 35. sünnipäevakontserdi lavastuse osas on öelda vaid kiidusõnu," rääkis Saar. 

Kaarel Tuvike on Puhja kogukonna aktiivne liige ning kogukonda panustaja. Eelmisel aastal tuli Puhja Seltsimaja näiteringi esituses lavale näitemäng „Röövlivald Kavilda", mille teksti kirjutas ajaloomaterjalide põhjal Kaarel Tuvike. Näidend sündis viie aasta jooksul materjale kogudes, eesmärgiga tähistada sellega EV 100 ja küüditamise 70. aastapäeva. Kaarel Tuvike oli ka etenduse lavastaja. 

Tunnustuste kandidaate oli võimalik esitada kõigil Elva valla elanikel. Teenetemärgi ning Aasta Teo ja Tegija aunimetuse laureaadid otsustas vallavolikogu. Aasta Tegu ja Tegija valiti vallavolikogu 27. jaanuari istungil toimunud salajasel hääletusel. Kultuurivaldkonna aunimetuste saajad otsustas vallavalitsuse komisjon. Võitjate nimed avalikustati esmakordselt tänasel aktusel. 

Fotogalerii üritusest leiate SIIT

 

Neljapäeval, 27. veebruaril toimus Palupera piirkonnakogu koosolek, kus osalesid Mikk Järv, Kertu Vuks ja Jaanika Saar. Kohtumise eesmärk oli arutada Hellenurme mõisapargi muinsuskaitseala laiendamist, et ka osa Hellenurme paisjärvest kuuluks tulevikus Muinsuskaitse alla.  Muinsuskaitse esindaja Inga Raudvassar tutvustas plaane seoses Kesskonnaameti planeeritava kalapääsu rajamisega. Piirkonnakogu toetas mõtet osa järvest muinsuskaitse alla võtta.  Arutati ka piirkonnakogu töökorralduslikel teemadel ning lepiti kokku ühine talgupäev 4. mail, üheskoos planeeritakse korrastada Hellenurme mõisaparki.  

 

21. märtsil on kõik kogukondade eestvedajad oodatud Külade Kärajatele 

21. märtsil algusega kell 11 toimub Sääniku külamajas (Mäeselja küla, Elva vald) Elva valla Külade Kärajate üheksas kohtumine. 

Päevakorras on muu hulgas vallavalitsuse info, Teeme Ära talgupäeva tutvustus, üldplaneeringu protsessi ülevaade. Esinema on palutud Kirepi küla eestvedaja Marju Jõks, kes tutvustab Kirepi küla arengukava koostamise protsessi ja oma kogemust selle eestvedamisel. 
 
Külade Kärajatele on oodatud kõik Elva valla külavanemad, külaseltside aktivistid, piirkonnakogude liikmed, teised vabasektori eestvedajad ja aktiivsed kohalikud elanikud. 
 
Kohvilaud kaetakse traditsiooniliselt üheskoos. 

Ürituse Facebooki-lehe leiate siit. 
 

VARIA

Laupäeval, 29. veebruaril toimusid Viru-Nigula vallas 36. Eesti omavalitsuste talimängud. Elva valla võistkonna pani kokku spordijuht Madis Šumanov. Elva vald tuli 21 osavõtnud valla seas (üle 8000 elanikuga valdade suurusgrupis) kokkuvõttes 7. kohale. Juhtide võistlustel osales Maano Koemets. Juhid võistlesid geopeituses, robootikas ja taekwondo löökides. 

Foto: Robotiga vigursõit aja peale 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

Elva Vallavalitsuse nädalakiri 24.02.–1.03.2020

Ole kursis, mis toimub Elva vallas ja vallavalitsuses!

HARIDUS, KULTUUR & NOORSOOTÖÖ

Neljapäeval, 27. veebruaril kohtus Margit Kink turismijuht Hemminki Otstaveliga, et rääkida Elva Elamusfestivalist. Paika pandi esialgne tegevuskava ja vastutusvaldkonnad. Elva Elamusfestival toimub 22. augustil 2020 ning sel korral palju suuremalt, sest kaasatud on ka teised Tartumaa omavalitsused (sh Tartu linn). 

Neljapäeval kohtus Margit Kink kontsertetendus "Elva heliseb" korraldajatega. Kontsertetendus toimub 8. augustil kell 19 Elva laululaval ja korraldatakse lõõtsakuninga Aivar Teppo mälestuseks. Kontsertetenduse täpsem info Facebooki sündmusel.

Selle sündmusega seoses rajatakse Aivar Teppo auks Arbi järve äärde mälestuspink. Kui soovite seda toetada, siis saab teha ülekande Elva Vallavalitsuse arvelduskontole EE06 1010 1020 1879 7002, selgitusse palume kirjutada „Teppo mälestuspink“. 

Reedel osales Margit Kink kultuurikompassil, mille seekordne teema oli “Kuidas rahvusvahelise koostöö abil suuremaks kasvada?”. Tarmo Noormaa (Viljandi Pärimusmuusika Festival), Sirla (Tänavakunstifestival Stencibility) ja Priit Raud (Baltoscandal) rääkisid oma kogemustest rahvusvahelise festivali korraldamisel ja sellest, kuidas jõuti oma festivaliga rahvusvaheliseks.  
Mart Normet (Laulukirjutajate laagrid, EXPO 2020, World Cleanup Day), Jorma Sarv (Creativity Lab) ja Markus Toompere (Tartu Kunstnike Liit) tõid välja kasu mida toob endaga rahvusvaheline koostöö. Eriti põnev oli Mart Normeti ettekanne laulukirjutajate laagrist, kuidas eesti muusikud teiste riikide muusikutega koostöös jõudsid punkti, kuhu nad üksi jõudnud ei oleks. 

Toodi välja ka see, et me keskenduks kultuuripealinn 2024 üritustesarja korraldades sellele, missugust edaspidist kasu see meile toob, ehk kuidas me saame tänu sellele suuremaks kasvada. See võib olla näiteks rahvusvahelised kontaktid, kellega edaspidi koostööd teha või see, et välismaalastel tekib huvi meid taas külastada. 

 

Noored saavad taas omaalgatusfondist rahalist toetust küsida 

Elva vallas elavatel 7–26aastastel noortel on võimalik taotleda vallavalitsuse loodud noorte omaalgatusfondist rahalist toetust oma ideede ja projektide teostamiseks. Taotlus tuleb esitada 22. märtsiks. 

Fondi eesmärk on arendada noorsootööd ning ergutada noorte omaalgatust Elva valla tegevuspiirkonnas. Toetust võib taotleda noorteühendus, seltsing (nt õpilasesindus) või vähemalt 7-aastane füüsiline isik. Alla 18-aastase isiku või isikute noorteühendust peab toetuse taotlemisel esindama vähemalt üks täiskasvanu. 

Toetuse määr on ühe omaalgatusprojekti kohta kuni 600 eurot ja iga taotleja saab esitada vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale ühe taotluse. Projekte hindab komisjon kokkulepitud kriteeriumite alusel. Toetust eraldatakse selleks ette nähtud vahenditest, mis on eraldatud riigi eelarvest huvihariduse ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetusena. 

Eelmises voorus said toetust teiste seas sellised projektid nagu Rannu noorte kogemusretk Läänemaale, Elva Gümnaasiumi talveball, Nutivaba päev ja Motiveeriv kooliruum. 

Lisainfo ja taotlemine: www.elva.ee/noorte-omaalgatusfond

SOTSIAALVALDKOND

 

Teisipäeval, 25. veebruaril kohtusid Milvi Sepp ja Eva Kuslap Rõngu Rahvamaja ja Rõngu Maanaiste Seltsiga, et ühiselt arutada võimalusi Rõngu piirkonna eakate huvitegevuste arendamiseks. Samuti tutvusime kohapeal Maanaiste Seltsi tegevuste ja toimetustega.  

 

Kolmapäeval, 26. veebruaril toimus Elva valla kolmas laste ja perede heaolu visioonipäev. 

Elva valla kolmandal visioonipäeval „Kiusamise ennetamine" osales ligi 90 laste ja perede heaolu toetava võrgustiku liiget üle valla. 

Elva abivallavanem Marika Saar ütles oma avakõnes, et seesuguste visioonipäevade korraldamise eesmärk on õppida üksteist tundma, et oleks võimalik paremini koostööd teha. „Üksinda ei ole võimalik midagi ära teha, tarvis on koostööd. Koostöö jaoks on vaja teada üksteise eripärasid, rolle ning võimalusi ja eesmärke," sõnas Saar. Ta lisas oma ettekande lõpus, et kiusamine ei ole loomulik osa täiskasvanuks saamisel, mistõttu on teemaga tegelemine eri tasanditel väga oluline. 

Visioonipäeval esines psühholoog ja Tartu Ülikooli doktorant Tõnu Jürjen, kes rääkis õpetajatega seotud kiusamisest. Haridusteadlane ja Jyvaskylä Ülikooli järeldoktor Anna-Liisa Jõgi avas kiusamise kui sotsiaalse protsessi tahke ning andis koolidele soovitusi, kuidas kiusamist märgata ja sellega tegeleda. 

Politsei- ja Piirivalveameti sotsiaalmeedia ja veebiturvalisuse valdkonda vedav Maarja Punak rääkis veebis toimuvast kiusamisest ja selle märkamisest. Samuti esines Elva valla noorsootöötaja Mari-Liis Vanaisak, kes tutvustas eelmise aasta lõpus toimunud Elva valla noortekonverentsi #kriis korraldamist ning Elva valla haridusspetsialist Liis Lehiste, kes tegi kokkuvõtte koolirahulolu uuringust kiusamise aspektist vaadatuna. 

Osalejad said laudkondades arutleda ja mõelda erinevate rollide kaudu, kuidas kiusamist ennetada ning mida saab juba homme igaüks ise ära teha. Samuti arutleti, missugust tuge ning kellelt kiusamise ja selle ennetamisega tegelemiseks vajatakse. 

Elva vald on 2018. ja 2019. aastal korraldanud visioonipäevi, mis on käsitlenud Elva valla laste ja perede toetamist ning ennetus- ja koostööd. Elva Vallavalitsus on alates esimesest visioonipäevast 2018. aastal loonud oma struktuuri juurde ühe lastekaitsespetsialisti ametikoha. Samuti on koostöös Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku ning SA Elva Laste- ja Perekeskusega avatud laste ja noorte vaimse tervise kabinet Elvas. Elva Laste- ja Perekeskus pakub nõustamisteenuseid ning vallavalitsus on loonud ka laste- ja perede komisjoni. 

Tulevikuplaanidest rääkides ütles Marika Saar, et valla tervise- ja heaolukomisjonil on plaanis juba sel kevadel teha nutisõltuvusele keskenduv kampaania, samuti tegeletakse sotsiaalprojekti „Elva valla ATH tugigrupi käivitamine" toetamisega ning mitmeid tegevusi on veel ees. 

Visioonipäev toimus Elva Kultuurikeskuses ning oodatud olid kõik Elva valla kooli- ja lasteaiajuhid, õppejuhid, tugispetsialistid, noorsootöötajad, huvijuhid, piirkonna noorsoopolitseinikud, lastekaitsespetsialistid, õpetajate esindajad ja teised seotud asjatundjad. Elva Vallavalitsusel on plaan jätkata visioonipäeva korraldamise traditsiooni. 

Elva valla infolehe märtsikuu esimesest numbrist saab lugeda ka visioonipäeva pikemat käsitlust. 

ARENDUSVALDKOND

Teisipäeval, 25. veebruaril osales Kertu Vuks Peipsi ja Emajõe uuringu tutvustusel Rahandusministeeriumi Tartu osakonnas. Tegemist on analüüsiga, mis käsitleb Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe (kuni Kärevereni) ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamist. Uuring teeb ettepanekuid selle piirkonna kalda- ja veealade tervikliku ning strateegilise arengu ruumiliste vajaduste määramiseks ja planeerimiseks omavalitsuste üldplaneeringute alusena. Uuringusse on kaasatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonna üksteist kohalikku omavalitust, sh Tartu linn.  

Kohtumise eesmärk oli puhkemajanduse ja turismi ruumilise arengu teemade analüüsimine ning sisendi saamine uuringusse. Käsitleti näiteks seda, milline võiks olla puhkemajanduse ja turismi ruumiline areng; kus võiksid paikneda turismiobjektid ning millised on turismi arengu võtmekohad nimetatud aladel. Uuringu põhiaruande materjalid on kõigile huvilistele kättesaadavad aadressil: https://www.dropbox.com/sh/3pnxv29adygkvc5/AABhrWIYWP4VnTKfk2Xh_JJYa?dl=0

Kolmapäeval, 26. veebruaril kohtusid Heiki Hansen, Mikk Järv ja Kertu Vuks Tartu Kiirabi esindajaga.

Tartu Kiirabi esindajaga arutati nende tulevikuplaani ja võimalusi rajada Elvasse uus kiirabibaasi. Kuna see oli esimene kohtumine, n-ö kontakti loomine, siis mingisuguseid otsuseid ei langetatud ning teemat hakatakse sisustama edasiste kohtumiste käigus. 

JUHTIMINE

Teisipäeval, 25. veebruaril toimus Elva Vallavolikogu erakorraline istung, mille kutsusid kokku fraktsioonide Elva Vallakodanik ja Elvamaa Esimesed üheksa liiget. Teisipäeval toimunud istung ei sisaldanud punkte, mis puudutaksid otsuste vastuvõtmist, vaid olid sisult arupärimised ning ei olnud erakorralised. Eilsel istungil ei olnud eelnõusid, mis vajanuksid volikogu otsust. 

Istungi päevakorrapunktides olevaid teemasid on vallavolikogu varasematel istungitel selgitatud, samuti on mitmetele päevakorras olnud punktidele vastatud kirjaliku arupärimise teel. Vallavalitsus tegi volikogule varem ka ettepaneku istungi teemasid käsitleda 9. märtsi korralisel istungil, millega opositsioon ei nõustunud. 

Avaldame siinkohal päevakorrapunktide ja teemade kokkuvõtted. 

Anti ülevaade ehitusjärgus Elva Spordihoone majandamise ja kasutamise kava kohta 

Elva valla spordijuht Madis Šumanov andis ülevaate spordihoone ehituse praegusest seisust. Spordihoone ehitaja plaan on aprillis saada valmis hoone karbiga ning juuni jooksul lõpetada välitööd. 

Samuti kirjeldas spordijuht võimalusi, mida uus spordihoone pakub: suur saal, aeroobika saal, multifunktsionaalne saal, jõusaal, kergejõustiku ala, jooksurajad (4 jooksurada, mille lõppu tuleb pidurdussein), kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüppevõimalus, põrkesein (annab võimaluse kuulitõuke ja odaviske jaoks) ning 72 parkimiskohta ning 1 bussile mõeldud parkimiskoht. 

Samuti tutvustati spordihoone ruumilist lahendust: kontoriosa, fuajee, kohvik, neli riietusruumi (kaks sauna ja 12 dušši), kohtunike riietusruum koos sauna ja kahe dušiga ning füsioteraapia ruumid. 

Spordihoonet saavad kasutada koolid ning ajakavas nähakse ette ka noortele mõeldud treeninguid ning täiskasvanutele mõeldud treeninguid. Samuti saab spordihoones korraldada erinevaid üritusi, olemas on ka akustiliselt hea saal. 

Spordijuht Madis Šumanov vastas istungil tekkinud küsimustele ning rääkis näiteks, et spordihoone lahendab valmides valla mitmeid väljakutseid, sest uues spordihoones on olemas kaks saali ning kergejõustikega tegelevatele sportlastele on olemas täiesti oma ala, mis on väga suur pluss. Samuti ollakse valmis lahendama valla teiste piirkondade muresid seoses saalide kasutamisega ning kindlasti oodatakse ka valla teiste piirkondade koole ja sportlasi Elva spordihoonet kasutama. 

Abivallavanem Marika Saar andis ülevaate Elva spordihoone kulude ja tulude esialgsest prognoosist. 

Anti ülevaade SA Elva Teenused asutamisest ja senisest majandustegevusest 

Abivallavanem Heiki Hansen juhtis tähelepanu, et SA Elva Teenused loodi seetõttu, et ühinemislepingus on olemas punkt, mis ütleb, et koondatakse valla hoonete haldus- ja majanduslikud tugifunktsioonid ühte üksusesse. 

Abivallavanem võrdles oma esitluses näiteks ametikohtade koguarvu, mis oli 2018. aastal majandushalduses 45,95 ja 2020. aastal 35,85. Samuti toodi välja, et palgakulu arvestuses pakutakse töötajatele kindlasti paremaid võimalusi, sest töötajatele ei rakendata enam sundpuhkusi (mida varasematel aegadel tehti). Soov on pakkuda töötajatele suuremat kindlustunnet. 

Toitlustuses on küll kogutulu tõusnud, kuid varasemad menüüd ei vastanud paljudes asutustes kehtestatud normidele, mis oli tingitud nii erinevate toiduainete tarneraskustest kui ka menüüde koostajate teadmatusest. 

Koolide keskmise lõuna maksumus oli 2018. aastal 1,91 ning 2020. aastal on see 1,8. 

Lasteaedade keskmine toidupäeva maksumus oli 2018. aastal 3,54 ning 2020. aastal on see 4,08. Kuna lapsi käib lasteaedades prognoositust vähem kohal, on ka toidupäeva maksumus suurem. 

Abivallavanem Heiki Hansen rääkis, et varasemaid tegelikke kulusid on keeruline tuvastada, kuna andmeid ei ole ning see oli ka üks põhjus, miks need teenused ühe sihtasutuse alla koondati. 

Varasemalt ei kulutatud piisavalt hoonete regulaarsele hooldusele ja remondile. Samuti polnud varasemalt koristusvahendite hankimine regulaarne ja kohati oli see ka puudulik. 

Koolide ja lasteaedade menüü on praegu mitmekesisem, tooraine kvaliteetsem ning kokad teevad omavahel koostööd. Samuti toimib köögiseadmete rotatsioon ning ühtne enesekontrolliplaanide süsteem. 

SA Elva Teenused koguvad usaldusväärset statistika oma tegevuse kohta, talletavad süsteemselt infot ning toimub ka süsteemne analüüs oma tegevuse kohta. Töötajatele tehakse vajalikke koolitusi, et teenus oleks kvaliteetne. 

Praegu valmistatakse ette ka toiduainete hanget. 

Anti ülevaade P. Dussmann Eesti OÜ-ga seotud kohtuasja tulemustest 

Abivallavanem Heiki Hansen rääkis, et kõiki kohtuasjaga seotud üksikasju on eri arupärimiste kaudu ja volikogu istungitel selgitatud ning kõik dokumendid on dokumendiregistrist kättesaadavad. 

Kohtuasja tulemus on see, et vald maksis välja kokkulepitud hüvitise ning lõpetas vaidluse, kuna kohtus edasi kaebamisel ei olnud perspektiivi. 

Käsitleti ühinemislepinguga seotud küsimusi 

Opositsiooni hinnangul on vallavalitsus rikkunud ühinemislepingut muutes Hellenurme raamatukogu Rõngu raamatukogu haruraamatukoguks. 

Abivallavanem Marika Saar selgitas, et Elva vald ei ole vallavalitsuse õigusnõunike hinnangul ühinemislepingut rikkunud, vaid seal on tegemist ühinemislepingu ühe punkti erineva tõlgendamisega. Ühinemisleping ütleb, et säilitada tuleb hallatavate asutuste staatus, kuid ei ole täpsustatud, kas mõeldud on juriidilist või sisulist staatust. Ühinemislepingut koostades oli oluline ja kandev idee, et tegevused kohtadel säiliksid. 

Hellenurme raamatukogu ei ole suletud, vaid töötab edasi Rõngu raamatukogu harukoguna ning tänu sellele on oluliselt tõusnud teenuse sisuline kvaliteet. Palupera piirkonnakogu on olnud selle muudatuse poolt ja selle heaks kiitnud. Elva vallavalitsus on algatanud ühinemislepingu täpsustamiseks lepingu muudatuse, kuid volikogu opositsioon ei olnud selle muutmise poolt. Seetõttu on võimalused erinevaks tõlgendamiseks jätkuvalt alles. 

OÜ Tartumaa Tervisekeskuse rahastamisega seonduvad küsimused 

Abivallavanem Heiki Hansen selgitas istungil, et investeering Tartumaa Tervisekeskuse rajamise toetamiseks oli sees juba 2016. aastal kinnitatud Elva linna eelarvestrateegias 2017–2021 ning seega on tegu osaga ühinemislepingu kokkuleppest. Tegemist on riigipoolse poliitika ja tervisekeskuste rajamise kontseptsiooni elluviimisega (aastast 2015) ning Tartumaa Tervisekeskus on saanud selle projekti jaoks ka eurotoetust. Kogu projekti maksumus on ca 1,6 miljonit eurot ning Elva vald on arvestanud oma eelarvestrateegias 250 000 eurot (kogu omaosalus on ca 409 000 eurot) Tartumaa Tervisekeskuse investeeringuks tingimusel, et osaühing ehitab välja riigi meetmest ette nähtud tervisekeskuse. 

Praegu ei ole vallavalitsus maksnud toetust tervisekeskuse investeeringuteks ning see saab toimuda ainult sihtotstarbel ja vastavalt kuludokumentidele. Tulenevalt hoonestusõiguse lepingust jääb ehitatav hoone lepingu lõppedes valla omandisse, seega on tegemist vallapoolse investeeringuga valla kinnisvarasse. 

Verevi järve rannaala detailplaneeringu seis ja planeeritavad tegevused 

Abivallavanem Mikk Järv tegi Verevi järve rannaala detailplaneeringu osas kokkuvõtte. 

Verevi järve rannaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. detsembrist 2019 kuni 13. jaanuarini 2020, mil said kõik esitada arvamusi ja ettepanekuid. 

19. veebruaril toimus Elva vallavolikogu saalis ka esitatud arvamuste arutamiseks ning detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise osas avalik arutelu. 

Arutelul oli võimalik koos planeeringu koostaja, mõjude hindamise asjatundja ja vallavalitsusega esitatud arvamused ning planeeringulahendus läbi arutada. 

Planeeringu koostaja täiendab avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud asjakohaste ettepanekute ja arvamuste alusel detailplaneeringut ja KSH aruannet. Seejärel esitatakse planeering asjakohastele asutustele kooskõlastamiseks.  

Kui vallavolikogu võtab aprillis detailplaneeringu vastu, taotletakse Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. 

VALLAMAJANDUS

Kolmapäeval, 26. veebruaril osalesid Hegri Narusk, Salle Ritso ja Terje Raadom Tallinnas teabepäeval “Liigiti kogumine ja korraldatud jäätmevedu”. 

Made Saadve, Keskkonnaministeeriumist, andis ülevaate liigiti kogumise arendamisest ning ühtsete kleebiste kujundamise eesmärgist, et muuta seeläbi pakendijäätmete üleandmist tarbijate jaoks lihtsamaks ja et sildid oleksid lihtsamini arusaadavad. Samuti räägiti jäätmekonteinerite värvist ja pildikeele ühtlustamisest. Keskkonnaameti spetsialistid andsid ülevaate jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmekavast ning tutvustasid korraldatud jäätmeveo hankedokumendi juhendmaterjali. Saaremaa ja Harku valla spetsialistid jagasid praktilisi näiteid korraldatud jäätmeveo ja liigiti kogumise korraldamisest. 

Avalikud pakendikonteinerid on mõeldud pakendite kogumiseks, kuid kahjuks leidub endiselt neid, kes ei pane pakendikonteinerisse pakendeid, vaid segaolmejäätmeid. Sellise tegevusega rikutakse teiste tublide inimeste panus pakendite taaskasutuse osas ära.  

Alloleval pildil on näha, missugune vaade avaneb pärast segapakendikonteineri tühjendamist, kui sinna on toodud toidujäätmeid. Tegemist on Peedul oleva segapakendikonteineriga. Tootjavastutusorganisatsioonil on õigus jätta pakendikonteiner teenindamata, kui mittevastavate jäätmete sisaldus on märkimisväärne. Pakendikonteiner ei ole toidujäätmete jaoks ja tuletame meelde, et pakendikonteineri väärkasutamine on väärtegu ja karistatav. 

Fotol ETO (Eesti Tootjavastutusorganisatsioon) Peedu segapakendi konteinerist (21. veebruar 2020) 

 

Klaasi-, papi- ja metall-plastpakendi konteinerite täpsed asukohad leiab internetist aadressil kuhuviia.ee  

Sorteerimisjuhendis on rohelisega märgitud klaaskonteinerisse klaaspakendite panemise juhend, kollases tulbas on tähistatud ainult pakendikonteinerisse sobivaid pakendid, kuhu võib panna plastist, metallist, kartongist ja klaasist pakendeid. Sinisega tähistatud “papp ja paberpakendite” tulbas on mõeldud konteinerit, kuhu ei käi muu pakend vaid ainult papp ja paber. Sinisesse konteinerisse ei ole lubatud panna suitsupakke, ühekordseid nõusid, ehituspaberit ega veini-, piima-, jogurti- ja mahlapakendeid. 

 

KOMISJONID

Teisipäeval, 25. veebruaril toimus volikogu arengu- ja planeeringukomisjoni ning sotsiaal- ja tervisekomisjoni ühiskoosolek, kus osalesid Marika Saar, Mikk Järv, Kertu Vuks ja Maarika Uprus. 

Kertu Vuks ja Maarika Uprus tutvustasid, mis on seni Peedu ravikodu rajamise teemal toimunud. Arvestades Elva linna üldplaneeringus toodud nõudeid tuleb detailplaneeringuga muuta üldplaneeringut. Arendaja on esitanud vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse. 

Maarika Uprus andis ülevaate menetlemisel olevate detailplaneeringute kohta ja vastas esitatud küsimustele. Põhjalikumalt räägiti Verevi rannaala planeeringust. Mikk Järv andis ülevaate valla arendusprojektide seisust ja vastas teemakohastele küsimustele.

Kolmapäeval, 26. veebruaril toimus volikogu rahanduskomisjoni koosolek, kus osales Heiki Hansen. 

Arutati 9. märtsi volikogu istungi eelnõusid, mis puudutasid maade soetamist kergliiklustee tarbeks ning vallale kuuluvate mittevajalike kinnistute võõrandamist. Komisjon oli ühehäälselt eelnõude volikogusse suunamise poolt. Lisaküsimusena anti komisjonile ülevaade teede investeeringutest ning riigiteede omavalitsustele üleandmise plaanist. 

Neljapäeval, 27. veebruaril toimus volikogu majanduskomisjoni koosolek, kus osalesid Heiki Hansen ja Kristjan Vilu. 

Komisjonis tekitas intensiivse arutelu Elva valla nelja aasta teede investeeringute kava, mida otsustati täiendada ja muuta ning mitte suunata 9. märtsil toimuvale volikogu istungile. Arutati ka plaani, mille järgi antakse osad riigiteed omavalitsusele üle. Samuti arutati Ulila elanike pöördumist kergliiklustee osas ja volikogu otsuse eelnõu anda Põrgumäe karjääri laiendusele uuringuluba – need teemad otsustati suunata volikogusle otsustamisele 9. märtsi istungil. 

KOGUKOND

Elva vald andis vabariigi aastapäeval üle kolm teenetemärki 

24. veebruaril toimus Elva Kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsert-aktus, kus jagati Elva valla tunnustusi kolmes kategoorias. Üle anti kolm teenetemärki Elva Täht, 2019. aasta tegija ja aasta tegu ning aasta kultuuritegija tiitlid. 

Teenetemärgi Elva Täht pälvisid sel aastal kolm inimest: Karl Kontor, Aarne Salo ja Svetlana Variku. 

Karl Kontor on Elva Laskespordiklubi (1994) üks asutajatest ning on olnud sellest ajast alates klubi peamine eestvedaja. Elva vallavolikogu esimees Maano Koemets ütles, et Karl Kontor on oma elu pühendanud laskespordi arendamisele nii Elvas kui ka Eestis laiemalt. „Tänu tema aastatepikkusele tööle asuvad Elvas kaks Eesti parimat välilasketiiru ning praegu treenib Karli õpetuste järgi üle 20 Elva valla noorsportlase ning mitu noort ka Tartust ja ümberkaudsetest valdadest," lisas Koemets. 

Karl Kontor on algatanud ka mitmeid nüüdseks traditsiooniliseks muutunud võistlusi nagu näiteks Elva Laskespordinädal ja Läänemereäärsete riikide meistrivõistlused ehk Baltic Cup. 

Aarne Salo tegutses 1997.–2017. aastal Kaitseliidu Elva malevkonna juhina ning ta on olnud riigikaitseõpetaja Rannu Keskkoolis ja Elva Gümnaasiumis. Riigikaitseõpetuse eest on talle omistatud ka 2014. aastal Kaitseministeeriumi Hõberinnamärk. Samuti on Aarne Salole omistatud Kaitseliidu Tartu Maleva Teenetemärk, Kaitseliidu Teenetemedali III klass, Kaitseliidu Hoolsusmärk Valgeristi III klass ning Kaitseliidu Teenetemedali II klass. „Aarne Salo tegutseb aktiivselt ka ajaloo uurimisega ning sealhulgas praeguse taastatud Elva malevkonna ajaloo uurimise ja talletamisega," lisas vallavolikogu esimees. 

Svetlana Variku on alates 2007. aastast Palupera Põhikooli direktor. Tema juhtimisel on kogu koolimööbel ajakohastatud, koolis on olemas digitahvlid ning loodud on raamatukoguruum. Koolimaja on saanud uue katuse, taastatud on katuseaknad ning kõrvalhoone on viidud kooskõlla Muinsuskaitse nõuetega. 

„Palupera kool osaleb mõisakoolide ühisprojektis „Unustatud mõisad" alates 2008. aastast ning sel aastal pälvis kool Tartu Ülikooli eetikakeskuse hindamiskomisjonilt tunnustuse „Hea kooli teerajaja 2019"", kirjeldas Svetlana Variku panust abivallavanem Marika Saar. Ta lisas, et Svetlana Variku on kooliga seotud projektide ja ettevõtmiste osas teinud igakülgset koostööd valla, kooli vilistlaskonna ja kogukonnaga. 

Tiitli Elva valla Aasta Tegu sai Elva Keegel ja Resto. „Elva Keegli ja Resto loomine Elva linna on andnud kõigile huvilistele võimaluse tutvuda keegli kui spordialaga ning rikastanud kohalike elanike võimalusi aja veetmiseks," ütles Maano Koemets. Peale selle on restorani eestvedajad Markko Abel ja Raiko Tigane loonud Elva keegliklubi. 

Aasta Tegija 2019 tiitliga pärjati Silver Laks. Silver Laks on Elva vallavolikogu liige ning Aakre küla ja külaseltsi eestvedaja. Silver Laksi kandidatuuri esitaja põhjendas oma otsust järgmiselt: ta on kindlasti keegi, kes on näidanud elu võimalikkust väljaspool Tallinna ning on seda elu- ja mõtteviisi ka edukalt propageerinud. 

Kultuurivaldkonna tunnustustest kuulutati Aasta kultuuritegijaks Laine Meos, Karel Vähi ja Kaarel Tuvike. 

Laine Meos on Rõngu Raamatukogu juhataja, kes on sealse kogukonna oluline ja aktiivne liige. Laine Meos organiseeris eelmisel aastal mitmeid erinevaid üritusi ning võttis osa suurematest maakondlikest üritustest nagu näiteks lasteraamatupäev, kihelkonnapäev „Keel – meel – hääl" jne. „Laine on Rõngu piirkonna kultuuri koguja, hoidja ja tutvustaja," iseloomustas abivallavanem Marika Saar. 

Karel Vähi on segarahvatantsurühma Opsal juhendaja (alates 2012. aastast) ning kollektiiv on selle aja jooksul osalenud mõlemal tantsupeol. Möödunud hooajal tegutses Karel kümne rühma juhendamisega ning tantsijate suurpeole pääsu saavutas neist üheksa. Kolme kollektiivi tööd juhtis ta Tartumaal, Opsali tööd Puhjas ning ülejäänuid Harjumaal. „See kõik näitab, et Karel on äärmiselt pühendunud ning väga oluline ka Puhja kultuurielus. Opsali 35. sünnipäevakontserdi lavastuse osas on öelda vaid kiidusõnu," rääkis Saar. 

Kaarel Tuvike on Puhja kogukonna aktiivne liige ning kogukonda panustaja. Eelmisel aastal tuli Puhja Seltsimaja näiteringi esituses lavale näitemäng „Röövlivald Kavilda", mille teksti kirjutas ajaloomaterjalide põhjal Kaarel Tuvike. Näidend sündis viie aasta jooksul materjale kogudes, eesmärgiga tähistada sellega EV 100 ja küüditamise 70. aastapäeva. Kaarel Tuvike oli ka etenduse lavastaja. 

Tunnustuste kandidaate oli võimalik esitada kõigil Elva valla elanikel. Teenetemärgi ning Aasta Teo ja Tegija aunimetuse laureaadid otsustas vallavolikogu. Aasta Tegu ja Tegija valiti vallavolikogu 27. jaanuari istungil toimunud salajasel hääletusel. Kultuurivaldkonna aunimetuste saajad otsustas vallavalitsuse komisjon. Võitjate nimed avalikustati esmakordselt tänasel aktusel. 

Fotogalerii üritusest leiate SIIT

 

Neljapäeval, 27. veebruaril toimus Palupera piirkonnakogu koosolek, kus osalesid Mikk Järv, Kertu Vuks ja Jaanika Saar. Kohtumise eesmärk oli arutada Hellenurme mõisapargi muinsuskaitseala laiendamist, et ka osa Hellenurme paisjärvest kuuluks tulevikus Muinsuskaitse alla.  Muinsuskaitse esindaja Inga Raudvassar tutvustas plaane seoses Kesskonnaameti planeeritava kalapääsu rajamisega. Piirkonnakogu toetas mõtet osa järvest muinsuskaitse alla võtta.  Arutati ka piirkonnakogu töökorralduslikel teemadel ning lepiti kokku ühine talgupäev 4. mail, üheskoos planeeritakse korrastada Hellenurme mõisaparki.  

 

21. märtsil on kõik kogukondade eestvedajad oodatud Külade Kärajatele 

21. märtsil algusega kell 11 toimub Sääniku külamajas (Mäeselja küla, Elva vald) Elva valla Külade Kärajate üheksas kohtumine. 

Päevakorras on muu hulgas vallavalitsuse info, Teeme Ära talgupäeva tutvustus, üldplaneeringu protsessi ülevaade. Esinema on palutud Kirepi küla eestvedaja Marju Jõks, kes tutvustab Kirepi küla arengukava koostamise protsessi ja oma kogemust selle eestvedamisel. 
 
Külade Kärajatele on oodatud kõik Elva valla külavanemad, külaseltside aktivistid, piirkonnakogude liikmed, teised vabasektori eestvedajad ja aktiivsed kohalikud elanikud. 
 
Kohvilaud kaetakse traditsiooniliselt üheskoos. 

Ürituse Facebooki-lehe leiate siit. 
 

VARIA

Laupäeval, 29. veebruaril toimusid Viru-Nigula vallas 36. Eesti omavalitsuste talimängud. Elva valla võistkonna pani kokku spordijuht Madis Šumanov. Elva vald tuli 21 osavõtnud valla seas (üle 8000 elanikuga valdade suurusgrupis) kokkuvõttes 7. kohale. Juhtide võistlustel osales Maano Koemets. Juhid võistlesid geopeituses, robootikas ja taekwondo löökides. 

Foto: Robotiga vigursõit aja peale 

 

Leia Elva vald ka sotsiaalmeediast! 

Facebook

Instagram

YouTube

 

Elva Vallavalitsus

elva@elva.ee
www.elva.ee

 

NB! Vallavalitsus ja teenuskeskused on alates 16. märtsist suletud.  Kodanike  vastuvõttu ei toimu , ametnikud teevad  kaugtööd .  Palume ametnike poole pöörduda
NB! Vallavalitsus ja teenuskeskused on alates 16. märtsist suletud.  Kodanike  vastuvõttu ei toimu , ametnikud teevad  kaugtööd .  Palume ametnike poole pöörduda
RSS (Opens New Window)
Näitan: 1-5
of 4