Biojäätmete kogumine

 

Biojäätmed on toidu- ja köögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed. Biojäätmed tuleb selle aasta oktoobri algusest koguda muudest jäätmetest eraldi ja suunata need ringlusse.

Ringlusse suunamise võimalusi on kaks: anda üle jäätmevedajale või kompostida.

Jäätmevedajale üle andmiseks tuleb biojäätmed koguda selleks ettenähtud jäätmekonteinerisse. Biojäätmete konteiner võib olla 140 või 240-liitrine, soovi korral võib see olla naabriga ühine. Biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt korra kahe nädala jooksul, aga kindlasti võib seda teha ka tihemini. Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmeid.

 

Kompostimine on lubatud elamumaa sihtotstarbega kinnistul.
Toidu- ja köögijäätmete kompostimiseks kasutatav komposter (või kompostikast) peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud.
Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
Mõlemad kompostimisviisid ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut.

Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

Kompostimise juhendmaterjal on leitav siit: https://www.kompostiljon.ee/kompostimine/

Biojäätmete kompostimise õppevideo: https://www.youtube.com/watch?v=opvfRpOvN5o

 

BIOJÄÄTMEID SAAD KOGUDA NII:
Võta köögis kasutusele nõu biojäätmete kogumiseks, näiteks aukudega plastkarp, et niiskust ei tekiks  või soeta spetsiaalne biofiltrit omav biojäätmete ämber (n. selline)
Biojäätmeid võib koguda biolagunevasse kilekotti või paberkotti, papp-pakendisse. Tavaline kilekott biojäätmete kogumiseks ei sobi, sest see ei lagune. Tavalise kilekoti sattumine biojäätmete konteinerisse rikub kogu mahutis oleva sisu ning see ei liigitu enam biojäätme alla.

Märjad jäätmed tuleb enne äraviskamist nõrutada – nii väldid liigse niiskuse sattumist mahutisse, mahuti määrdumist ning biokottide kiiret lagunemist.
 

MIDA PANNA BIOJÄÄTMETE MAHUTISSE?

Biojäätmete mahutisse SOBIB:

• Toidujäätmed (tahked, ilma pakendita)

• Juur- ja puuviljad ning nende koored ja seemned

• Tee- ja kohvipaks, paberfiltrid

• Liha- ja kalajäätmed, kalaluud

• Muna- ja pähklikoored

• Lõikelilled (vajadusel ka toataimed, sh -muld)

• Pabermassist munakarbid/restid jt.

Biojäätmete mahutisse EI SOBI:

• Toiduõli ja rasvad: kogu eraldi kokku ja anna üle jäätmekäitlejale
• Suured kondid: pane segaolmesse
• Pakendis või mittekomposteeruvas kilekotis toiduained: pane segaolmesse
• Suitsukonid, tuhk: pane segaolmesse
• Kunstlilled, küünlad: pane segaolmesse
• Tolmuimejakotid: pane segaolmesse
• Mähkmed: pane segaolmesse
• Lillepotid, salatipotid: pane segaolmesse

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED JA VASTUSED

 

1. Millal muutub Elva vallas kohustuslikuks biojäätmete üleandmine?

Biojäätmete üleandmine muutub kohustuslikuks uue jäätmeveo korras hiljemalt selle aasta detsembri alguses.

2. Miks ma pean eraldi koguma biojäätmeid kui segaolme jäätmevedu toimub korrapäraselt?

2021. aasta mais jõustus jäätmeseaduse muudatus, mis kohustab biojäätmeid tekkekohal eraldi koguma. Kui biojäätmeid ei ole võimalik tekkekohal kompostida, tuleb need üle anda jäätmevedajale.

3. Kas ise ehitatud komposter sobib?

Jah, sobib, kuid see peab vastama järgmistele nõuetele:

■ komposter peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud (on takistatud lindude ja näriliste ligipääs kompostile);

■ komposter ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut;

■ komposter peab paiknema oma kinnistul vähemalt 4 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust.

4. Kas biojäätme konteineris peab olema vooderduskott?

Vooderduskott ei ole kohustuslik, kuid on soovitatav. Juhul, kui ei kasutata vooderduskotti on vajalik konteinerit peale tühjendust seest veega puhastada.

5. Kas biojäätmed peavad olema pakendatud enne kui konteinerisse panen?

Ei pea. Biojäätmed võib biojäätmete konteinerisse panna lahtiselt, paberkotis või biolagunevast materjalist kotis. Tavalist kilekotti (sealhulgas saia- või leivakotti) ei tohi konteinerisse panna.

6. Kas praegu on võimalik tellida biojäätmete äravedu?

Kahjuks ei ole. Hetkel on lubatud tekkivad köögijäätmed panna segaolmejäätmete hulka. Haljastujäätmed (lehed, niidus) saab üle anda tasu eest Elva Varahaldusele. Andes enda soovist teada Elva vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile.

6. Kas ma saan tellida suvel biojäätmevedu ja talvel kompostida?

On võimalik. Biojäätmete äravedu on võimalik tellida alates selle aasta detsembrist. Selleks tuleb ühendust võtta Eesti Keskkonnateenused As-ga telefonilt 7386700, kodulehelt www.keskkonnateenused.ee ("korraldatud jäätmevedu") või klienditeenindusest aadressil Tähe 108, Tartu 51013, E-R 9:00-17:00. 

7. Kas harvemat sagedust kui üks kord kahe nädala jooksul saab biojäätmeveole?

Kahjuks ei saa, kuna soojade ilmadega lähevad jäätmed harvema tühjendussagedusega haisema ning külmade ilmadega külmuvad jäätmed konteinerisse kinni.

8. Kas biojäätmevedu saab tellida perioodiliselt, mitte graafikuliselt?

Perioodiliselt ei saa. Jäätmevedu peab olema graafikuline. 

 

KOMPOSTEERIMISEST!

 

Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld. 

Elva Vallavolikogu poolt 13.02.2018 kehtestatud jäätmehoolduseeskirjas § 17 on välja toodud biojäätmete kompostimisnõuded järgmised:

1. Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.
2. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
3. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
4. Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
5. Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
6. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

 

Eramajade omanikel on soovitatav oma kinnistul tekkivad biojäätmed komposteerida. Kortermajadel tuleb tellida biojäätmete konteiner hetkel jäätmeveo teenust pakkuva ettevõtte AS Eesti Keskkonnateenustelt, pöördudes nende poole meilil tartu@keskkonnateenused.ee või telefonil 7386700.

Kuidas teha tülikatest biojäätmetest väärtuslikku mulda loe sellest täpsemalt kompostiljoni kodulehelt.

 

Puulehtede äravedu