Millal tuleb maski kanda?

Alates 24. novembrist 2020 kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

AVALIK SISERUUM on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovjal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest. See on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu.

Avalik ruum on näiteks: kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

• alla 12-aastased lapsed;
• juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskused, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
• juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
• erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ei ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
• vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Rohkem infot leiate: https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest

Hariduselu, huviharidus, täiendõpe, noorsootöö ja sport

Haridus

1.-28. märtsini jätkub üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides distantsõpe. Tavapärane õppetöö toimub vaid 1.-4. klassi õpilastele. Teised õpilased ei tohi sel ajal õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Koolimajades tuleb õpilasi hajutada.

Õppehoonetes võib viibida üksnes erijuhul: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpitulemuste saavutamiseks konsultatsiooni, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei puuduta piirangud hariduslike erivajadustega õpilasi või õpilasi, kes vajavad tugiteenuseid.

Alates 15. märtsist 2021 lubatakse õpilastel, kes teevad 2020/2021 õppeaastal põhikooli lõpueksameid ja riigieksameid, kontaktõppele kahel päeval nädalas. Koolid peavad rakendama viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi juhistele.

Kehtima jäävad kõik senised nõuded õppe läbiviimisele. See tähendab muu hulgas maski kandmise kohustust nii õpetajatele kui õpilastele, samuti tuleb tagada, et klassid omavahel kokku ei puutuks ei koridorides, riietusruumides, sööklates ega mujal. Tundide vahel tuleb klassiruume tuulutada ja võimalusel vahetada.

Haridus- ja noortevaldkonna info on leitav aadressil hm.ee/koroona.

Huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja -õpe, noorsootöö, sportimine ning treenimine

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja täienduskoolitus on lubatud siseruumides kontaktivaba individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga. Rühmaviisiline tegevus või treening siseruumides lubatud ei ole.

Alates 3. märtsist väheneb lubatud täitumus sisetingimustes 25 protsendile.

Välitingimustes sportimisele treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele ja -haridusele, täiendkoolitusele ning -õppele lubatakse 3. märtsist senise 50-liikmelise grupi asemel kuni 10-inimeselised rühmad, kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda.

Alates 6. märtsist ei lubata spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi läbi viia riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud valdkondades, samuti ei tohi neid korraldada koolieelse lasteasutuse lastele või kontaktõppele lubatud õpilastele.

Spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid või võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad.

Spordi ja liikumisüritused on lubatud ka erivajadustega inimeste jaoks.

Spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad suletuks kuni 28. märtsini, basseinide kasutamine on lubatud individuaalseks ujumiseks.

Käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 3.03.2021

Sporditreeningute korraldamine alates 3.03.2021

Käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 22.02.21

Sporditreeningute korraldamine alates 22.02.21

Avalikud kogunemised ja jumalateenistus

Vahemikus 3.-28. märtsini ei tohi siseruumides korraldada avalikke üritusi, sh kinoseansse, kontserte, teatrietendusi ega konverentse, niisamuti avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi. Samuti ei tohi viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, nt kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis ega laste mängutoas, muuseumides ja näituseasutustes.

Välitingimustes on avalikud üritused ja avalikud koosolekud lubatud kuni 10-liikmelistes rühmades ja tagatud peab olema, et erinevad rühmad omavahel kokku ei puutu. Avalikke üritusi ei tohi korraldada ajavahemikus kella 21.00-st kuni 6.00-ni.

Lisainfo Kriis.ee leheküljel.

 

Võimalus on küsida toetust treenerite tööjõukulude katmiseks. Lisainfo ja tingimused taotluseks: https://spordiinfo.ee/uudised-1

Trennide ja spordivõistluste korraldamise kõige värskema infot leiate kriis.ee leheküljelt, SIIT. 

Rohkem üldinfot, sh koroonastatistika leiad Terviseameti kodulehelt, SIIT.

Valitsus kiitis 23. novembri e-istungil heaks reedel kokkulepitud täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub homsest, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek," nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks." Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.

 

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

 

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides

Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport

Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes

Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused

Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

Vabariigi valitsus kiitis 10. novembri 2020 kabinetinõupidamisel heaks meetmed, mida rakendada töökohtadel, kodus ja pereringis, ühistranspordis ning teistes avalikes kohtades, et piirata üha laialdasemaks muutuvat koroonaviiruse levikut ning kaitsta Eesti inimeste elu ja tervist.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on koroonaviiruse levikut puudutav olukord Eestis kriitiline ja haiglaravil viibivate patsientide arv kasvab kiirelt. "Koostöös sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja valitsust nõustava teadusnõukojaga pakume välja soovitused ja ettepanekud, kuidas vähendada nakkuse levikut tööl, kodus ja pereringis, ühissõidukites ja muudes avalikes kohtades. Lisaks peame praeguses olukorras vajalikuks karmistada piiranguid kaubandusettevõtetes ning toitlustus- ja meelelahutusasutustes, et suudaksime viiruse levikut kontrollida," ütles ta.

Meetmetele, mille rakendamine eeldab valitsuse korralduste muutmist, andis valitsuskabinet täna põhimõttelise heakskiidu. Vastavad korraldused annab valitsus praeguse plaani kohaselt sel neljapäeval.

Meetmed töökohal
•          Töötajatel soovitame teha võimaluse korral kaugtööd.
•          Tööandjatel soovitame valmistada ette kaugtöö plaani ja korraldada kaugtöö juhuks, kui töökohal nakatub keegi koroonaviirusesse.
•          Soovitame ära jätta kõik ühisüritused, sealhulgas jõulupeod, kus osalevad inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu. Pereringis jõulupühade pidamine on loomulikult lubatud.

Meetmed kodus ja pereringis
•          Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid.
•          Hoolekandeasutustel tuleb tagada riskirühma kuuluvatele inimestele ohutud võimalused kontaktseks ja mittekontaktseks suhtluseks.
•          Kinni tuleb pidada ohutusreeglitest, mis kehtivad koroonaviirusesse nakatunuga koos elamisel, sealhulgas tuleb kanda maski, hoida võimalusel distantsi ja vältida temaga kokkupuudet ning puhastada regulaarselt käsi ja pindasid.

Meetmed avalikes kohtades ja ühistranspordis
•          Ühistranspordis, kaubandusettevõtete teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides ning konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Selle täitmist palume jälgida ning inimesi informeerida vedajatel, kaubandusettevõtjatel ja ürituste korraldajatel. Maski ei pea kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastu näidustatud (näiteks astmaatikud või vaegkuuljad), ning alla 12-aastased lapsed, võimalikud on ka teised põhjendatud olukorrad (näiteks juhul, kui transpordivahendis pole teisi reisijaid).
•          Vedajatel palume korraldada ühistranspordis maskikandmist puudutava teavituse, näiteks üleskutse "Hea reisija, pane mask ette!" Muu ohutusalane informatsioon tuleb panna ühistranspordivahendis nähtavale kohale.
•          Valitsus kehtestab oma korraldusega kaubandusettevõtete siseruumides asuvates teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides 2+2 reegli, mille kohaselt tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud perekondadel ja kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Reegel hakkab kehtima 16. novembrist.
•          Valitsus kehtestab oma korraldusega toitlus- ja meelelahutusasutustes inimeste gruppide vahel kahemeetrise vahemaa reegli, kusjuures ühes seltskonnas võib viibida kõige rohkem 10 inimest. Piirang ei puuduta ühe perekonna liikmeid, samuti ei puuduta see näiteks huviharidust ja laste mängutubasid.
•          Valitsus piirab oma korraldusega toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaega alates keskööst kuni kella 6ni hommikul, et vältida inimeste kogunemist. Piirang ei hõlma toidu kaasamüüki.

Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-avalikustas-uued-koroonaviiruse-vastased-meetmed

Seoses koroonaviiruse levimisega tuletame meelde, kuidas hoida end ja teisi, et erinevatesse viirustesse nakatumine oleks minimaalne. Samuti tuletame meelde reeglid vallavalitsuse ametnikega kohtumisel.

Elva vallavalitsusse või teenuskeskustesse tulles palume majja sisenedes oma käed desinfitseerida. Soovitav on kasutada ka isikukaitsevahendeid. 

Vallavalitsuse ametnikega kohtumine toimub ainult aja etteregistreerimisel. Ametnike kontaktid ja töövaldkonna kirjeldused leiate: www.elva.ee/kontaktid. Kui olete jäänud haigeks, palume kindlasti leppida ametnikuga kohtumiseks kokku uus aeg. Haigussümptomitega isikuid ei võeta vastu.

Soovitused, kuidas hoida enda ja teiste tervist:

• Peske käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
• Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldite viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
• Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelistage pabertaskurätte ja visake need peale kasutamist kohe prügikasti.
• Kui olete tõbine või suisa haige, JÄÄGE KOJU. Viiruste edasikandumine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.
• Haigestumise kahtluse korral helistage oma perearstile. Tema annab nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna - sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
• Oluline on seegi, et hoiaksite avalikus ruumis, poes, söögikohas ja mujal teistega ohutut vahemaad!
• Paneme kõigile südamele, et aitaksite igati omalt poolt kaasa viiruse leviku takistamisele. See tähendab hügieenireeglite korralikku jälgimist ning tõbisena koju jäämist.

 

17. mai südaööl lõppes Eestis eriolukord. Eestis kehtib edasi tervishoiualane hädaolukord. Kõige olulisem on meeles pidada, et avalikus ruumis (sh poes ja apteegis) tuleb jätkuvalt järgida 2+2 reeglit ehk hoida teistest inimestest vähemalt kahe meetri kaugusele.

Elva vallavalitsuse ametnikud võtavad alates 18. maist pöördujaid vastu etteregistreerimisel. Ametnikuga aja kokku leppimiseks palume pöörduda otse ametniku poole kas e-kirja või telefoni teel. Ametnike kontaktid leiate SIIT. Kui te ei tea, kelle poole oma küsimusega pöörduma peate, võite alati helistada ka vallavalitsuse üldnumbrile 730 9880.

Elukoha- ja perekonnatoimingutega seotud info leiate SIIT.

Elva vallas jäid ära kõik avalikud üritused mai- ja juunikuus.

Elva valla koolides ja huvikoolides toimub õpe vastavalt Haridus- ja teadusministeeriumi juhiste järgi. Valla koolide kontaktid leiate SIIT.

Elva valla lasteaiad on avatud. Valla lasteaedade kontaktid leiate SIIT.

Elva valla raamatukogud avasid oma uksed 18. mail. Raamatukogu külastamine toimub raamatute laenutamise ja tagastamise eesmärgil. Jätkuvalt on võimalik laenutada raamatuid ka kontaktivabalt. Täpsem info SIIN.

Vabariigi valitsuse juhised:

• Vabariigi valitsuse leevenduste kavaga saate tutvuda SIIN. 

 

Elva valla kriisikomisjon

Elva valla kriisikomisjoni kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

Kriisikomisjoni kuuluvad:
Toomas Järveoja, kriisikomisjoni esimees ja vallavanem (tel 515 3699)
Heiki Hansen, kriisikomisjoni aseesimees ja abivallavanem (tel 527 3646)
Merilyn Säde, vallavalitsuse kommunikatsioonijuht (tel 5915 1120)
Margit Kiin, õigusnõunik
Jaana Toode, piirkonnapolitseinik
Toomas Kuris, Elva Varahalduse OÜ juhataja
Andres Aruhein, Emajõe Veevärk AS juhataja
Andres Smirnov, Päästeamet, Elva päästekomando
Kristjan Meister, Rõngu Vabatahtlik Päästeselts MTÜ
Marko Tiirmaa, Kaitseliidu Tartu malev, Elva malevkond
Inge Leitu, Naiskodukaitse Elva jaoskond

Elva Vallavalitsuse kriisieelne info elanikele

Novembri alguses kogunes Elva Vallavalitsuses kriisikomisjon, kus arutati oktoobrikuus toimunud tormi ning selle tagajärgi kogu Eestis. Sellest lähtuvalt arutati ning pandi koosolekul paika Elva valla elanike jaoks oluline kriisieelne info ja nõuanded kriisiks valmistumiseks.

Kõik elanikud võiksid oma nutiseadmetesse laadida rakenduse Ole valmis", millega on võimalik tutvuda Naiskodukaitse koduleheküljel (naiskodukaitse.ee). Äpis on suunised kriisiolukorraks valmistumisel ning rakendust saab avada ka siis, kui internetti ei ole.

Elva valla kodulehel on võimalik enne kriisi tutvuda pere ja kogukonna kriisiolukordadeks valmistumise infoga (elva.ee/pere- ja-kriisiolukordadeks-valmistumine), kust on leitav ka kogukonnaohutuse ja riskidega seotud info.

Rõhutame, et kõik ettevõtted (sh haiglad, hooldekodud jt) peavad hoolitsema selle eest, et neil oleks valmidus saada hakkama pikaaegse elektrikatkestuse korral. Soovitame osta generaatori või lasta teha vajalik ühendus, et vajadusel oleks võimalik generaatorit ühendada.

Kust saab kriisi ajal infot?

Kriisiolukorras (olukord, kus inimesed võivad kokku puutuda) saab informatsiooni alati Elva Vallavalitsuse taga (Kesk 32, Elva linn) asuvast Kaitseliidu majast, mis on kokku lepitult kriisiolukorras valla kriisikomisjoni staap. Kõik elanikud võivad tulla sealt infot ja abi küsima. Valla kriisikomisjon lepib kokku valla piirkondade jaoks samuti vajalikud staabid.

Kui tegemist on kriisiga, mil elanikel ei ole võimalik interneti- ja mobiililevi kaudu infot saada, antakse infot Vikerraadio kaudu. Selleks soovitame osta kõigil koju patareidega töötav raadio, varuda valmis patareid. Raadiot on autoomanikel võimalik kuulata ka autos.

Kui mobiililevi ja elekter on olemas ning kriis puudutab muid valdkondi, antakse infot Elva valla kanalites (veebileht, valla Facebook, äpp). Äpp on kindlasti oluline infokanal, sest selle kaudu saab vahetut infot oma nutiseadmesse. Äpi kohta saab rohkem infot lugeda valla kodulehelt: elva.ee/elva-valla-app.

Elektriga seotud kriisi korral annab Elektrilevi infot vallavalitsusele ning vald edastab info elanikele.

Vesi, kanalisatsioon, soojus ja lumi

Pikaajalise veekatkestuse korral saab vett Elva linnast, Puiestee tn 13. AS Emajõe Veevärk organiseerib seesugusteks puhkudeks töötajate valved ning koostöös antakse elanikele vett. Kui veekatkestuse põhjustab pikemaajaline laiaulatuslik veekatkestus, antakse vett piiratud aja jooksul. Sellest teavitatakse eraldi.

Kanalisatsioonitorustikes ja kanalisatsioonipumplates on sõltuvalt asukohast reservmaht 3 kuni 12 tunniks. AS-il Emajõe Veevärk on olemas erineva võimsusega generaatorid, millega korraldada kanalisatsioonisüsteemi kriisiaegne toimimine.

Elva Soojusel on olemas generaator ning praegu valmistatakse ette hanget teise generaatori ostmiseks. Katlamajadel on kriisiks vajalikud seadistused ja ettevalmistused tehtud. Neil on võimalik elektrikatkestuse ajal soojust toota, kuid majad, mil on kinnise süsteemiga küttesüsteem ei saa sooja näiteks siis, kui konkreetses asulas ei ole elektrit. Majadel peaks olema valmidus tagada soojasõlme töö generaatoriga. Soovitame korteriühistutel oma küttesüsteemid üle vaadata.

Vallal on võimekus tagada suure lumesaju korral teede korrashoid 24h jooksul.

PANE TÄHELE!

• Lae telefoni „Ole valmis" äpp ja valmistu sealsete juhtnööride järgi võimalikuks kriisiolukorraks.
• Suurema kriisi korral saab infot Elva linnast vallavalitsuse tagant asuvast Kaitseliidu majast, mis on kriisi ajal valla kriisikomisjoni staap.
• Suurema kriisi korral jagatakse elanikele vajalikku infot Vikerraadio vahendusel.
• Kui elekter ja/või mobiililevi on olemas, saab infot alati Elva valla kodulehelt, valla äpist ja valla Facebookist. Soovitame valla äpp enda telefoni laadida.
• Suurema veekatkestuse korral saab vett Elva linnast, Puiestee tn 13.
• Mobiiltelefone saab pikema elektrikatkestuse ajal laadida autos, sülearvutist või akupangast. Kui need variandid ei ole võimalikud, saab telefoni laadida Elvas Kaitseliidu staabis.
• Pikaajalise elektrikatkestuse korral on kanalisatsioonitorustikes ja kanalisatsioonipumplates sõltuvalt asukohast reservmaht 3 kuni 12 tunniks.
• Kui elektri ja mobiilsidega on probleem, soovitame telefon seadistada 3G või 4G võrgu asemel 2G võrku – nii jõuab info teieni.
• Hädaabinumbriga 112 ühenduse saamiseks soovitame vajadusel SIM-kaardi telefonist eemaldada. Nii saab kindlasti 112 helistada.
• Soovitame koju valmis osta patareidega töötav raadio ning patareid, et saada igasuguse kriisi ajal kindlasti infot. Hea oleks koju osta ka mobiiltelefoni laadimiseks akupank ning seda aeg-ajalt laadida.
• Vallal on olemas lumetõrje võimekus ja suurtehnika, mis tähendab, et kriisiolukorras saab saata masinaid ka valla teistesse piirkondadesse appi. Suure lumesaju korral tagatakse teede korrashoid 24h jooksul.
• Kui kodudes ei ole enam sooja, määrab vallavalitsus igasse piirkonda hoone, kuhu tuuakse inimesed sooja. Sel teemal jagatakse infot eraldi.