Alates 1. detsembrist 2023 muutub kohustuslikuks köögi- ja sööklajäätmete ning pakendijäätmete eraldi sorteerimine segaolmejäätmetest kõikidele Elva valla elanikele (era- ja kortermajad ning ettevõtted).

Kortermajadel ja ettevõtetel toimub pakendijäätmete üleandmine ainult kogumismahutiga. Pakendikonteineri miinimum suurus on 240 l. Kogumismahutit on võimalik endale rentida või osta Eesti Keskkonnateenused AS kaudu.

Eramajad võivad kasutada pakendikotiteenust, kuid ei ole ka keelatud endale pakendikonteineri soetamine. Pakendikoti koos veograafikuga edastab kliendile vedaja. Pakendite üleandmine on tasuta seni kuni kliendil on meeles pakendikott veopäeval välja viia. Juhul, kui koti väljapanek ununeb on vedajal õigus esitada tühisõidu arve. 

Köögi- ja sööklajäätmeid saavad konteineriga üle anda nii kortermajad kui ka eramajad. Eramajadel on eelistatud siiski kompostimine, et vähendada veo- ja käitluskulusid. Eramajade omanikud, kes ei anna toidujäätmeid mahutiga jäätmevedajale üle, loetakse automaatselt toidujäätmete kohtkompostijateks.

 

Miks on korraldatud jäätmevedu vaja?

Jäätmeseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on vaja seetõttu, et iga kinnistu oleks liitunud jäätmeveoga ning kohalikul omavalitusel säiliks ülevaade antud kohustuse täitmise üle. Tänu korraldatud jäätmeveole väheneb linnakeskkonna prügistamine ning on võimalus rohkem materjale ringlusesse suunata.

Mis muutub seoses uue korraldatud jäätmeveo perioodiga?

Korterühistutel ja ettevõtetel muutuvad kohustuslikuks järgmiste jäätmeliikide üleandmine:

1. segaolmejäätmed,
2. segapakendid,
3. köögi- ja sööklajäätmed (biojäätmed),
4. paber ja papp.

Eramajapidamistel muutub kohustuslikuks järgmiste jäätmeliikide üleandmine:

1. segaolmejäätmed,
2. pakendijäätmed,
3. köögi- ja sööklajäätmed (lubatud ka kompostimine).

 

Kust saab infot jäätmete äraveo sageduse kohta?

Info veotingimuste kohta saadeb vedaja (AS Eesti Keskkonnateenused) kõikidele Elva valla elanikele koos lepingutega vähemalt kuu enne uue perioodi algust.

Kuidas ma saan kontakti Eesti Keskkonnateenused AS-ga?

Vedaja poole on võimalik pöörduda telefonil 738 6700 või meilil tartu@keskkonnateenused.ee.

Mida ma panen segaolmejäätmete konteinerisse, kui pakendeid tuleb edaspidi eraldi sorteerida?

Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud pakend ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne), jms.

NB! Olmejäätmete hulka ei sobi ehitusjäätmed, ohtlikud jäätmed ega elektroonika.

 

Kas pakendikott tuleb ise soetada või saab selle vedajalt?

Pakendikoti saadab igale kinnistule vedaja (info edastatakse klientidele hiljemalt novembri alguses). Peale pakendikoti tühjendust paneb vedaja kinnistule uue koti. Kott pannakse kas postkasti või segaolmejäätmete konteineri kaane vahele.

Kas enne pakendijäätmete äraviskamist tuleb pakend ära pesta?

Pakend tuleks loputada selliselt, et see ei määriks teisi pakendeid. Otseselt pesema pakendit ei pea. Näiteks mahla- või piimapaki puhul piisab ka lihtsalt pakendi sisu tühjendamisest. 

Mida teha pakendiga, mis on määrdunud ning mida ei ole võimalik pesta?

Selline pakend tuleks panna segaolmejäätmetesse, et mitte rikkuda teisi taaskasutusse suunatavaid pakendijäätmeid. 

Kui mina sorteerin korterühistus jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?

Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kas biojäätme konteineris peab olema vooderduskott?

Vooderduskoti kasutamine ei ole kohustuslik. Juhul, kui ei kasutata vooderduskotti on vajalik konteinerit peale tühjendust seest veega puhastada. Vooderduskoti vahetust on võimalik tellida ka vedaja käest.

Kas konteinerisse võib biojäätmeid panna biolaguneva kilekotiga?

Koduses kompostris võib seda kasutada, aga üleantavas konteineris eelistada tavalist kilekotti, mis ei lagune jäätmeid üle andes tükkideks ja tehases on võimalik see tehnoloogiliselt eraldada.

Mida ma võin biojäätmete konteinerisse panna? 

Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Biolagunevad jäätmed on pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, või paberkotis. 

Kust ma saan endale soetada biojäätmete kogumiseks konteineri?

Konteinerit on kõigil võimalik endale soetada suurematest ehituspoodidest või pöördudes AS Eesti Keskkonnateenuste poole telefonil 738 6700 või tartu@keskkonnateenused.ee.

Kas biojäätmeid on lubatud kompostida?

Jah, eramajades on lubatud köögi- ja sööklajäätmeid nõuetele vastavas kompostris kompostida. Kortermajadel ja ettevõtetel on kohustus köögi- ja sööklajäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo korras jäätmevedajale.

Kas ise ehitatud komposter sobib?

Jah, sobib, kuid see peab vastama järgmistele nõuetele:

• komposter peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud (on takistatud lindude ja näriliste ligipääs kompostile);
• komposter ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut;
• komposter peab paiknema oma kinnistul vähemalt 4 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust.

Kas ma pean kohapeal kompostimisest esitama avalduse Elva valda?

Ei pea. Oluline on teada, et eramajade omanikud, kes ei anna toidujäätmeid mahutiga jäätmevedajale üle, loetakse automaatselt toidujäätmete kohtkompostijateks. Seega kui elanik soovib kasutada jäämete üleandmise teenust, peab ta vastava teenuse jäätmevedajalt tellima. Kui elanik soovib korraga nii kompostida (nt ainult suvel) kui kogumismahutiga koguda ja jäätmeid jäätmevedajale üle anda, siis see on ka võimalik. 

 

Pakendite sorteerimisega korduma kippuvad küsimused:

1. Mis on pakend?

Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles. Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

2. Kui  puhtad peavad pakendid konteinerisse pannes olema?

Pakendeid ei pea vee ja seebiga pesema. Kõik pakendid pestakse tööstuslikult üle, seetõttu pole mõtet vett ja energiat topelt kulutada. Küll aga tuleks need toidust-joogist tühjendada ja vaadata, et nad oleks piisavalt kuivad, et ülejäänud pakendeid konteineris ära ei määri. Söömiskõlbulik saagu söödud, biojäätmete eraldi konteinerisse või komposti!

3. Mis saab kokku kogutud pakenditest edasi?

Esmalt suunatakse kõik kokku kogutud pakendid sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse.  Seejärel lähevad need liigiti ümbertöötlemisse. Näiteks jogurtitopsid granuleeritakse ja nendest tehakse elektripistikuid.

4. Miks peab pakendid enne konteinerisse panekut kokku pressima?

Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

5. Miks ma pean sorteerima, kui prügivedaja valab lõpuks kõik jäätmed ühte kokku?

Prügivedajal on keelatud liigiti kogutud jäätmeid teiste jäätmetega kokku valada, välja arvatud juhul, kui liigiti kogutavate jäätmete konteineris on väga palju tavaprügi. Jäätmeid sorteerides on võimalik oma prügikulusid vähendada ja aidata kaasa looduslike ressursside kokkuhoiule. Liigiti kogutud jäätmetest toodetakse uusi materjale ja tooteid.

 

Lisainfo:
Margit Berg-Jürgens
margit.berg-jurgens@elva.ee
tel 5305 2500

 

Elva Vallavolikogu kehtestas 01.02.2021 nr 113 "Elva valla jäätmekava 2021-2026 vastuvõtmise".

Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda, jäätmehoolduse korraldamise ja ressurside kasutamise tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.

Jäätmekavast tulenevalt on püstitatud eesmärgid järgmised: 

1. Vähendada jäätmeteket: tõsta järjepidevalt jäätmetekke vältimisele suunavat teadlikkust ja rakendada jäätmetekke vältimist soodustavaid tegevusi.
2. Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamine.
3. Jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgu arendamine: valla jäätmepunktide parendamine ning jäätmejaama rajamine Kurelaane külla.
4. Jäätmete ringlussevõtu arendamine: keskkonnahoidlikud riigihanked ja korraldatud jäätmeveo hange.
5. Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine.
6. Teavituskampaaniad: viia läbi jäätmekäitlusalane küsitlus.

Jäätmekavaga on võimalik tutvuda siin.

 

1. detsembrist 2023 teostab Elva vallas korraldatud jäätmeveo veoteenust AS Eesti Keskkonnateenused. 

AS Eesti Keskkonnateenused Lõuna regiooni klienditeenindus
Tähe 108, 51013
Avatud E-R 9.00-17.00
Tel: 738 6700 ja üleeestiline infotelefoni lühinumber 1919
e-post:  info@keskkonnateenused.ee  või
tartu@keskkonnateenused.ee
Koduleht www.keskkonnateenused.ee

Korraldatud jäätmeveoga on liidetud kõik jäätmevaldajad, olgu selleks korteriühistu, eramaja, suvila või ettevõte. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud:

• segaolmejäätmed;
• segapakendijäätmed;
• papp ja paber;
• biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed.

Elva valla korraldatud jäätmeveo hinnakiri on leitav siit
 

Leping

Teavitusega koos saatis AS Keskkonnateenused kõikidele jäätmevaldajate registrisse kantud jäätmevaldajatele (kinnistuomanikele) kahes eksemplaris olemasoleva kliendilepingu juurde kuuluva korraldatud jäätmeveo lepingu lisa.

Märkige lepingu lisasse oma kontaktandmed ja saatke üks eksemplar lepingu lisast piirkondliku klienditeeninduse aadressile Tähe 108, 51013 Tartu või digiallkirjastatuna tartu@keskkonnateenused.ee.

Kui teil puudub allkirjastatud leping, siis võtke ühendust AS Keskkonnateenused klienditeenindusega lepingu vormistamiseks või edastage andmed kodulehe kaudu siin.

Kindlasti tuleks meeles pidada seda, et lepingule reageerimata jätmine ei vabasta jäätmeveost. Veoga liitumine ja teenuse eest tasumine on kohustuslik jäätmekäitluslepingust olenemata, on siiski soovitav leping sõlmida. Jäätmekäitlusleping võimaldab täpsustada selliseid jäätmeveo üksikasju nagu prügiveo sagedus ja aeg, mahutite suurused, lisateenuste tellimine ning teenuse eest maksmise tingimused.

Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada vallavalitsusele. Vabastamine toimub väga erandkorras ning taotluses tuleb jäätmevaldajal need erakorralised asjaolud põhjendada ja tõendada. Enne otsuse tegemist kontrollib vallavalitsus esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte. Vabastus on tähtajaline ning lõpeb korraldusega antud tähtaja möödumisel.

1) Avaldus Elva valla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks või esita avaldus elektroonselt SPOKU keskkonnas

2) Ühise kogumismahuti kasutamise taotlus või esita taotlus elektroonselt SPOKU keskkonnas.

 

Jäätmeseadus sätestab, et vabastuse saanud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita 20. jaanuariks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Vaata ka Elva valla jäätmehoolduseeskiri

Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust vallavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida vallavalitsus. 

Vaata ka: Elva linna jäätmekava 2014-2020