Tervisedenduse nõuanded

Oktoober on vaimse tervise kuu.

2021. aasta oktoobris oli fookuses enesesõbralikkus.

 

Enesesõbralikkus ja üksildus

Septembri alguses pakkus Eestis laiemat arutelu see, et inimeste oodatav eluiga on küll tõusnud, kuid tervena elatud aastad on lühenenud. Seda soodustavaid tegureid on mitmeid, kuid keskendun neist ühele, millel on võime oluliselt mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist tervist. See on üksildus. See ei tähenda üksi elamist või üksinda teatris käimist. Üksilduse puhul inimene tunneb end teistest eraldatuna, hoolimata sellest, et ta võib olla inimeste keskel. Üksildust on defineeritud kui lahknevust selle vahel, milliseid sotsiaalseid suhteid soovitakse ning millised on need suhted tegelikult. Teadlased on leidnud, et üksildus on pöördvõrdelises seoses enesesõbralikkusega ehk inimesed, kes on enda vastu sõbralikumad tunnevad ennast vähem üksildastena. Aga mida see enesesõbralikkus siis tähendab? Enesesõbralikkus on see, kui me suudame ebaõnnestumiste, kurbuse või valu korral olla enda vastu mõistvad, hoolivad ja lahked. Laias laastus on see oma vajaduste teadvustamine ja nende eest hoolitsemine. Enesesõbralikkust takistab tihti meie endi sisemine kriitik, kes on meie vastu nõudlik, sageli ka halvustav ning mahategev. Enesesõbralikkus aitab suurendada endaga toimetulemist ja rahulolu ning vähendada vajadust saada tunnustust ning tähelepanu väljaspoolt. Oluline on endalt aeg-ajalt küsida, kuidas ma lohutaksin, toetaksin ning hoolitseksin enda eest siis, kui ma oleksin enda lemmikloom, laps või parim sõber? Mis mind takistab seda endale tegemast?

Oluline on siiski teadvustada, et kui Sul on mure, siis ära jää sellega üksi. Kui lähedal pole inimesi, kellega muret jagada, siis on võimalus helistada:

tasuta vaimse tervise tugiliinile 660 4500, mis on avatud iga päev kell 10-24;

tasuta hingehoiu abiliinile 116 123, mis on avatud ööpäevaringselt.

 
 
21. oktoobril kell 14 ja 18 toimus Elva vallamjas saalis koolitus "Enesesõbralikkus – milleks seda vaja on ja mis seda takistab?

Sõbralikkus enda suhtes on hoiak, mis ideena kõlab hästi, ent päriselt rakendades tekitab inimestes sisemist vastuolu ja küsimusi. Kust see vastuolu tuleb ja mis aitab seda ületada?

Kuigi sõbralikkus on üldiselt hinnatud omadus, siis miks enda vastu sõbralik olemine on vahel raske?

Koolitusel võeti vaatluse alla levinud uskumusi, mis takistavad elutervet suhtumist endasse. Uuriti ka enesesõbralikkuse mõju enesetundele, toimetulekule ning ümbritsevatele inimestele.

Koolitaja: Marika Paaver, PhD, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, MTÜ Teadveloleku labor.

 

20. oktoobril kell 19–21.15 toimus Rannu rahvamajas ja 27. oktoobril kell 19–21.15 Ulila keskuses helirännak koos iidsete venitustega.
 
Kehalised praktikad koos helirännakuga aitavad suurendada kohalolu ja kontakti iseendaga, pakkudes stressirohkel ja pingelisel ajal võimalust lõõgastuseks ja kosutuseks.
 
Madis Šumanovi juhendatud iidsed venitused on lihtsad ja jõukohased kõigile. Õhtu jooksul tehti venitus- ja lõdvestusharjutusi, mis on inspireeritud shindost, vinyasa-ja kundalini jooga stiilidest.
 
Harjutuste ajal toetas helidega ja lõi mõnusa atmosfääri heliterapeut ja gongimeister Tiina Karjatse. Peale venitus- ja lõdvestusharjutusi toimus helirännak gongide, kristallhelikausside ja teiste harmooniliselt häälestatud pillide saatel.